raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Esitamise kord Alates 01.01.2010 peavad äriühingud , mittetulundusühingud ja sihtasutused esitama majandusaasta aruande elektrooniliselt. Alternatiivina on võimalik esitada majandusaasta aruanne paberkandjal ja see tuleb sel juhul esitada notari kaudu. Aruandluskeskkonnas XBRL-formaadi-peavad esitama aruanded need raamatupidamiskohustuslased, kes koostavad aruande Eesti hea raamatupidamistava nõuete kohaselt ja peavad esitama konsolideerimata aruande. Ülejäänud raamatupidamiskohustuslased esitavad majandusaasta aruande aruandluskeskkonnas elektrooniliselt PDF-vormingus. Raamatupidamiskohustuslane esitab kõigi esindusõiguslike isikute poolt allkirjastatud majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide ärakirja notarile elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal
Kahekordne kirjendamine, lausendid Raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise printsiibil. Kahekordset kirjendamist peavad pidama kõik raamatupidamiskohustuslased, välja arvatud need, kelle aastakäive ületab 200 000€. Selline kirjendamise meetod on kasutusel tekkepõhises arvestuses. Kahekordse kirjendamise puhul kajastatakse iga majandustehing samas summas ühe või osadena mitme konto deebetisse ning teise konto või osadena mitme konto kreeditisse. Kontode omavaheline seos kannab nimetust korrespondets e.vastavus – majandustehingu kirjendamisel kaks või enam kontot on seotud omavahel.
Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud Majandusarvestuse liigid finantsarvestus maksuarvestus kuluarvestus finantsaruannete analüüs sisekontroll juhtimisarvestus eelarvestamine audiitorkontroll Raamatupidamisarvestus ja eesmärk, raamatupidamiskohustuslased Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid. Mõisted: majandustehing, vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum (kahjum)
1) Raamatupidamise seadus: raamatupidamiskohustuslased, Algdokumendi nõuded, majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip.
Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine Finantsplaneerimine - aitab luua tulevikku suunatud terviklikku pilti ettevõttest, konkretiseerides ettevõtte plaaniperioodi eesmärke ja nende saavutamise teid; võimaldab hinnata ettevõtte kasumit/kahjumit, rahavoogusid, varasid ja kohustusi tulevikus; oluline roll ettevõtte stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Raamatupidamiskohustuslased - Eesti Vabariik, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe
Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494 2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse? Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik-
majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. § 14 (1) (raamatupidamise seadustik) 14)Kes on raamatupidamiskohuslane? 5 (1) Käesoleva seaduse kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased ). (2) Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). (3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu.
Milleks kasutavad majandusinfot omanikud. Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine. Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku
· finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud äriühingu filiaal (RPS §2 lg2) · · Raamatupidamistava · Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas:
rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. Aruannetes esitatakse terviklik pilt ettevõtte finantsseisundist, majandustegevusest ja rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest, mis mõjutasid ettevõtte finantsnäitajaid aruandeperioodil või võivad tõenäoliselt mõjutada tulevastel perioodidel. Aruande tarbijate jaoks oluline informatsioon esitatakse isegi juhul kui see ei ole konkreetselt nõutud ühegi Raamatupidamise Toimkonna juhendi poolt. Raamatupidamise seadus: Raamatupidamiskohustuslased: (1) Käesoleva seaduse kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased). (2) Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu
Milleks kasutavad majandusinfot omanikud. Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine. Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku
Näiteks palgasüsteemis arvutatud palgast moodustatakse automaatselt maksekorraldused dokumentide osasse. Hinnakiri Hinnad on moodulite järgi, näiteks pearaamat ilma km-ta maksab 220 eurot. http://www.eetasoft.ee/ Ülalpool toodud aadressilt on võimalik alla laadida arvutisse ka Demo versioon, et programmi sobivust katsetada Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 Sobib väiksematele ja keskmistele eelarvelistele ja avalik-õiguslikele asutustele-organisatsioonidele, kes on riigi raamatupidamiskohustuslased. Programmi väljatöötamisel on aluseks võetud 01.01.2004 aastast kehtiv uus riigi raamatupidamise üldeeskiri, mis lähtub Raamatupidamisseadusest ja Eesti raamatupidamistavast. Selle üldeeskirja alusel on kehtestatud uus kontoplaan, majandustehingute kirjendi struktuur, aruannete vormid ja koostamise kord. Bürooversioon võimaldab teha mitme asutuse raamatupidamist, võrguversioon töötab kohtvõrgus, kaugtöö on võimalik MS Terminal Service tarkvara abil
tegija, ei minul mingisugust raamatupidamist küll vaja teha ei ole. Peast välja sellised rumalad mõtted ja kohe (no mitte päris kurjalt öeldud)! Ja miks aga sellepärast, et seadus ütleb kindlalt, kes on raamatupidamiskohustuslane. Ei, ma ei ole läinud tähetrükkimisega liiale, ei ole kohuslane, ongi kohustuslane. (Nüüd kuulen ohkeid, aga pole viga, uued asjad ongi alguses keerulised). Ning pea siis meeles, et RPS alusel sätestatud mängureeglite alusel on raamatupidamiskohustuslased ja peavad raamatupidamist ning finantsaruandlust korraldama nii riik, omavalitsused, kõikvõimalikud ühingud, seltsid (no aktsiaseltsid, osaühingud, mittetulundusühingud jne.), FIEd kui ka siin toimetavad (ja registreeritud) välismaa äriühingute filiaalid. Seadusest leiad terve rea põhimõisteid ja arvestuste aluseks olevaid põhiprintsiipe, jäta need endale meelde ja kui on paras aeg, siis kasuta (või hiilga kaastöötaja ees
raamatupidamise aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. Majandustehingute kajastamisel on esmatähtis nende sisu, mitte asjaolu, kuidas need on juriidiliselt vormistatud. 3. Raamatupidamise seadus § 2. Raamatupidamiskohustuslane (1) Käesoleva seaduse kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased). (2) Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). (3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu.
income statements prepared by the company and by the author of this thesis, it became apparent that in the income statement based on this thesis work, the total profitability of the turnover indicated in the income statement had significantly decreased. This was due to lower gross profit as the cost of sales increased in the income statement. Gross profit changed as the research indicated that operating expenses were transferred from marketing costs to cost of sales. SISSEJUHATUS Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud oma raamatupidamist korraldama juhindudes raamatupidamist korraldavate põhinõuetega. Selle kohaselt peab ettevõte tagama aktuaalse, objektiivse ja võrreldava info oma finantsseisundist ja majandustulemustest. Iga raamatupidamiskohustuslane peab dokumenteerima kõik majandustehingud ning selle alusel koostama ja esitama majandusaasta aruanded ning finantsaruanded kooskõlas seaduste ja juhenditega (RPS, § 4). Finantsarvestus
· kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; · intressikandvate kohustuste (näit. laenud, kapitalirendi kohustused) puhul intressiarvestus; · maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega; · saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; · eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine [19]. 9 ARUANNETE KOOSTAMISE KORD Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud koostama ja esitama aruandeid. Aruandlus võib olla perioodiline või ühekordne [1 : 183]. Ettevõtte majandustehingute (näiteks maksude tasumine) kohta tuleb koostada erinevaid deklaratsioone, mille esitamine riigile on kohustuslik. Nende põhjal hinnatakse teie ettevõtte tegevuse seaduslikkust ning ulatust. Samas on deklaratsioonid aluseks ka riigi maksulaekumiste hindamisel ning riikliku statistika tegemisel [5]
· Keskmine ettevõte 50-249 töötajaga · Suurettevõte - >250 töötajaga. Seaduses sätestatud äriühingute liigid on: - täisühing - usaldusühing - osaühing - aktsiaselts - tulundusühistu - teised seaduses ettenähtud äriühingud (ÄS § 2 lg 1) · Teised seaduses ettenähtud äriühingud on: - Euroopa äriühing - Euroopa majandushuviühing - välismaa äriühingu filiaali Kõik äriühingud ja FIE-d: - peavad olema kantud äriregistrisse - on raamatupidamiskohustuslased - tegevuse peamine eesmärk on kasumi teenimine Äriühingud eristuvad: - vastutuse määra (piiratud ja piiramata) - omanike osalemise määra - asutajate/omanike arvu - juhtimisega seotud küsimuste - algkapitali vajaduse - tegutsemise aluse ( põhikiri, ühinguleping) · jm. tunnuste alusel · Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. · Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. · Ettevõte on varanduslikult iseseisev.
8. Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe 9. Kasumiaruanne Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). 10. Majandustehing Majandustehing tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Raamatupidamiskohustuslased on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri
annaabi.ee 
