Võrrandi (5) lahendamisel saadakse I T 2 (7) f Pendli inertsmomendi I elimineerimiseks määratakse kaks erinevat perioodi väärtust T1 ja T2 pendli erinevate inertsmomentide I1 ja I2 korral. T12 I1 (8) T22 I 2 Arvutusvalemite tuletamine. Süsteemi inertsmoment I arvutatakse valemiga m r12 r22 1 I (13) 2 kus m on ketta mass, r1 on ketta välisserva raadius, r2 on ketta ava raadius. Süsteemi inertsmoment ketta lisamisel avaldub seega 1 I 2 I1 m( r12 r22 ) (14) 2 kus I1 on süsteemi inertsmoment lisakettata. Valemitest (8) ja (14) järgneb mT12 r12 r22 I1 2 T22 T12
Keerdvõnkumisperiood , usaldatavusega 0,95. Keerdvõnkumisperioodi viga põhiketta ja lisaketta korral: Keerdvõnkumisperiood , usaldatavusega 0,95. Nihkemooduli ja tema vea arvutamine: 2 2 2 2 2 2 2 G G G G G G G G = L + m + r1 + r2 + r + T1 + T2 L m r1 r2 r T1 T2 4 m ( r12 + r22 ) 4 L ( r12 + r22 ) 2 2 2 2 8 Lmr 8 Lmr G = 4 2 L + m + 1 r + 2 r +
0, 00292 t 0,5 2 T2 j = 3, 2 = 0, 0499 s T2s = T2 s4 = = 0, 0119 s 3 4 n 28 3 T2 = 0, 04992 + 0, 01192 = 0, 0513 s T 2 = 5,1025 ± 0, 0513 s, tõenäosusega 0,95 4 Lm ( r12 + r22 ) 4 1, 61 0, 762 ( 0,12 + 0, 00312 ) 3) G = G= = 78,92 109 Pa r ( T -T 4 2 2 1 2 ) 5, 4834 10
01 2 T2s = T2 s 3 = = 2,22 10 -4 s n 30 3 T2 = T22j + T22s = 0,0135 2 + 2,22 10 -4 ( ) 2 = 0,0135s G= 4 = ( 4Lm( r12 + r22 ) 4 1,23 0,613 ( 69,925 10 -3 ) + ( 3,05 10 -3 ) 2 2 ) = 7,63 10 10 Pa r (T22 - T12 ) (5,515 10 -4 ) 4 (3,15 2 - 1,832 )
(9) t - Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep - metallmõõtelindi lubatud piirhälve l – pool mõõteskaala jaotise pikkuse väärtusest Nihkemooduli arvutusvalemi tuletamine: Süsteemi inertsmoment I arvutatakse valemiga m r12 r22 1 I 2 , kus m on ketta mass, r1 on ketta välisserva raadius, r2 on ketta ava raadius. Süsteemi inertsmoment ketta lisamisel avaldub seega 1 I 2 I1 m(r12 r22 ) 2 kus I1 on süsteemi inertsmoment lisakettata. T12 I1 2 Valemist T2 I 2 järgneb I1 mT12 r12 r22
Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänud sellele on osoonikihti kahadavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Teisel pool maakera ollakse väga ärevil osoonikihi hõrenemise pärast, sest ultraviolettkiirguse tugevnedes kahjustuvad kõik ökosüsteemid: langeb põllusaagikus, sageneb haigestumine nahavähki, suureneb katarakti oht jne. Uus-Meremaal käib hoogne kampaania freoonide CFC (R12) ja HCFC (R22) asendamiseks väheohtlikega, nagu HFC (R134a ja mitmed segud), hiljem aga täielikuks üleminekuks looduslike ainete (ammoniaak, CO2, propaan, õhk, vesi jne) kasutamisele külmaainetena. On loodud spetsiaalsed ettevõtted “halbade” freoonide kogumiseks ja kahjutustamiseks. Küllap on Antarktise osooniauk nii lähedal, et sunnib kiiresti ja otsustavalt tegutsema. Ehkki ka Arktika kohal laiub hiiglaslik osooniauk, mis avaldab mõju Eestilegi, ei tunta meil sellepärast veel erilist muret
m 154,62 10 -3 kg kg D= = = 8898,0022 3 8,9 10 -3 3 V 12,5 35,4 10 2 -9 m m Järeldus: Arvutuste järgi on katsekeha tehtud vasest. 2)Ketas auguga Tähised r1,r2 h V m D Mõõtmed,arvutuse r1=28,1 6 14163,6765mm3 39,02g 2,7*10-3kg/m3 d r2=6,15 V = h (r12 - r22 ) m 39,02 10 -3 kg kg D= = -9 = 2754,9344 3 2,7 10 -3 3 V 14163,6765 10 m m Järeldus: Arvutuste järgi on katsekeha tehtud alumiiniumist. 3)Risttahukas Tähised a,b h V m D Mõõtmed,arvutuse a=7,85 39,65 7921,376mm3 62,68g 7,9*10-3kg/m3
E= Antud: 4 a r 2 Q = E1 4 a r12 = 2,2 r1 = 5cm = 5*10-2m E1= 9kV/m = 9000 V/m r2 = 10cm = 0,1m Leida: E2 9000 * 4 * 2,2 * 0,05 2 Q= 4 * 9 *109 = 5,5*10-9 C Q E2 = 5,5 * 10 -9 * 4 * 9 * 10 9 49,5 V 4 a r22 = = = 2250 4 * 2,2 * 0,1 2 0,022 m Vastus: Väljatugevus 10cm kaugusel punktlaengust on 2250 V/m TPT Doris Toos
kuid lahustub õlides B-klassi allergeen vastavalt DIMDI klassifitseerimist üle soovitatava kontsentratsiooni on ärritav Linalool lõhnastatud hügieenitooted ja puhastusvahendite sh seebid, pesemis-, sampoonid ja vedelikud Kahjuritõrjetes võib põhjustada allergilisi reaktsioone nagu ekseemi tundlikel inimestel Teadlased väidavad et see leevandab stressi Muud ohtlikud kemikaalid Paret-polümeer Xn ohtlik keskkonnale R22 vältida sissehingamist Amiinid, alküüldimetüül, oksiidid Xi ärritavad N keskkonnaohtlik Etanool F tuleohtlik R11 väga tuleohtlik Alküül Xi - ärritav Ohtlikud kemikaalid R38 on halb silmadele ja nahale R41 esineb silmade kahjustamise tõsine oht R50 aga väga mürgine veeorganismidele. NB! Need pole märgitud pakendil, vaid leiab internetist ohutuskaardilt. Kahjulikkus Poisslastel võib tekitada tulevikus viljakuse probleeme
S t = r1 + r2 + m(r1 + r2 ) 2 2 ] V = (r1 + r1r2 + r22 ) 3 Kera S=4r² V=4/3 r³
nr aeg R1(i), μA R2 R1(i/i0) R22 R1(ln(i/i0)) 1 0 110 145 Err:509 Err:509 Err:508 2 5 99 125 Err:509 Err:509 Err:508 3 10 87 107 Err:509 Err:509 Err:508 4 15 76 91 Err:509 Err:509 Err:508 5 20 68 79 Err:509 Err:509 Err:508
o Mittetoksilisus ja mitteärritav toime o Õhus ei tohi moodustada plahvatavat segu o Ei tohi põhjustada Maad ümbritseva "osoonikihi" õhenemist ja kliima soojenemist. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 20 Külmutusagensside tähistus Rahvusvaheliselt tähistatakse külmutusagense tähega R (Refrigerant), millele järgneb kahe- või kolmekohaline number. R22 R123 Külmutusagensid võivad olla kas anorgaanilised või orgaanilised. Anorgaaniliste (looduslike) agensite tunnusnumbrid algavad 700st ning iseloomustavad nende molaarmassi, näiteks ammoniaagil (R717) molaarmass on 17 g/mol, seega on selle agensi tunnusnumber 717. Vesi (R718). Süsinikdioksiid (R744). Alates 1930.a. on külmutusagenssidena hakatud kasutama orgaaniliste süsivesinike baasil toodetud freoone. Freoone on
· R11 väga tuleohtlik · R12 eriti tuleohtlik · R20/22 ohtlik neelamisel ja kokkupuutel · R19 võib sisaldada plahvatusohtlikke nahaga peroksiide · R40 võib omada vähki põhjustavat toimet · R20 ohtlik sissehingamisel · R22 ohtlik neelamisel 3-pentanool · R66 pidev kokkupuude võib põhjustada · R10 tuleohtlik naha kuivust ja mõranemist · R20 ohtlik sissehingamisel · R67 aurud võivad põhjustada peavalusid ja uimasust 1.3. Füüsikaliste konstantide tabel
Ohulaused: S14 Hoida eraldi ... (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja) S41 Tulekahju ja/või plahvatuse korral vältida suitsu sissehingamist S46 Kemikaali allaneelamise korral pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata talle pakendit või etiketti S60 Kemikaal ja tema pakend kõrvaldada kui ohtlikud jäätmed S61 Vältida kemikaali sattumist keskkonda. Tutvuda erinõuetega/ohutuskaardiga Riski-laused: R12 Eriti tuleohtlik R22 Kahjulik allaneelamisel R50 Väga mürgine veeorganismidele R53 Võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet Töökeskkonna pentaklorobenseeni piirväärtused on: ADI: 0.0167 mg/kg TLV-TWA: 0,005 ppm TLV-STEL: 0,015 ppm 9 Kasutatud kirjandus http://ntp.niehs.nih.gov/ntp/htdocs/st_rpts/tox006.pdf http://www.epa.gov/waste/hazard/wastemin/minimize/factshts/pentchlb.pdf http://www.inchem
O 1 Variant 28. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 ; kolmikplokist 2 massiga m2 ; ühtlasest silindrist 3 massiga m3 ja raadiusega r3 ; ühtlasest kettast 4 massiga m4 ja raadiusega r4 . Kolmikploki kõige suurema trumli raadius on R21 , keskmise trumli raadius on R22 ja kõige väiksema trumli raadius R23 . 5 Kolmikploki inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes i2 = r . Silinder 3 veereb horisontaalsel 2 29 r3 aluspinnal, mille puhul veeretakistus on 3 =
-I1kR31-I2kR32+I3kR33 = 0 I1k I2k kus R11=R1+R2+R4 R1 R2 R3 R12=R21=R2 E1 E2 R13=R31=R4 R22=R2+R3+R5 R23=R32=R5 R33=R4+R5+R6 voolutugevused harudes: I2=I2k-I1k I3=I2k I4=I1k-I3k I5=I2k-I3k
I1kR31I2kR32I3kR33 = 0 I1k I2k kus R11R1R2R4 R1 R2 R3 R12=R21=R2 E1 E2 R13=R31=R4 R22R2R3R5 R23=R32=R5 R33R4R5R6 voolutugevused harudes: I2=I2kI1k I3=I2k I4=I1kI3k I5=I2kI3k
vedelikud, mille leekpunkt ja keemistemperatuur on erakordselt madalad · O oksüdeeriv (oxidizing) kemikaali reaktsioon teiste ainetega, eriti tuleohtlik. · N keskkonnale ohtlik (dangerous for the environment) kahjustab väliskeskkonda (floora, fauna) Kemikaalide käitlemise riskilaused · R1 kuivalt plahvatusohtlik · R2 plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise või lahtise tule korral · R9 plahvatusohtlik segunemisel süttiva ainega · R20 kahjulik sissehingamisel · R22 kahjulik allaneelamisel · R23 Mürgine sissehingamisel · R25 mürgine allaneelamisel · R65 allaneelamisel võib põhjustada kopsukahjustusi R-kombinatsioonid · R23/24/25 mürgine sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale Kemikaalide ohutuslaused · S1 hoida lukustatult · S3 hoida jahedas ruumis · S7 hoida konteiner tihedalt suletuna · S9 hoida konteiner hästi ventileeritud ruumis · S15 hoida eemal soojusallikast · S58 likvideerida kui ohtlikud jäätmed
M R2 1 K3.1 K3.2 R1+R2 R21 R22 R23 K2.1 K2.2 Tn T 1 T2 T R11 R12 R13 K1.1 K1.2 Joonis 4.11. Faasirootoriga asünkroonmootori käivitamine või kiiruse reostaatreguleerimine Faasirootoriga mootorid on peamiselt kasutusel eriti võimsates ajamites (üle 1 MW). Seepärast peavad ka rootoriahelasse lülitatud takistid ja kontaktid taluma väga suuri voolusid.
Facts["süsteemianalüütik"] = +4; Facts["programmeerija"] = +3; Facts["kujundaja"] =+5; Facts["testija"] = 1; } public override IList GetInfluencedFacts() { return new string[]{"programmeerija", "juht", "süsteemianalüütik", "kujundaja", "testija"}; } } public class r22: IfThenElseRule { protected override bool IF() { return (Facts["loov"].ToString() == "nii_ja_naa"); } protected override void THEN() { Facts["juht"] = + 2; Facts["süsteemianalüütik"] = +2; Facts["programmeerija"] = +2; Facts["kujundaja"] =+0; Facts["testija"] = 2;
zE F- $- i!qjl-lgqzE =-g:p;s!EH.e E '-E# :E E :gigE,? EiEs;iiPE! .: . c.9 d !$; €i; ) ajtgEg *:Z e::' g=[E;E 2EI=E?tFlr HgZ?=.==t= ;EE i=E=E'='s rE e dd,q r22 =* E ;:JF, ,z*EEgu Et cJl.ijj ilF; '!:A 'I= or (i d S 3" ; 7 = si?l - ! i ii- o.! = EiEiF: s o,I = : >.= . 'I ii'='?
annaabi.ee 
