läbimõõt 7,8 100 9,81 0,4 1,256E-007 m1= 7800 1 9,81 0,0004 m2= 1 2 3 4 m3= n= 1 41,2284753 54,32745 48,22478 45,555377755 m4= n= 2 82,4569506 108,6549 96,44956 91,110755511 n= 3 123,685426 162,9823 144,6743 136,66613327 m= d= Kiirused kiiruse vead m1= 679 82,4569506 m2= 1179 108,654892 1 2 3 4 m3= 929 96,4495575
Füüsika praktikum 24 Aulo Aasmaa [990963 LDW51] KATSEANDMETE TABEL: katse nr. h1, cm h2, cm h1-h2, cm æ 1 20,8 4,7 16,1 1,2919 2 20,0 4,5 15,5 1,2903 3 21,0 4,8 16,2 1,2963 4 20,3 4,6 15,7 1,2930 5 20,5 4,7 15,8 1,2975 Füüsika praktikum 24 Aulo Aasmaa [990963 LDW51] ARVUTUSED TABELIANDMETE PÕHJAL Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Näide suuruse æ1 arvutamise kohta: h1 20,8 20,8 1 = = = 1,2919 h1 - h2 20,8 - 4,7 16,1 Suuruse æ juhusl
TÖÖ KÄIK 1. Avage kraan . Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 . 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan . 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. 4 Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 265 65 200 1,325 2 280
Jrk nr R(s), A1, mm A2, mm A3, mm A4, mm A1/A2 A3/A4 1 0 40 17 10 7 2.353 1.429 2 20 40 18 11 8 2.222 1.375 3 40 40 18 11 8 2.222 1.375 4 60 40 17 11 8 2.353 1.375 5 80 40 18 12 9 2.222 1.333 6 100 40 19 12 10 2.105 1.200 7 120 40 19 13 10 2.105 1.300 8 140 40 21 14 12 1.905 1.167 9 160 40 2
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 30.10.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12B OT: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, keerdvõnkumisest. kruvik, ajamõõtja, tehnilised kaalud. JOONIS Teoreetilised alused Katse seisneb traadi nihkemooduli määrmises keerdvõnkumisest. Töö teostatakse seadmega ,,B". Esmalt tuleb määrata kruvikuga kolmest erinevast kohast (igas kohas kahes ristsihis) traadi diameeter. Teostada mõõtmised ja kanda tulemused tabelisse ning arvutada nihkemooduli väärtus ja selle viga. Nihkemoodul arvutatakse järgmise valemi abil: 1 4(12 + 22 )
Arvutused koos mõõtemääramatustega Katse nr 1 1,22 0,003 0,00001 2 1,20 -0,017 0,00028 3 1,20 -0,017 0,00028 4 1,24 0,023 0,00054 5 1,22 0,003 0,00001 6 1,22 0,003 0,00001 1,217 0,00113 Traadi läbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus: Traadi läbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus: (Kruviku lubatud põhiviga: ) Traadi läbimõõdu liitmääramatus: Traadi läbimõõt on , usaldatavusega 0,95. Traadi raadius on pool traadi diameetrist: Traadi raadius on , usaldatavusega 0,95. Ühe võnke periood võrdub kogu võngete aja ja võngete arvu jagatisega: Põhike Põhike tas + tas lisaket Katse as nr n
· Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Kohavektor on tõmmatud koordinaatide alguspunktist antud punkti. Nihkevektor on liikumise alguspunktist lõpp-punkti tõmmatud vektor. (nihkevektor on kohavektorite muut, nihkevektor tähistab kohavektori juurdekasvu ajavahemikus delta-t) · Näidata, et konstantse kiirendusega liikudes avaldub kiirus ajahetkel t järgmise valemi kaudu v=v0+a*t, kus v0 on keha kiirus ajahetkel t=0, a on keha kiirendus. v= = a*t + c (integreerimiskonstant, antud juhul v0) = a*t + v0 · Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, sest a=g=9,8 m/s2 · Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Nurkkiirus näitab ühtlase pöörlemise korral nurka, mille võrra keha ajaühiku jooksul pöördub. (parema käe kruvireegel) · Kuidas on seotud punkti joonkiirus ja nurkkii
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust
Kõik kommentaarid