Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid
Kala kuulub kalatoodete gruppi, mis peaks moodustama päevasest toidukogusest 9% Räim Räim on maitsva lihaga, vee, valgu, rasva ja mineraalainete sisalduselt keskmise tasemega, hinnatasemelt odav ja populaarne kala nii värskelt, suitsutatult kui hoidistena. Kilu Meie tööstuskaladest kõige aeglasema kasvuga kala. Liha peetakse räime omast maitsvamaks. Räimest suurema rasvasisaldusega. Tuntuimad road on sprotid ja vürtsikilu. Lõhe Lõhe on suure rasvasisalduse ja kõrge kalorsusega. Rasvasuse poolest jääb alla vaid angerjale. Eriti hinnatud on külmsuitsu ja soolalõhe. Forell Forelli head omadused sarnanevad lõhega, kuid söödav osa moodustab üldkaalust 4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kaladest. Haug
Metspart, faasan ja nurmkana kuuluvad metslindude hulka. Kodulindudest valitseb Eesti toidulaual kana-, täpsemalt broileriliha, selle kannul tuleb populaarsuselt teisena kalkuniliha. Kalade peatükis on ära toodud kuidas tunda ära hea kala, millised kalad on meie vetes, statistika püüdmiste kohta ja toitude eraldi kirjeldused, millisest osast mida tehakse. Eesti rahvuskalaks on räim, keda püütakse läänemerest umbes 40 000 tonni aastas. Rahvuskalast räimest on tehtud eraldi lõigud. Üllatusena mulle tuli, et räim on tegelikult heeringas, täpsemalt Läänemere heeringas ehk Atlandi heeringa alaliik, kes asustab Läänemerd. Tema väiksem vend on teine Läänemeres elutsev heeringlane kilu. Kellel huvi, saab lugeda ka räime nimede kohta läbi aegade, millised on olnud ta nimed läbi aegade. Kartuli kohta on raamatus pikk peatükk. Sealhulgas pikk seletus kartuli minevikust, statistikast ning kuidas ta tuli eestlaste toidulauale
ee/termin.php?id=924 Tärklis lahustub vees. 13.Mis kaste on besamellkaste? Klassikaline prantsuse kaste. 14.Erinevad hakkmassid ja nende koostised. Naturaalne hakkmass on ilma lisanditeta, hakklihale lisatakse leiget vett ja maitseained. Lihthakkmassi saamiseks lisatakse hakklihale vett, maitseained, piimas või vees leotatud saia, võib lisada ka hakitud sibulat. Knellmassile lisatakse vähem saia kui lihthakkmassile, lisatakse aga rõõska või hapukoort ning muna. 15.Milliseid toite saab räimest? Supis, praetuna, küpsetatuna, suitsutatuna, soolatuna. 16.Milline roog on raguu? Pooltoode sealihast. Rinna-, kaela-, nimmetükist. 40 g massiga kondiga tükk. 17.Zelatiini kasutamine roogades. Madalatel temperatuuridel tema vesilahus geelistub, kõrgematel temperatuuridel vedeldub. Kasutatakse külmutatud toodetes stabilisaatorina, et vältida suurte jääkristallide teket. 18.Mis magustoit on parfee? Parfee ehk pooljäätis on külmutatud kreem vahukoorest ja
ja limuseid. Viiger on jäänukliik. Ta poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Viiger elab rannavetes. 5 · Pringel ehk seakala (Phocaena phocaena) on vaalaline. Pringli arvukus Läänemeres on suhteliselt madal. Sagedamini esineb mere lõunaosas, mis on talviti jäävaba. Toitub peamiselt räimest, lõhedest jt kaladest. · Eksikülalistena esineb ka teisi vaalalisi. Läänemere linnustik · Registreeritud liike 357, neist 202ränd lindu. · Aastas pesitseb siin ligi 13-20 miljonit paari. · Talvituma jäävad umbes 3-9 miljonit isendit. Läänemeri kui lindude oluline talvitumis- ja rändeala: · Lõuna pool on pesitsevad liigid koondunud suhteliselt piiritletud alale. · Lõunas on liigid suurtes populatsioonides.
Argipäeviti ei olnud aega ega jaksu panna suurt rõhku toiduvalmistamisele, seega eelmise päeva toitu tihti soojendati. Mõnes piirkonnas olid välja kujunenud nädalamenüüd, mille järgi süüa tehti. Hommikul söödi enamasti eelmise õhtu soojendatud toitu, lõunaks aga kartulit, kastet ja kala, mõnikord ka magustoitu, näiteks õunasuppi, mannavahtu või leivasuppi. Õhtuks midagi lahjemat, näiteks suppi, et magu õhtul puhata saaks. Palju kasutati maaperedes soolaräime. Räimest oli võimalik teha räimesousti, kus räimed praeti ära ja lisati juurde hapukoort. Räimest tehti ka räimevormi: keedetud kartuli, või ja muna- piima seguga. Küpsetati ahjus. Talvel küpsetati ahjus sageli kaalikaid, see oli tavaliselt õhtusöögiks. Nagu tänapäevalgi, olid ka tol ajal välja kujunenud lemmikroad. Nendeks olid enamasti klimbisupp, aga ka odrakäkid, mida söödi kas piima või jahuse keeduleemega.Talvisteks meelisroogadeks olid ahjus hautatud soolaliha või seajalad
Seevastu Läänemeres, seespool Taani väinasid, Saksamaa ja Poola rannikute lähistel, elab umbkaudu 600 pringlit. Läänemeres on maailma väikseim pringlite populatsioon. Pringlid elavad külmades meredes, teda võib kohata nendes merepiirkondades, kus keskmine temperatuur on alla 15°C. Pringel tunneb end koduselt kaldalähedastes ning madalates merepiirkondades. Ent ka lahtedes ja jõesuudmetes; nad võivad siseneda isegi jõgedesse ja kanalitesse. Läänemeres toituvad nad peamiselt räimest, kuid nende menüüsse kuulub ka teisi kalaliike (kilu, tursk, angerjas ja lest) ja kalmaare. Ööpäeva jooksul sööb pringel 36 kilo kala. Pringel on üks väiksemaid hammasvaalalisi, kellel on jässakas keha ja ümar koon ilma etteulatuva nokaosata. Täiskasvanud pringel on keskmiselt 1,4-2 meetrit pikk ning kaalub ligikaudu 50 kilogrammi (4565 kg). Emased isendid on enamasti isastest suuremad. Pringel
saared(valmistati munavalge vahust). matused tangupuder, sülti, praad, hapukapsas, kartulid, pasteet, talgud talgusuppi, sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk, sooja õlut, ternespiim. Tähtpäeva toidud Aastavahetusepühad, mis kestsid toomapäevast 21 detsembrist kuni kolmekuningapäevani 6 jaanuarini. Toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapska, kalatoidud ( räimest ja heeringast), tangu ja verivorstid, rukkileib, odrajahustleib, Tõnisepäeval 17 jaanuaril söödi seapea või kõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäeval 2 veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Joodi küünlapuna ( kõrvetatud suhkruga värvitud viina). Mõnel pool söödi ka tanguputru võiga või rasvasilmaga. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi,
10 4.6. Kalandus Kalandus oli Eesti Vabariigis rahvamajanduslikult võrdlemisi tähtsaks alaks. 1922. aastal oli Eestis kalapüük peatööks 4261 inimesel ja kõrvaltööks 7139 inimesel. Kalanduse korraldamine allus põllumajanduse ministeeriumile. Kala püüti nii sisevetel kui ranniku- ja ulgumerel. Kalakonserve eksporditi Saksamaale, Belgiasse, Prantsusmaale, Ühendriikidesse ja mujale. Tuntumad Eesti kalakonservid olid kilud ja räimest tehtud sprotid. Kalakasvatusmaad asusid Keila-Joal, Narvas, Tartus Äksis ja Uue-Antslas. 4.7. Kaubandus Väliskaubandus kujuneb üksikute majandusharude tööstuse, põllumajanduse ka ehitustegevuse taustal. Väliskaubanduskäive hakkas tõusma 1933. aastal. Väljaveos olid esikohal põllumajandustooted, eriti karjasaadused. Samuti veeti välja tselluloosi, paberit, tekstiili- ka puutööstuse saadusi, tsementi, metsa.
Väikseid nahas asuvaid luuplaate nimetatakse naastudeks. Ka kilbiste arv ja kuju ning naastude kuju on süstemaatilisteks tunnusteks. Luuplaate esineb ka näiteks ogalikel ja sägadel. Soomuseid on erinevat tüüpi .Haidel on plakoidsoomused (nahahambad).Primitiivsetel kaladel ganoid ja kosmoidsoomused.Luukaladel on elasmoidsoomused, mis tekivad nahast ja on eri tüüpi:Tsükloid- ja ktenoidsoomused ümarad või sakilise servaga.Mõnel kalal on kiilusoomused (kilu eristamine räimest).Luukalade soomused paiknevad ridadena nii piki keha kui ülalt alla. 12 Küljejooneelundi jaoks on paljudel kaladel soomustes augud seetõttu tekib piki kala külge kulgev auguga soomuste rida. Neid soomuseid on kõige kergem loendada ja küljejoone soomuste arv on üks tähtsaid meristilisi tunnuseid näitab sisuliselt kala soomuste suurust
koonduma parvedesse ja siirdub kudema. 2. KILU sarnanaeb väliskujult räimega, olles viimasest veidi jässakam, sest ta kõhtmine osa on tugevamini arenenud ja sabauime alus laiem. Kilu on suhteliselt kõrgema keha ja väiksema peaga. Kõige kergemini saab kilu eristada nn kiilusoomuste järgi, mis paiknevad kõhuserval ja moodustavad terava saekese. Viimane on tuntav, kui tõmmata sõrmega mööda kõhuserva kõhuuimest ettepoole. Kilu erineb räimest veel kõhuuimede asetuse poolest. Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja keskosa ning külgnevate lahtede need piirkonnaf, kus vee soolsus ei lange alla 4 promilli. Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Ta vastsed toituvad väiksematest hõljuritest ränivetikatest, viburvetikatest ning aerjalaliste munadest ja noorjärkudest. Maimude peamiseks toiduks on aerjalalised vähid ja limuste vastsed.
KORDAMISEKS 1. Kirjeldage eestlaste toidukultuuri vanal ajal. ÜLESANNE 1. Iseloomuatage meie esivanemate toitumist (võtke aluseks toidupüramiid). ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 10.2. Tähtpäevatoidud Vanal ajal olid toomapäevast (21.dets.) kuni kolmekuningapäevani (06.jaan.) aastavahetuse pühad. Siis söödi: liha, kapsast, kartulit; kalatoite räimest ja heeringast; tangu- ja verivorste; odrajahust leiba. 281 Foto lk. 151 – 10.8. Seapraad Foto 10.5. Seapraad Tõnisepäeval (17. jaan.) söödi seapead või -kõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäeval (02. veebr.) keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Joodi
turukorralduslike meetmete tagada oma kaluritele õiglane hind kala eest ehk tõsta kalapüüdjate sissetulekuid. Tootjaorganisatsioonid on Eesti traalpüügi maastikku koondanud, kuivõrd ühiselt tegutsedes saadakse turul eelised, mille tulemusena tekivad suuremad tooraine mahud, millele suudetakse tagada ka ühtlane kvaliteet. See on suur eelis lõppturgude hõivamiseks. Ajaloolisest traalpüügi püügiõigusest on tootjaorganisatsioonide valduses 96% kilust, 92% räimest ja 33% tursast. Seega traalpüügi sektori 13 ettevõtet, kes tootjaorganisatsioonidesse ei kuulu, omavad vaid 7% ajaloolisest kilu, räime ja tursa püügiõigusest. 2007. aastast on tootjaorganisatsioonide osakaal nii Eesti kilu ja räime kvoodis kui ka väljapüükides pidevalt suurenenud, jäädes 85-95% vahele. Joonisel 1 on välja toodud Eesti tootjaorganisatsioonide kilu, räime, ja tursa püügid aastatel 2006-2011, kus protsendid näitavad tootjaorganisatsioonide väljapüügi osa
veega) või küpsetatakse kuuma õhuga. Konserve kala tsilli kastmes valmistatakse põhiliselt praetud heeringast ja räimedest. Konservid kala õlis jagatakse olenevalt kuumtöötlemise viisist, milleks on praadimine, blanseerimine. suitsutamine või küpsetamine. "Sprotid õlis" on konservide suitsutatud kala õlis eriliik. Valmistatakse räimedest ja kiludest. Sproti tunnus on see, et kala on karpi asetatud tervelt (keha pikkus kuni 11 cm). Konservid kala marinaadis on valmistatud praetud räimest, kilust ja tursklastest, millele on lisatud marinaad. Kalapasteeti valmistatakse kalast, selle maksast, marjast, samuti teiste konservide valmistamise jääkidest (sprotipasteet). Kala-köögiviljakonserve valmistatakse kalast, hakk-kalast, millele lisatakse praetud köögivilju, tangaineid, tomatikastet, puljongit, marinaade, taimeõli, maitseaineid, soola, suhkrut kalakotletid, kalapallid, kalafrikadellid, kalasupid.
annaabi.ee 
