QUIZ 8 Performance characteristics of induction motor drive (0)

Seedeelundid
1. Suuõõs:
Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium)
2 osa:  suuesik (vestibulum) ja pärissuuõõs( cavitas  oris propium), nende vahel hambad ja 
igemed.
Seinad: ülal suulagi( palatum ), külgedel  põsed(buccae), ees huuled( labia ), all 
suupõhi ( fundus  oris).
S
  uulagi ( palatum) :
a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine  2/3, sees  luud , submukoosa tihe ja 
liitunud periostiga.
b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine  1/3, sees lihased, lõpus 
kurgunibu (uvula).  Sünonüüm : suulaepuri(velum palatinum)
Sees lihased (kokku 5 paari):
a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles):
1.  suulaepurje  tõstur;
2. suulaepurje pingutaja.
b) suulaest keelde ja  neelu seina (tõmbavad alla):
3.  suulae -keele lihas;
4.  suulae -neelu lihas.
c) kurgunibu sees
5. kurgunibulihas
S
  uupõhi (fundus oris)
Moodustatud peamiselt lihase poolt:
a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht
b) tähtsaim(kõige laiem): alalõualuu- keeleluu  lihas(m.mylohyoideus), mida sageli 
nimetatakse ka suu diafragmaks.
c) Seespoolt  tugevdav : lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses  kaetud 
keelelihaste poolt vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga.
Suupõhja  limaskest  on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad 
vigastused ja tursked.
Pinnal on näga: keskel – keelekida(frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused 
lihakesed(caruncula sublingualis) ja keelealune  kurd (plica sublingualis).
K
  urgukitusus (isthmus faucium)
See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu.
Kurgkitsust piiravad:
Ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared.
Kurgukaared:
Eespool  – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar.
Kaarte sees on samanimelised lihased.
Kurgukaarte vahel on mandliurge( sinus  tonsillaris), kus paikneb suulaemandel ( ka 
kurgumandel) (tonsilla  palatina ).
2. Hambad(dentes, ordtens): 
J äävhambad ( dentes permanentes) :
Kokku 32, igas suuveerandis 8:
-2 lõikehammast( dens  incivus)
-1 silmahammas(dens caninus)
-2 eespurihammast(dens permolaris)
-3 purihammast(dens molaris)
P
  iimahambad ( dentes decidui) :
Kokku 20, igas suuveerandis5:
-2 lõikehammast,
-1 silmahammas
-2 purihammast(eespurihambaid pole).
Hamba osad:
a) (Hamba)kroon(corona dentis)
Krooni kujud: lõikehammas – peitel ;
                       silmahammas – teravik +lõikeservad;
                       eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind;
                       purihammas – peal lai mälumispind
b) (Hamba) kael (cervix dentis) – kitsam osa
c) (Hamba)juue(-ed)(radix dentis)
Juurte arv:
Lõikehambad ja silmahambad – 1 juur ;
Eespurihambad – 1-2 juurt;
Purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem)