Kärbeste Jumal Lennuk koos Briti kooli õpilastega kukkus troopilise saarele, eeldatavasti lastud maha Teises Maailmasõjas. Ralph üks ellujääjatest ronib Põssaga läbi lennuki varemete ja metsaaluse randa. Pärast lühi tutvustust alustasid nad kahekesi arutelu mida edasi tuleks teha. Ralph oli esimese mulje järgi sõbralik Põssa suhtes,kes on ülekaalus ja kannab suuri prille oma näol. Põssa isiksus tundub olevat paranoiline. Ta kasvas ülesse oma tädi (kelle nimele ta regulaarselt tugineb ,,Minu tädi ütleb, et ...." jne.) ja regulaarselt räägib, kuidas ta oli koolis naeruvääristatud ja kus ta sai endale hüüdnimeks Põssa. See juhtus siis kui Põssa ütles hirmunult : ,,Mind ei huvita, kuidas te mind kutsute nii kaua kui .... see ei ole mida nad tavaliselt kutsusid mind koolis ..... Nad kutsusid mind Põssaks
Põssa tulevikus Möödas on 30 aastat, sellest kohutavast õnnetusest, mis juhtus üksikul saarel. Põssa on nüüd täiskasvanu, ning tal on olemas töökoht kuid üsna vähe sõpru, sest ta on ikka arglik ja tema välimus pole astma tõttu muutunud, seega tehakse tema üle endiselt nalja. Paar sõpra on tal samas ikkagi , näiteks ta saab endiselt Ralphiga hästi läbi, sest saarel oli Põssa Ralphi abimees, kes mõtles ja teadis üht teist ning Ralph austas Põssat ja ka nüüd tulevikus aitavad nad üksteist, kas siis mingi nõuannetega või kuidagi muud moodi. Teine parim sõber Põssal oli koer, kes ei solvanud teda, talle sai kõik mured alati ära rääkida ja oli alati Põssale seltsiks. Põssa elab üksi korteris või vahepeal ka tädi majas, kus ta üles kasva. Peret Põssal ei ole, kuna ta endiselt ei julge väga väljas käija ning naistega suhelda
1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1
KÄRBESTE JUMAL Raamat jutustab poistest, kes sattusid üksikule saarele lennuõnnetuse tõttu. Sündmused juhtuvad II maailmasõja ajal. Saarel ei ole täiskasvanuid ning poistel tuleb oma eluga ise hakkama saada, see aga osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide
Kärbeste Jumal 1. Milleks kasutati merekarpi? Mis tähendus sellel oli? Mis sellest lõpuks sai? Merekarpi kasutati selleks, et kõik poisid kokku kutsuda (puhuti merekarpi ja sellest tuli välja vali hääl, mis kõigi tähelepanu püüdis). See, kelle käes oli merekarp, võis rääkida. Merekarp sümboliseeris distsipliini, reegleid, korda. 2. Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? Ta ütles Ralphile, et teda koolis kutsuti Põssaks ja et see talle ei meeldinud. Ralph aga ütles teistele edasi. 3. Millist inimtüüpi esindab Põssa? Kas Põssa sobiks juhiks? Kirjelda teda. Põssa oli enamus ajast teiste grupist välja jäetud, üksik. Ta oli nö outsider. Põssa sobiks juhiks oma täiskasvanuliku mõtlemise ja intelligentsuse tõttu, kuid tal puuduvad juhiomadused
leebed ega rääkinud sõjakusest. Ralph oli küllalt suur, et olla ühedavaks lüliks laste ja täiskasvanute autoriteetse maailma vahel, mille pärast ta ühtlasi sobis kõige paremini poistekamba liidriks. ,,Ta sõnad andsid kõigile kindlustunnet.Ta meeldis neile ja nüüd pidasid kõik temast lugu. Spontaanselt hakkasid mõned käsi plaksutama ja varsti kajas terrass valjust aplausist. Punastades kiikas Ralph silmanurgast ja nägi varjamatut imetlust Põssa näol. " Teose vältel läbib Ralph muutliku tee süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kui teose algul oli Ralph inimene, kes mõtles ning pidas kaaslastele pikki loenguid, siis teose lõpuks kujunes liidrist välja põgenik, kes vaevu suutis selgelt mõelda. Koos mõtlemisvõimega kadus ühtlasi tema enesekindlus, julgus ja otsustamisvõime. Hetkel, mil ta põgenes kaaslaste eest, kes teda tappa tahtsid, siis ei suutnud ta kiirelt otsustada, mida teha
William Golding ,,Kärbeste jumal" Tegelased: Põssa Ralph Simon Sam Ohvitser Johny Henry Eric Bill Phil Roger Percival Maurice Eric Jack Ja teised väiksemad ning suuremad Kokkuvõtte: Lennuk oli alla kukkunud üksikule saarele. Põssa ja Ralph teadsid, et saarel kus nad on võib-olla veel ellu jäänud poisse. Nad leidsid merekarbi ja puhusid sellega, sest nad teadsid kui sellega puhuda siis kuuleb seda terve saar. Ja selle peale peaksid kõik lapsed nende juurde tulema. Täiskasvanuid saarel ei olnud ja nad said aru, et nad peavad ise hakkama saama. Nad valisid pealikuks Ralphi. Simon, Ralph ja Jack läksid kõige kõrgemasse mäetippu ja veendusid selles, et nad on asustamata saarel
Kärbeste Jumal Kokkuvõte Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi. Jackil on oma alluvad: endised kooripoisid, kellest ta teeb kütid
sajandil laialt levinud robinsonaade, eriti aga Robert Michael Ballantyne'i suure populaarsuse võitnud ''Korallsaart'' . Sisukokkuvõte William Goldingu esimene romaan ''Kärbeste Jumal'' räägib inglise poistest, kes on sattunud asustamata saarele lennuõnnetuse läbi, Teise maailmasõja ajal.Saarel on tegelased vanuses alla 12 ja poisid. Teose alguses leidis poiss nimega Ralph laguuni põhjast merekarbi.Teine poiss hüüdnimega Põssa, kes oli merekarbi leidmise ajal Ralphi kõrval, tuli ideele et seda saab puhudes kasutatda teiste poiste kokku kutsumiseks.Seda ideed kasutades Ralph puhubki ja kutsub kokku poisid. Korraldatakse koosolek kus arutatakse ning mõeldakse nende praeguse olukorra üle, kus saarel pole ühtegi täiskasvanut ning nad peavad ise hakkama saama.Merekarbist kujuneb välja märk kes seda hoiab, sellel on õigus rääkida, teised peavad kuulama. Valitakse pealik- Ralph
Kärbeste Jumal William Golding Lugu on sellest, kuidas tulid toime lennuõnnetuse läbi elanud inglise poisid ühel asustamata saarel. Raamat algab sellega, et kaks poissi, linalakk Ralph ja pontsakas Põssa, leidsid rannast merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp.
aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi. Nad leiavad merest valge merekarbi ja Põssa õpetab Ralphile, kuidas seda puhuda, et karbist kostuks heli. Ralph puhub ja vaikselt hakkavad nende juurde kogunema poisid. Tulevad ka kooripoisid, kelle juhiks on Jack Merridew. Ralph valitakse pealikuks ja ta tahab ülekõige, et nad päästetaks saarelt. Nad ei olnud alguses kindlad, kas tegemist on saarega. Jack, Ralph ja Simon, kes oli vaikne ja kellele meeldis üksi olla, läksid koos lähedal oleva mäe tippu ja tegid kindlaks, et nad on siiski saarel
Lugu räägib sellest, kuidas lennuk pommitati alla ja grupp koolipoisse, kes on päris Inglismaalt, jäävad saarele lõksu. Kuna saarel pole täiskasvanuid, siis on vaja poistel ise hakkama saada. Selle jaoks valiti pealikuks Ralph, kuigi Jackile see ei meeldinud, kuna ta oleks soovinud ise hakata pealikuks. Põssal tekkis idee teha lõke mäe otsa, sest siis on võimalus saarelt pääseda ning Ralph oli selle ideega nõus. Laagri ehitasid nad randa ja lõke tehti mäe otsa Põssa prillidega. Lõpuks tekkis olukord, kus Ralphile ja Põssale oli oluline lõke, et pääseda saarelt ning Jackile ja teistele poistele oli tähtsam sigade küttimine. Selle käigus lahknes poiste grupp kaheks. Ralphi grupp, kus oli peale tema veel kolm poissi, ja Jacki suguharu, kus siis olid kõik ülejäänud poisid. Gruppide vahel toimusid pidevalt tülid. Üks kõige suuremaid tülisid oli raamatu lõpus. Põssa prillid varastati keset ööd ära ja kui Ralphi grupp läks
Jack polnud huvitatud tule hoidmisest ega onnide ehitamisest, tema oli huvitatud vaid sigade küttimisest ja tapmisest. Lahkheli tulemusena lahkus Jack kambast ja moodustas enda suguharu, pea kõik vanemad poisid läksid temaga kaasa. Jacki suguharu tegeles peamiselt küttimisega, lauldi sõjalaule, tantsiti ning tehti rituaale. Jackile alluvad poisid tapsid mängu käigus Simoni ning ei kohutanud enam inimest tappa. Ralphile olid ustavaks jäänud vaid kaksikud Sam ja Eric ning Põssa. Nemad neljakesi ei jõudnud enam tuld iga hommiku süüdata ning valvata hilisõhtuni. Järgmisel ööl tulid Jack ja tema kamba jõmmid ning varastasid Põssa prillid. Järgmisel hommikul läksid Ralph, Põssa, Eric ja Sam prille tagasi küsima aga Jack ei olnud nõus neid andma ning Põssa tapeti, Eric ja Sam võeti vangi. Ralph sai ainult põgenema ning varjas ennast metsas, aga Jack ja tema kaaslasd panid metsa põlema et Ralph sealt välja suitsetada ning see õnnestuski neil
Ainsad ellujääjad on noored poisid. Nad tulevad kokku ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida ei juhi täiskasvanud. Alguses valitakse pealik, kelleks saab Ralph. tehakse seadused ja peatakse koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mille suits oleks signaaliks laevadele. Signaali süütamiseks kasutati ühe poisi, kelle nimi on Põssa, prille. Tuleriida kokkutassimise saginas aga juhtus esimene õnnetus mets süttis põlema. Tuli küll vaibus, kuid kadunuks jäi üks väike poiss. Edaspidi hakkas Ralph tegelema onnide ehitamisega. Alates sellest ettevõtmisest ilmnesid ka lahkhelid. Nimelt oli veel üks noormees, kes juhtis suuremat gruppi poisse ja ihkas kõigi pealikuks saada. Tema nimi oli Jack Merridew. Jack aga ei pidanud oluliseks mitte märgutule
Kärbeste jumal William Golding Raamat ,,Kärbeste jumal" räägib lastest, kes sattusid lennunnetusse ning kuidas nad muutuvad, kui peavad ise ilma täiskasvanuteta hakkama saama. Peategelasteks on Põssa, Ralph ja Jack. Lapsed sattusid lennuõnnetusse ning maandusid asustamatta saarele. Põssa ja Ralph leidsid merikarbi ning kutsusid kõik saarel olevad poisid kokku. Alguses oli kõik hästi, kõik lubasid teha, mis suudavad, valiti pealik, kelleks saab Ralph ja pandi paika reeglid. Koosviibimise ajal võis rääkida ainult see, kelle käes karp oli. Aga ajapikku ilmusid probleemid: laiskus, palavus, ühekülgne toit, hirm jne. Otsustati teha mäe otsa lõke. Kõik olid alguses sellega päri, kõik töötasid selle
Autor: W.Golding Teose pealkiri: "Kärbeste jumal" Sisu lühikokkuvõte: Raamat jutustab poistest, kes sattusid üksikule saarele lennuõnnetuse tõttu. Sündmused juhtuvad II maailmasõja ajal. Saarel ei ole täiskasvanuid ning poistel tuleb oma eluga ise hakkama saada, see aga osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete
1986. ja 1989. ilmusid "Mereristsete" II ja III osa. Romaanide kõrval on Golding avaldanud esseekogumikke ja draamasid. 1 "KÄRBESTE JUMAL" (1954) Idee robinsonaadidelt, rõhuasetus teine Romaani tegevus toimub II ms. ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Autor ei loo soolisi ega murdeea probleeme. Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas
· Saarel leidus palju puuvilju ja sigu keda küttida · Saar asus ookeanis kuna seal oli tõus ja mõõn · Saarel asuv dzungel oli väga tihe, sest poistel oli raske sellest läbi liikuda. Kirjeldage teose tegelasi. Keda tutvustatkse kõigepealt? Mille poolest poisid üksteisest erinesid? Miks tekib tegelaste vahel konflikt? Kes on peategelased? Kuidas nad eristuvad kambast? · Kõigepealt tutvustatakse Ralphi ja Põssat · Ralph on aus, lõbus ja osav kõnepidaja · Põssa on tark, kuid oskab kehvasti teisi ennast kuulama panna · Jack on vaenulik, vägivaldne ja hea küttija. Juba alguses ilmneb asju, mis põhjustavad hiljem poiste seas tüli. Mis need on? · Ralph ja Põssa tahtsid kõikide päästmisele kaasa aidata mäe otsa tuld tehes. Jack aga tahtis ainult küttida ja mängita, pannes kogu lootuse suurtele, kes neid otsisid Tooge välja need sündmused, mis suurendavad pinget läbi kogu teose. · Simoni surm
Noored poisid satuvad lennuõnnetuses üksikule saarele, ilma ühegi täiskasvanuta, peavad noorukid ise hakkama saada. Poisid teevad üksteisega tutvust ning valitakse välja "pealik". Kuna pealikuks kandideerib kaks poissi (Ralph ja Jack) tekib Jackil väike viga Ralphi vastu. Jack on väljas jahtimise pärast. Poisid ostustavad moodustada lõkke suure mäeotsa, et mööda sõitvad lennukid näeksid nende signaali. Tule saamiseks, kasutatakse Põssa prille. Lepiti kokku, et tuli peab koguaeg põlema. Jacki vahetuse ajal, läks Jack osade poistega jahile. Loomulikult oli see neil edukas aga ajal mil, Jack jahil oli, sõitisin lennuk mööda. Tuli oli aga kustunud. Ralph jooksis küll mäetippu aga ei jõudnud siiski õigeks ajaks. Lõpuks jõudis Jack oma semudega tippu. Ralph ütles, et lennuk sõitis mööda ja täna Jackile kustus tuli ära. Jack ütles, et liha oli vaja. Ralph
Kärbeste Jumal William Golding Raamat räägib lennuõnnetuse läbi asustamata saarele sattunud poistest. Alguses olid kõik õnnelikud, kuna ei olnud täiskasvanuid ja et nad saavad teha mida iganes nad tahavad. Nad valisid endale juhi, selleks sai Ralph ,kes puhus merikarpi ja kutsus kõik poisid kokku. Ralph püüdles sealt saarelt pääsemise poole ning ta asus korraldama poiste elu. Ta sai tänu Põssa prillidele tule, mida ta hoidis elu hinna eest. Põssa oli paks, tark ja astma haige poiss ja Ralphi suur sõber. Ralph moodustas kütid, kes olid koori poisid ning kelle juht oli Jack Merridew ning kes pidid poistele süüa muretsema. Tuld pidid valvama kõik aga vahetustega et suits ära ei kustuks. Vaikselt hakkasid tekkima Ralphi ja Jacki vahel lahkhelid, kuna Jack pidas kõige tähtsamaks täis kõhtu ja Ralph saarelt pääsemist. Asjade süvenedes said neist viha
KÄRBESTE JUMAL. LUGEMISKONTROLL 8.klass (raamat) 1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda
millega ühinesid üksteise järel peaaegu kõik vanemad poisid.Suguharu tegeles peamiselt küttimisega. Samuti tantsisid ja laulsid nad jahiretkedest. Olulised olid suured söömapeod. Kamba liikmed kandsid sõjamaalingut ja pidid olema Ralph'ile ustavate poiste vastu. Peagi tekkis kohutav vaen kahe kamba vahel. Jack'ile alluvad poisid tapsid sõjamängude käigus väikese Simon'i ja ei kohkunud edaspidi tagasi inimese tapmise ees.Ralph'ile olid ustavaks jäänud vaid kaksikud Sam ja Eric ning Põssa. Nad olid jõuetud neljakesi lõket pidevalt põlemas hoidma ja otsustasid selle prillide abil süüdata igal hommikul uuesti. Öösel aga tulid vastassuguharu liikmed nende lõkkest põlevaid puid varastama ja märkasid, et tuld polegi. Nad röövisid Põssa prillid.Järgmisel päeval läksid Põssa, Ralph, Sam ja Eric prille tagasi küsima. Jack aga reageeris raevukalt - Põssa tapeti, Sam ja Eric võeti vangi ning sunniti suguharuga ühinema. Ralph pääses üksi põgenema
,,Kärbeste Jumal" William Golding 1. Lühike sisu kokkuvõte- Kamp inglise poisse sattusid lennuõnnetuse tagajärjel asustamata saarele. Poisid valisid endale pealiku ja ta nimi oli Ralph, kes otsustas korraldada koosolekuid ja teha seadusi. Ralphi sõber Põssa aitas teha oma prillidest süütamis vahendi, mis aitas lõket üles teha ja et seda teistele hästi näha oleks. Suguharud tegelesid peamiselt sigade küttimisega, peagi tekkis Jacki ja Ralphi kampade vahel tüli ja selle tagajärjel sai surma Simon. Jack oli kohe nii julm poiss, et tappis järgmine päev Põssa, Sam ja Eric võeti vangi ning sunniti suguharudega liituma. Peale seda Jack pidi
Ta on paras marakratt ning alati vempudeks valmis ja erakordselt nutikas siis, kui on tarvis koolist poppi visata või kirikuskäimisest kõrvale hiilida. Samuti annab ta kõrge aktiivsuse tõttu ära palju energiat korraga, kuid ta ei oska seda ühtlaselt jaotada. Tom Sawyeri tüüpi inimene tormakas.Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleerikuna ei suuda ta enda emotsioone piisavalt kontrollida. Flegmaatik Flegmaatiku tüüpi tegelane on Põssa raamatust ,,Kärbeste jumal". Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Ta ei armasta vaheldust ning seega uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Kaaslastega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on truu ja ustav. Miimika on napp, tundeid ei näita ta väga välja, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid ja rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist
Carl Mattias Räägel 10A Viimsi Keskkool Kärbeste jumal Sir William Gerald Golding 19. september 1911 19. juuni 1993 Inglise kirjanik 1980 Bookeri auhind 1983 Nobeli kirjandusauhind "Kärbeste jumal" "Torn" "Vaba langemine" Tegelased Ralph Põssa Jack Sündmustik Lennuõnnetus Merekarp Koletis Tapmine Pääsemine Aitäh!
( Raamat oli pigem kirjutatud autori enda meeleheaks ning tema romaan mõeldud algselt jäljendama 19. sajandil levinud robinsonaade. Ballentyne'i populaarsele ,,Korallsaarele", mis räägib kolmest inglise poisist, kes satuvad asustamata saarele, läbivad optimistlikult ning lahkhelideta kõik raskused ja lõpuks päästetakse, vastandab Golding oma , nii-öelda 20. sajandi allegoorilise ,,Korallsaare".) Keerulistes sündmuste jadas on peategelasteks 4 poissi - Ralph, Simon, Põssa, Jack. Kõik poisid on iseloomult täiesti erinevad kehastades inimeste põhitüüpe. Kui kolm viimast jäid loo käigus muutumatuks, siis Ralph tegi läbi suure muutuse iseenese sügava mõistmise poole. Tema on ka see, kes keskendub kõige enam saarelt pääsemisele ning keda peetakse tänu müstilisele merekarbile pealikuks. Tema järel käis järjekindlalt Põssaks hüütud kohmakas poisike. Ta oli küll ratsionalist ja kõige targem, kuid saarel toimuvast tegelikkusest polnud
( Raamat oli pigem kirjutatud autori enda meeleheaks ning tema romaan mõeldud algselt jäljendama 19. sajandil levinud robinsonaade. Ballentyne'i populaarsele ,,Korallsaarele", mis räägib kolmest inglise poisist, kes satuvad asustamata saarele, läbivad optimistlikult ning lahkhelideta kõik raskused ja lõpuks päästetakse, vastandab Golding oma , nii-öelda 20. sajandi allegoorilise ,,Korallsaare".) Keerulistes sündmuste jadas on peategelasteks 4 poissi - Ralph, Simon, Põssa, Jack. Kõik poisid on iseloomult täiesti erinevad kehastades inimeste põhitüüpe. Kui kolm viimast jäid loo käigus muutumatuks, siis Ralph tegi läbi suure muutuse iseenese sügava mõistmise poole. Tema on ka see, kes keskendub kõige enam saarelt pääsemisele ning keda peetakse tänu müstilisele merekarbile pealikuks. Tema järel käis järjekindlalt Põssaks hüütud kohmakas poisike. Ta oli küll ratsionalist ja kõige targem, kuid saarel toimuvast tegelikkusest polnud
kõik mõistlikult läbi, koostatakse reeglid ja proovitakse mõelda, kuidas saada ära tundmatult saarelt, millele nad sattunud on. Mida päev edasi, seda rohkem hakkab kehtima reegel, kes tugevam, see elab. Võttes olukorda kui mängu ja lusti, tormati valima juhti, kelleks sai juhuse tõttu Ralph. Teisest kanditaadist Jackist eristas teda kena välimus ja salapärane rahu, mida temast õhkus. Ralph proovis olukorda analüüsida ja otsuseid teha alles pärast järele mõtlemist, milles Põssa teda abistas. Ralphi esimene eesmärk oli hoida tuld, lootes saarelt pääsemisele. Ta proovis säilitada inimlikkust ja hoolitseda kõigi eest. Ajapikku koondus võim aga Jacki kätte, kellel oli elu jaoks vajalikku, nagu toitu ja oskas ka jahtida ja ära kasutada kärbeste jumalat. Ralph püüdis vältida Jacki kambaga ühinemist. Nälg ajas Ralphi ikkagi Jacki kamba juurde. Pärast meeletut ööd ja Simoni surma sai Ralph aru, milliseks võib dzunglisseadus teda muuta. Ta
kõige tsiviliseeritumates inimestes. William Golding esitleb seda romaani kui traagilist paroodiat laste seiklusjuttudest, illustreerides inimlaste sisemist kurjust. Ta jutustab lugejatele kronoloogilises järjestuses sündmusi, mis juhtuvad noorte poistega peale lennuõnnetust üksikul saarel. Keset II Maailma sõda leiavad inglise poisid ennast täiskasvanute järelvalveta troopiliselt saarelt. Neil tuleb ise hakkama saada. Nad valivad endale juhiks Ralphi, kes üritab Põssa toetusel luua reegleid. Ralph süütab signaaltule, mis oli grupi esimeseks prioriteediks. Nad lootsid, et mööduv laev märkab suitsu ja päästab neid. Ralphi peamiseks raskuseks sai aga Jack, kes tahtis samuti olla liider. Jack tegi endistest kooripoistest kütid. Ta käitus tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Jack ja kooripoisid sümboliseerivad vägivalda ja kurjust seiklusliku jahi tõttu. Õeluse ja tsivilisatsiooni mõjud teravdavad poiste hirmu müstilisel saarel
41. Ta ütles ralphile et merekarbi sisse puhudes teeb see häält nagu pasun. 42 ta ütles et kui tule sisse panna rohelisi lehti siis tekib rohkem suitsu ja nii on saart kaugemale näha. 43 ta pakkus välja et võib teha kella kui panna püsti tokk ning päikse tõttu tekkiv vari näitaks aega. Järjesta sündmused mis tekitasid Jackis vihahoogu. 5. Esimene kohtumine metsseaga metssea tapmine nägude võõpamine kahe kamba tekkimine põssa tapmine ralpi tagaajamine. Missugused olid Ralphi reeglid? 61 koosolekul sai rääkida ainult see kelle käes oli karp 62 nädal tuli käia selleks ettenähtud kohas. 63 sarel mäe otsas pidi kogu aeg põlema tuli ja näha olema suits. 64 tuld ei tohtinud teha mujal kui mäe otsas. Need ei meeldinud eelkõige jackile, kuid ka teistele kooripoistele. Miks ei julgenud Jack ja teine poiss tuld valvata? 7. Sest mäe otsas oli langevari, koos surnukehaga, kuid pimedas polnud mud näha, vaid oli
kui võimalik ja kutsun teisi ka üles seda tegema. Mina arvan, et kurjusega inimesed ei võida midagi vaid hoopis kaotavad elus palju väärtuslikke asju. Kurjusega võid kaotada austuse enda vastu ja inimesed hakkavad sinusse halvemini suhtuma. Teiste mõnitamine ja alandamine on väga isekas tegu, see paneb halba olukorda inimese, keda mõnitatakse, aga need, kes mõnitavad tunnevad sellest ainult lõbu. Nagu näiteks raamtaus ,,Kärbeste jumal", poissi nimega Põssa sõimati paksuks. Tema ei näidanud välja seda kui halvasti ta ennast sellepärast tunneb ning kui valus on tal seda kuulda. Inimesed peaksid oma tundeid ja mõtteid selle suhtes avaldama ning siis on suurem võimalus abile. Minu arvates, peaks inimesed, kes puutuvad kokku kurjusega pöörduma lähedaste inimeste või tugikeskuste poole ja abi otsima. Püüan pöörata rohkem tähelepanu inimestele ja ka aidata neid, kes kannatavad kurjuse all
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski. Juba esimestel päevadel läksid mehed vaat et riidu, sest Pearu tahtis Andrest proovile panna, kui kange viimane ka on. Kui Pearu kõrtsist joobnuna tuli, oli ta peaaegu alati kuri ning seda said tunda nii tema saunaeide tütrest naine kui ka nende lapsed. Pe...
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eesp...
X Mai, kes Kaarliga varem hästi läbi sai, lahkus nüüd pererahva juurest pisarsilmi. Ta oli perenaisesse väga kiindunud. Saunaeit märkas, et naabrikoer käib nende õuele häda tegemas ning nende endi koer Pearu õuel. See pidi tähendama, et naabrid on tülis või on see tüli tulemas. Peagi avastas Krõõt Pearu aeda lõhkumas, nii et nende sead naabri rukkisse pääsesid. Krõõt kutsus sead heleda häälega koju (ikka: ,,kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa") ning saatis ka lehmad koju. Naabrimees oli naise ,,heledast jaalest" nii vaimustuses, et jäi veel tükiks ajaks lõhutud aia juurde seisma. Kui Pearu ja andres juhtunust kõrsis vestlesid, tekkis nende vahel äge vaidlus. XI Võeti uus tüdruk Mari. Mari noris pidevalt pere sulast Jussi, kes nüüd kiuste paremini tööle hakkas.Ükskord uhkeldas Juss jõest üle ujumisega. Tagasi ujudes tekkis tal, aga kramp ning peremees pidi ta uppumissurmast päästma
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Var...
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Varga...
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-4...
Ta ruttas vaatama. Seal nägi ta, et karjuja oli üleaia peremees Pearu ja tema juures on suur tükk piiriaeda maha lõhutud nii, et sead ja lehmad pääsevad augu kaudu Tagapere rukkisse. Krõõt kahmas lapse sülle ja jooksis kesale vaatama. Ta küsis, et miks Pearu aia maha lõhkus. Aga pearu ütles häbelikult, et tal olevat puid vaja läinud. Krõõt aga hakkas heleda häälega sigu rukkist tagasi kutsuma, ikka "kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa". Pärast seda jäi tükk aega kõik vaikseks, siis hakkas kostma ruugamine. Kui sead üksteise sabas üle piiri oma põllule tulid, ei osanud Pearu muud teha, kui aga imestades ja siunates öelda: "Vuata sindreid! Ma'p uskunudki. Aga nuabri eidel on nii hele jaal, et...". Pearu oli endamisi lootnud, et sigu tuleb ajama Juss või kas või peremees ise ja siis võiks meestega ajada mehejuttu. Ja pearul jäi üle ainult öelda: "Veart eit sel nuabrimehel". 8
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
