Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Niilus (0)

1 Hindamata
Punktid
Niilus
2009
Andmed
6650 km pikk
Amazonase järel
pikkuselt teine jõgi
maailmas
jõgikond on 2,87
miljonit km²
keskmine vooluhulk
2600 m³/s
Asukoht
algab Ida- Aafrikast
Virunga mägedest
Kagera jõena
Victoria järvest väljub
jõgi Niilusena
voolab põhja poole
...
voolab oma 6650km
pikkusel teekonnal
läbi 7 riigi
territooriumi.
moodustab Põhja-
Egiptuses lõpuks laia
delta
suubub Vahemerre
Lisajõed
Valge Niilus
(3700km)
Sinine
Niilus(~1800km)
Aswa
Bahr el-Ghazal
Atbara
Sobat
Niiluse vajalikkus
jõekallaste savi
vormiti tellisteks ning
kuivatati päikese käes
tähtsaim liiklussoon
jõest saab kogu
riigi põllumajandus
oma niisutusvee
kallastel on viljakas
muld
Peamised Niiluse püügikalad
niiluse ahven
niiluse hulkuim
vesihunt
hammaskarp
Kokkuvõte
Mulle meeldis seda tööd teha, sest sain palju
huvitavat teada Niiluse kohta. Varem ma ei
teadnud, et Niilus on Egiptuse elanikele nii
vajalik.
Selle töö tegemine polnud minu jaoks raske.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Niilus
http://wapedia.mobi/et/Special:Search?search
http://web.zone.ee/vana-egiptus
/Geograafia.html
Loodusgeograafia põhikoolile II osa lk. 77
Vasakule Paremale
Niilus #1 Niilus #2 Niilus #3 Niilus #4 Niilus #5 Niilus #6 Niilus #7 Niilus #8 Niilus #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kelly Linnas Õppematerjali autor
PowerPoint esitlus, sisaldab 6 slaidi

Sarnased õppematerjalid

Niiluse jõe iseloomustus
1
docx

Niiluse jõe iseloomustus

Niilus (araabia (An-Nl) ehk (Al-Bar)) on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus on 6650 (teistel andmetel 6671) km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse jõgikond on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswnis 2600 m³/s. Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse

Geograafia
Huvitavat egiptuse kohta
7
doc

Huvitavat egiptuse kohta

Kagera jõena, mis läbib Kioga järve ja suubub Mobutu Sese Seko järve ( end. Alberti järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el- Dzebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks. Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat. Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti soostunud nõos. Sinise Niiluse suudme ja Assuani vahel on 6 kärestikku ehk katarakti ( neist 2 Nasseri veehoidlast üle ujutatud), edasi kuni suudmeni on jõevool aeglane.

Ajalugu
Sinuhe Mika Waltari
15
docx

Sinuhe Mika Waltari

Kurjuse vastu võitleja oli jõehobu. Seth saadab surmatõbesid inimestele ja loomadele. Teeb nii, et Niiluse üleujutus on kas liiga väike või liiga tormiline. Kuumal ajal kannab liivapilvi. Osirise legendis raius ta oma venna tükkideks. Sõdurid austasid teda. Seth oli jumal, kel polnud lapsi, ent samas peeti kõiki vees või kõrbes elavaid loomi, kõiki pikakarvalisi või punanahalisi olevusi (ka punapäiseid inimesi) Sethi lasteks. · Niilus (lk 173) - Niilus on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus on 6650 (teistel andmetel 6671) km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse jõgikond on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswnis 2600 m³/s. Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv)

Kunstiajalugu
Sinuhe
11
docx

Sinuhe

tähtis kultusekeskus. Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas. (lk.187) 6.raamat. Kaptah on õnnelik, et Sinuhe tuli elusana tagasi ja tahab koos Sinuhega järgmisele reisile minna. Sinuhe saab Mitanni maa elanikudelt uut arstiteadust teada. Sinuhe satub Baüloni. Samuti peategelane jutustab elu Baülonis ja selle elanikest. Babüloni keiser tahab osta Kaptahi. Niilus - (araabia (An-Nl) ehk (Al-Bar)) on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus on 6650 (teistel andmetel 6671) km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse jõgikond on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswnis 2600 m³/s.Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv) (lk. 193)

Kategoriseerimata
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

jõesuudme ümber. Org laienes alles umbes kolmesaja kilomeetri kaugusel merest, kus jõgi hakkas hargnema noiks kuulsaiks haruks, mis moodustavad kreeka tähe delta, s.o. kolmnurga kuju. Me nimetame seda jõge Niiluseks, lähtudes kreekakeelsest sõnast "Neilos". Egiptlased ise nimetasid oma jõge kas vooluks, "suureks jõeks", lihtsalt "jõeks" (seal oligi üks ainuke jõgi!) või pärisnimega "Hapi". Egiptlaste kujutluse järgi jagunes Niilus õige mitmeks Niiluseks; igal Egiptuse valdkonnal, mida jõgi läbis, oli otsekui oma iseseisev Niilus. Nii eristasid egiptlased neljakümmet eri Niilust, mis vastasid nendele valdkondadele, millest Egiptus koosnes. Egiptlased arvasid, et mitte kaugel Elefantine saarest, Egiptuse kõige lõunapoolsemast punktist, asetses Niiluse läte, kust jõgi saadab heaolu kogu egiptlaste maale. Kui vanakreeka ajaloolane Herodotos (V s. eKr) külastas muistset Egiptust, nimetas ta seda "Niiluse anniks"

Ajalugu
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
Maateaduste alused-kordamisküsimused
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

Levib jõe suudmest ülesvoolu. Küljeerosioon. Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. Erosioonibaas ­ tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus ­ Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8.Maailma suurimad jõed, Eesti jõed. Niilus (Kageraga) ­ 6650 km Amazonas (Ucayali ja Apurimaciga) ­ 6400 km Jangtse ­ 6300 km Mississippi (Missouri ja Jeffersoniga) ­ 6275 km Jenissei (Angara ja Selengega) ­ 5539 km Eesti: Võhandu (Pühajõega) ­ 168 km Pärnu - 144 km 9.Järvede teke, levik ja liigitused. Järv ­ veega täitunud looduslik maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega.

Maateadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun