ORGANISM JA ELUPAIK
Ellu-Marie Blond
Tallinna 32.Keskkool
8B
Sobiv elupaik
Iga organism elab temale sobivas elupaigas
Elupaik ala, kus on „sellele“ organismile vajalikud tingimused
Mõne liigi elupaik on suutel aladel. ( Metsas, soodes )
Mõne liigi elupaik on aga väga väike.
Sobiva elupaiga tingimused
Organismi elupaika mõjutavad:
Looduse eluta osa tegurid
Looduse elusa osa tegurid
Eluta osa tegurid
Temperatuur
Niiskus / Vesi
Valgus
Õhu liikumine
Muutke teksti laade
Teine tase
●
16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 20.Produtsent - tootja 21.Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid 22.Ökoloogiline tegur organismide elutegevust mõjutavad tegurid 23.Ökoloogiline amplituud vahemik, kus saab organism areneda, elada ja paljuneda 24.Ökosüsteem isereguleeruv tervik Ökotoop ökosüsteemi elukeskkond(valitsevad abiootilised tegurid) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa 25.Aineringe organismide jaoks vajalike ainete liikumine elus ja eluta keskkonna vahel 26.Biomass organismide kogumass kindlal ajahetkel mingil alal või ökosüsteemis II Selgita, põhjenda 1. Ökoloogilise teguri toimet organismile (graafik Ik12)
Annemarie Maasik 9t Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu. Mõisted: ELUPAIK Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD
Organism ja elupaik Ökoloogia on teadus organismi ja tema elukeskkonna suhetest. Elupaik on ala, kus valitsevad tingimused, mis võimaldavad organismil elada ja paljuneda. Elupaigas mõjuvad igale organismile paljud tegurid, mis jagatakse kahte suurde rühma. 1. Eluta looduse tegurid valgus, temperatuur, õhu koostis, tuul jt. 2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja vi
haava paranemisperiood kliinilised sümptoomid ravivõimalused vastavate ressursside olemasulu ja missugused on ravijate teadmised ja oskused. Patsiendi ja haava hindamisel on oluline pöörata tähelepanu järgmistele andmetele. Haige vanus. Reeglina paranevad nooremate patsientide haavad kiiremini kui eakatel haigetel, sest nende ainevahetusprotsessid ja kudede uuenemine toimub kiiremini. Toitumuslik seisund. Haava paranemiseks vajab organism vitamiine ja täisväärtuslikku valku. Rakkude normaalseks kasvuks on vajalikud A, D, C ja K vitamiin, samuti tiamiin, riboflaviin ja pantoteenhape. Selgitatakse välja haige toitumuslik staatus ning jälgitakse, et patsiendil ei esine alatoitlust. Organismi vee- ja elektrolüütide tasakaal mõjutab samuti haava paranemist. Ebasoodus haava paranemise seisukohalt on vedeliku liig organismis ( tursed) ja ka vedeliku vaegus (eksikoos).
Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, millest osad on kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Ultravalgus suures koguses on kahjulik kõikidele organismidele- rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Mõõdukas koguses on ultravalgus kasulik, sest soodustab meie naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Suure
2)liigid 3)üksikobjektid Endermne liik- paiga peal tekkinudliik ,ainulaadsed maailmas Keskonnakaitse: 1)looduskaitse(sh elus-eluta ja ürgloodus) 2)maastikukaitse ja hooldus 3)puhkemajanduse korraldamine looduses 4)saastekontroll 5)taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine Rekreatsioon-puhkemajandus Tänapäeval tuntakse *ca 1,5 mil loomaliiki *ca 1 milj taimeliiki Mis on keskkond? Kõik see mille keskel organism eksisteerib Abiootilised tegurid( õhk ,vesi, muld) Biootilised tegurid( teised organismid) Keskkonna Abiootiline pool Abiootilise tegurid 1) mehhaaniline toime 2) füüsiline toime 3) keemiline toime a)valgus- olmasolu, puudus, intensiivsus, koostis b)temperatuur- kõhukeskkonnas , veekeskkonnas, pinnases c)sademed-vihm,rahe,lumi d)rõhk- õhumasside liikumine(tuul), sügavus pinnases, sügavus vees f)keskkonna vesinik ioonide sisaldus- vee pH , mulla pH
Biosfääri eluks sobivust põhjendav kontseptsioon e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine. Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsus Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. Reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) Kontrollib ja keskmistab temperatuuri Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. 2. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Eluslooduse süstemaatika. Kõikide elusorganismide ühised tunnused: 1. Koosnevad rakkudest Rakk on väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused 2. Kõikidel elusorganismidel on aine- ja energiavahetus 3. Kõik elusorganismid kasvavad ja arenevad 4. Kõik elusorganismid paljunevad 5. Kõikidel elusorganismidel on sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond 6
Kolmas tase Neljas tase piirkonnad (kõrbed, Viies tase rohtlad), veekogud ja nende lähedus. Erinevalt kahepaiksetest suudavad roomajad elada ka soolastes veekogudes Roomajatele sobiv elupaik juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase
Kõik kommentaarid