Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad
b) Paaristõuge c) Ühesammuline paaristõuge d) Vahelduvtõuge ülesmäge · Uisu-ehk vabastiil a) Mogren b) wassberg 2. Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus
Määrimine vastavalt temperatuurile, soojema ilmaga sinine määra, külmema ilmaga roheline. Otstesse kõvem ja keskele pehmem määre. Määrmimiskoriga hõõrutakse määre ühtlaseks. Lainerada laskumine, kus üks jalg on lohus ja teine künkal Käärasend algasend Trepptõus külg ees tõus Käärtõus näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,,istub kandadel" Sahkpidurdus sahkasendis, raskus suusa sisekantidel Tele-mark asend maandumine üks suusk teisest ees Hoovõtuasend keha ette poole kallutatud, kergelt kükakil Äratõuge ja õhulend
Tallinna Laagna gümnaasium Suusatamine Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad
VÕRKPALLI TEHNIKA LIIKUMISE TEHNIKA Võrkpalli mängitakse suhteliselt väiksesel maa-alal. Mängija peab pidevalt valmis olema lühikese aja jooksul eri suundadesse startima. Võrkpallur peab olema valmis kiireks liikumiseks. Liikumistehnika hõlmab stardi- ja lähteasendeid ning liikumisviise koos peatumisoskusega. Stardi- ja lähteasendid Asendiks nimetatakse mängija kehahoiakut, mille ta võtab enne mingi tegevuse alustamist. Kõige olulisem on põhiasend ehk valmisasend. Põhiasend: · Põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas · Keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Enne liikuma hakkamist võtab mängija stardiasendi, mis peab tagama täieliku valmisoleku
Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasakaal. · Sääred on kallutatud ette just nii palju, et kui ülevalt vaatad, siis pole saapaid näha. · Kere on püsti ja ise vaatad ette. · Käed on ees alla kõrval ja kepiteravikud tahapoole. Põhiasend: · On suurema kiiruse saamiseks. · Jalad jäävad nii, nagu oli kõrgasendis laskudes. · Kere kallutatakse ette. · Käed tõusevad kõrgmale, kepiteravikud jäävad tahapoole. Puhkeasend: · Kere kallutatakse niipalju, et küünarvarrega saaks reitele toetada. · Kepid kaenla all ja teravikuga taha üles. Madalasend: · Käed on sirutatud ette ja kepid teravikuga taha. · Saab sõita heades suusajälgedes ja kiirus on sel puhul suur. Pidurdamine Sahkpidurdus:
kullimäng), tasakaaluharjutused, 5. http://suusatades.weebly.com/totildestepoumloumlrded.html - tõstepööre http://suusatades.weebly.com/huumlppepoumloumlrded.html -hüppepööre 6. http://suusatades.weebly.com/poolkaumlaumlr---kaumlaumlrtotildeus.html - poolkäär -ja käärtõus http://suusatades.weebly.com/libisammtotildeusuviis.html -libisammtõusuviis 7. http://suusatades.weebly.com/kotilderg---ja-potildehiasend.html -kõrg -ja põhiasend http://suusatades.weebly.com/puhkeasendid.html -puhkeasend http://suusatades.weebly.com/kiirlaskumisasendid.html -kiirlaskumisasend http://suusatades.weebly.com/madalasend.html -madalasend http://suusatades.weebly.com/laskumine-telemarkasendis.html -telemark 8. http://suusatades.weebly.com/pidurdusviisid.html -pidurdusviisid 9. http://suusatades.weebly.com/astepoumloumlre.html - astepööre http://suusatades.weebly.com/uisusammpoumloumlre.html -uisusammpööre 10
*näohaav vajab õmblemist kui on üle 1 cm, kehal kui üle 3 cm pikk *suure verejooksu puhul, mis ei jää hoides pidama tuleb peale panna rõhkside - riide või sidemerull asetada otseselt haavale, siduda kinni *žguti kasutamine pole vajalik – pigem keelatud – kui teha teadmatult **auto päikesevari peab asetsema paralleelselt auto esiklaasiga *kui kannatanu on šokis tuleb teda lohutada, ära kuulata, mitte ärritada **teadvusel, šokis ja suure verejooksu puhul on kannatanu põhiasend pikali, jalad ülespidi *Sokk tekib juba üle 1l vere kaotuse puhul *hingamisraskustega kannatanu panna poolistuvasse asendisse **hingamisseiskus – inimene ei hinga, pulss olemas, aitab ainult kunstlik hingamine NIKASTUS: ootamatu vigastus hüppeliigese vigastus: tõsta vigastatud jäse kõrgemale vajuta vigastatud kohale pane peale külmakott (20-30 min. hoida) kui peale seda ei või ikka veel jalale toetuda, pöördu arsti poole. *esmaabi: peatab verejooksu
põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele. Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti. Mida järsem pidurdus, seda enam kallutatakse ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale. 8. Erinevad tõusuviisid (vähemalt 3) Trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus 9. Laskumisasendid: kõrgasend, põhiasend, madalasend. Kirjelda! Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on
Paljud uuringud on võrrelnud nais- ja meeskiiruisutajate erinevusi. Kõige kindlam argument, miks mehed on naistest kiiremad, on see, et neil on parem tehnika, kuigi võimsus kehamassi kohta on suurem just naistel. Parimad kehalise vormiga uisutajad ei pruugi alati olla parimad uisurajal, kuna nende konkurendid võivad oma füüsilise vormi kompenseerida tehnikaga. Hea tulemuse annab füüsilise vormi ja tehnika suhe ning võime säilitada tehnikat ka väsinud olles. Kiiuisutaja põhiasend: · põlved otse, mitte suunaga välja- ega sissepoole; · uisud asetsevad õlgadega ühel laiusel; · põlved ulatuvad varvastest ettepoole; · jalad on painutatud umbes 90 kraadi; · käed selja taga seotud; · selg on painutatud vähemalt 45 kraadi; · keharaskus on uisu keskel; · pea on suunaga ette ja vaade umbes 10 meetrit enda ette. Et vähendada õhu takistust ja suurendada tõukejõudu, on väga tähtis, et uisutaja hoiaks oma
• Haaratsi konstruktsiooni määravad teisaldatava objekti kuju, mõõtmed. 10. Suunaventiilid, nende ülesanne ning tingmärgid. Suunaventiilide tähistamine ning juhtimisviisid. Pidev- ning impulssjuhtimine. Muuta õhuvoolu suunda • Täiturite juhtimine • Pneumosignaalide suunamine • Loogika funktsioonide realiseerimine Impulssjuhtimine • Kaks võrdset asendit • Juhtsignaali katkemisel püsib viimane asend. Pidev juhtimine: Eksisteerib üks põhiasend, millesse ventiil tagastub • Ventiili teise positsiooni hoidmiseks peab juhtsignaal rakenduma pidevalt 11. Vooluventiilide tööpõhimõte, liigid, tingmärgid, skeemid. Seibdrosselid, KLAPPDROSSELID 12. Vastuventiilide tööpõhimõte, tingmärk, skeem. Tagab suruõhu ühesuunalise voolu • Sulgevad voolu ühes suunas ---------o>-- 13. Loogika funktsiooni JA realiseerimine, loogika tabel JA – vajab mõlemat sisendit • Väljundis väiksem rõhk X Y A 0 0 0 0 1 0
6) Jooksusamm – nagu astesamm, aga kiiremad liigutused; kepiga tugev äratõuge 7) Libisamm aka vahelduvõukeline kahesammuline klassikaline sõiduviis tõusul – vt hiljem. kõrgemal väiksemad sammud 8) Vahelduvtõukeline ühesammuline uisusammsõiduviis – vt hiljem Laskumisviisid: 1) Kõrgasend – üks jalg pool pöida ees; kepid taga puusade kõrgusel taha-allasuunatud; keharaskus mõlemal jalal; kerge põlvede painutus. Kasutatakse kui pole kukkumisohtu. (lk13) 2) Põhiasend – nagu kõrgasend, aga põlved rohkem kõverdatult ja kerge kere ettekalle; käed veits kehast eemal (lk14) 3) Telemark – üks jalg põlvest 90o , teine taga kõverdatult; käed puusade juures kehast eemale viidud Puhkeasendid: 4) Matkavariant – põlved kõverdunud; keharaskus täistaldadel; küünarvarred toetuvad täielikult reitele; suusakepid taha-üles suunatud (lk15) 5) Võistlusvariant A – jalad nagu eelmises; põlvedele toetuvad ainult küünarnukid;
sisestada erinevate sümbolite koode. Lisaks on klaviatuuril klahvid, mida kasutatakse teatud kindlateks tegevusteks. Erinevates maades toodetakse pisut erineva tähtede paigutusega klaviatuure.USA klaviatuurilt puuduvad näiteks eestlaste jaoks vajalikud tähed õ, ä, ö, ü. Alates 1993. aastast toodetakse eesti paigutusega klaviatuure, kus need on kenasti olemas. Eestis võib kohata veel inglise, rootsi, saksa ja muid klaviatuure. Käte põhiasend trükkides on: nimetissõrmed asetsevad j ja f klahvidel. Hiir Hiire abil saab kiiresti osutada vajalikku kohta arvutiekraanil. Hiire ülaküljel on üks kuni kolm klahvi. Paremakäelistele inimestele mõeldud hiirte klahvivajutustel on tavaliselt järgmine tähendus: vasakpoolse klahvi klõps valiku tegemine, vasakpoolse klahvi topeltklõps programmi käivitamine, tööobjekti avamine; samaväärne enter-vajutusega, parempoolse klahvi klõps annab hiirekursori
tugevasti kas jalakanna juurde või taha maha. 3.Poolkäärtõusu kasutatakse siis, kui suusad hästi ei pea. Üks suusk liigub enam-vähem otse, teine äärselt. Keppidega tõugatakse vahelduvalt ja järsult. 4.Libisamm-tõusuviis ehk vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis vaid ülesmäge. Libisamm peab muutuma lühemaks ja teravamaks, kehaasend peab rohkem ette vajuma ning kepilöök lumme toimus tugijala kanna juures või tagapool. Laskumisasendid Laskumisasenditeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põikilaskumisasend. 1.Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. 2.Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad
tõukamine ja libisemine. Sõuduviise klassifitseeritakse kepitõuke mooduse (vahelduv ja paaristõuge), jalatõugete arvu (1-, 2-sammuline) ja jalatõuke mooduse (uisu-, klassikaline jalatõuge) järgi tsüklis. Sõiduviisi variant - sama sõiduviisi piires erinevalt ajastatud või sooritatud moodus, nt. kiire või aeglane, vasaku või parema jalaga pooluisusamm vm. Tõusuviis – sõiduviisile sarnanev liikumisviis järsu tõusu ületamiseks. Ei esine vabalibisemist. Suusataja põhiasend – suusataja lõdvestunud seisu asend, kus käe-ja jalaliigesed on kergelt kõverdatud, kere veidi ette kallutatud, selg kumer, lõug alla lasted, vaade 3-5m ette. Käed valmis tasakaaluliigutusteks või kepitõukeks. Piirasend - tehnika faasi algus või lõppasend. Suusad lappi – suusatallad lumel lapiti. Suusad kanditud – kallutatud suusa servale e. kandile. Kantida võib üht või mõlemat suuska, sise- või välisküljele, samale või eri külgedele, mäe või oru poole.
Tehnilise ettevalmistuse protsess jagatakse kahte staadiumi- algõpetus e algstaadium- tehnika lagne omandamine ja kõrge spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt
annaabi.ee 
