Vana-Ameerika kunst Vana-Ameerika kunst Olmeekide kultuur ca 1000 e.Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur
olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Teotihuacan Päikesepüramiid Sulismadude pead linnulennult Teotihuacanis Quetzalcoatli püramiidilt Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-
· Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o lus üs te e m · Uks e d p uu d us id , ne id a s e nd a s id riid e ka lts ud a va us te e e s · Ena m ik e la m uid 9 m p ika d · Ko rte ris võ is id e la d a kla nnid võ i g ild id Püramiidid · Kaks peamist püramiidi: Kuupüramiid ja Päikesepüramiid · Suurem Päikesepüramiid, valmistatud päikesepõletatud tellistest ja kivist · Päikesepüramiidi kõrgus 63 m, katab 65 ruutmeetri suuruse ala · Lai trepikompleks juhatab tippu, kus asetses altar või tempel · Püramiidi tipust näeb terve Teotihuacani linnaplaani pruunil maapinnal Päikesepüramiid Kuupüramiid Surnute avenüü · Alg a b Kuup üra m iid i ju ure s t · T ä h ts a im tä na v T e o tih ua c a nis · P ike m kui 3 ,2 km
Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuur Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. (26. saj) Arhitektuur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teotihuacani Templi sissepääs. (2.6. saj. ) ARHITEKTUUR
Arhitektuur Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Tiahuanaco eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Templeid ja paleesid ühendasid tammteed. Asteegid Kui hispaanlased 1521
tempel. Teotihuacan · ,,Paik, kus loodi jumalad." · Suurejoonelised linna varemed on säilinud siiamaani. · Hiilgeaegadel elas seal arvatavasti üle 100 000 inimese. · Ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan · Keskuseks lai põhjast lõunasse kulgev Surnute tänav. · Kuupüramiid tänava põhjapoolses osas · U 65 m kõrgune Päikesepüramiid tänava keskpaigas. · Tänava lõunapoolses otsas Tiivulise Mao tempel. Maiad · Elasid tänapäeva LõunaMehhiko ja Guatemala aladel · Rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu ajal, mil Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. · Hiilgeaeg u 300800 pKr. Kultuur · Edukad maaharijad · Valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades,
Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis- ja põimtöid, kullassepakunsti tooteid ning tarbe- ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti, kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. Väikestes külades valmistati riiet ja keraamikat. Olmeegi hiigelpea Olmeegi mask Päikesepüramiid KASUTATUD MATERJAL: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm · Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri · Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm
Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele KeskAmeerika rahvastele, nii itta kui läände. Olmeegi hiigelpea Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on VanaAmeerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik KeskAmeerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks.
Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele KeskAmeerika rahvastele, nii itta kui läände. Olmeegi hiigelpea Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on VanaAmeerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik KeskAmeerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks.
Peamiselt kasvatati maisi. Mehhikost Yucatani olid levinud olmeekide linnad. Nad ei osanud kasutada rauda. Nende linnad olid väikesed. Linnad olid usulised ja poliitilised keskused. Kirja nad ei tundnud. Neil ei tekkinud ühtset riiki ,vaid linn moodustas oma võimukeskuse.400ekr tabas neid langus ja linnad hävitati.Teotihucan on mehhiko kiltmaal. Selle keskel on surnute tänav, kus ääres on hauakambrid. Astmiktemplid seal olid kuupüramiidid. Ning suurim neist oli Päikesepüramiid. Maiad elasid Yucatani ps vihmametsades. Püramiid templite ümber tekkisid linnad. 300-800pkr õppsid kasutama metalle. Valmistasid relvi ja ehteid. Tööriistad tehti kivist. Linnades olid kuningate residentsid ja templite kompleksid. Nende ühiskond oli kihistatud. Linnriike juhtisid kuningad keda seostati jumalategaja esivanematega , neil oli tähtis osa ka rituaalides. Tähtis oli ka jumalatele ohverdamine. Seal hulgas ohverdati ka inimesi. Maiade rituaalidel olid ka tähtsad pallimängud
Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. 12. Kesk-Ameerika mäelstisi-Päikesepüramiid Teotihuacanis, sõdalaste tempel Tollanis, Tikali suur väljak templipüramiidiga, Palee Palenques. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos.u. 1400-1500. Inkade kultuur. 15. Traagilise võitluse järel Hispaanlastega, kes häsvitasid kõik mis ette jäi. Mälestised on meie päevi säilinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud.
Olmeekide juures jätaks jutud nüüd pooleli, kuna nad ikkagi pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri edasi teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks ja Egiptuse omad kõrgete ülikute haudadeks. Jällegi on nende tsivilisatsioonide saavutuste vahel kahe tuhande aasta pikkune periood. Võib järeldada, et Ameerika oli muu maailmaga võrreldes maas tuhandeid aastaid. Päikesepüramiidi kõrval asub ka mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud,
Kreeka ajalooline Herodotus kirjutas, et Paabel torn koosnes seitsmest ülespoole ahenevast korrusest, igaüks ise värvi: valge, must, lilla, sinine, oranz, hõbedane ja kuldne. Vana-Mesopotaamia oli kahtlemata kõrgelt arenend tsivilisatsioon, neil oli oma kiri, avastused ja kultuur. Kahjuks aga jääb palju asju sellest ajast teadmata, kaasaarvatud see, kuidas täpselt ikkagi legend Paabeli tornist tekkis ja see kuidas on võimalik, et Mexico lähedale 1. Sajandil ehitatud Päikesepüramiid Mesopotaamia tsikuraatidega nii sarnane on. Kasutatud allikad: Raamat ,,Maailmaimed" sarjast Maailm, avastusretk piltides ,,Kunsti-kultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/mesopotaamia.htm http://assyria.synthasite.com/assyyria-kunst.php http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/mesopotaamia_kultuur_karoliinekorol.ht m http://courseweb.stthomas.edu/jmjoncas/LiturgicalStudiesInternetLinks/Mesopotamia
detailide ning taimede kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. 13. Milliseid mälestisi on Kesk-Ameerikas? Machu Picchu-Peruus,Inkade kadunud linn.Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu asub 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel. Teotihuacon-hiiglaslik kompleks,14 saj asteekide riigi pealinn,Seal asuvad kuulsad seest täidetud kuupüramiid ja päikesepüramiid. Chichen Itza-maajade muistne linn, asus Yucatáni poolsaare põhjaosas. Oli 11.12. saj. maajade uue riigi poliitiline ja usuline keskus. Purustati 12. sajandi lõpus. Avastati taas 20. sajandi alguses. Bonampaki tempel-rikkaliku kultuuriga tempel,seintel fresko tehnikas maalid võitustseenidest ning ohverdamistest,huvitav fakt on see,et tempel avastati alles 1946-l aastal. Machu Picchu. Teotihuacon. Chichen Itza. Bonampaki tempel. 14. Vana Mehhiko skulptuur.
(Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 3.4.TEITIHUACANI ( TEOTIHUACANI ) KULTUUR (ca 900-1200) Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suure-joonelised varemed tänase päevani säilinud on (hõlmas ligi 20 km2 ja mahutas ligi 100 000 elanikku). Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub
linnu hävitati, kuid nende kunsti ja püramiiditemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Paljud teadlased peavad olmeeke kogu Kesk-Ameerika tsivilisatsioonile alusepanijaks. Teotihuacanis (tõlgituna: ,,paik, kus loodi jumalad") oli keskuseks põhjast lõunasse kulgev lai tänav, mida selle ääres paiknevate hauakambrite järgi nimetati Surnute tänavaks. Ka asus linnas kuupüramiid ja tänava keskpaigas päikesepüramiid. Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I aastatuhandel eKr. Siis tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidi templite ümber koondunud linnad. Nagu teisedki toonased Kesk-Ameerika rahvad, õppisid maiad kasutama metalle. Nad valmistasid vasest ja väärismetallidest ehteid ja relvi, tööriistad ent olid ikka veel kivist. Paljude maia linnade seast kerkis esile mitu tähtsamat keskust, mis moodustasid usulise liidu.
Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade kullakunstis on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Sõlmkirjad nn. kipu. u. 13001500. Inkade kultuur. Ühed vanimad LõunaAmeerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suurejoonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale
näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas
Märkimisväärne on selle piirkonna ehituskunst. Umbes 100 aastat ekr. otsustati hakata 2200 meetri kõrgusele mägedesse rajama linna, mille põhiplaan meenutas malelauda. Ehitatud oli templitekompleks, paleedega ääristatud protsessiooni käik ja ulatuslik elumajade piirkond. Linn kasvas nii suureks, et lõpuks haaras enda alla rohkem kui 18 ruutkilomeetri suuruse ala. Esimesel sajandil pkr. rajati tähtsaim ehitis: kohale tassiti miljoneid tonne pinnast ja ehitati päikesepüramiid.6 4 Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 5 Google.com 6 Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 6 Päikesepüramiid7 KLASSIKALINE MAIA KULTUUR 250-900 a pKr Klassikaline maiade tsivilisatsioon oli arenenuim Mesoameerikas. Maiad rajasid linnu, mille keskmeks olid püramiidtemplid. Väiksemad linnad allusid suurematele, kus asetsesid Kuningate
näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele 18 Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks.
Nemad lõid 300-900 aastat pkr kõrgkultuuri. Neil oli olemas kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkis linn. Ohverdati inimesi aeg ajalt ( templites ). Kultuur hävis 9. sajandil, hiljem suutsid asteegid selle osaliselt taastada. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochtitlan ( praegune Mexico 9. nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usulinn Teotihhacan, kus asusid päikesepüramiid ja kuupüramiid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid ka inimesi, kelle nad said sõjakäikudelt. See oligi sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerika läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inka linnu oli Machu Piduu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4. sajandit pkr. asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil hispaanlaste poolt Pilet 16. 1) Elu keskaegses linnas ( 15 ) Linna südameks oli turuplats
annaabi.ee 
