Gergonne’i punkt Joseph Diaz Gergonne [žergon] (19.06.1771 – 04.05.1859) – prantsuse astronoom ja matemaatik. Töötas 1795 – 1815 Niemes’i tsentraalkooli ja aastast 1816 Montpellier’i ülikooli professorina. Matemaatikas töid algebrast (lineaarvõrrandite teooria, kombinatoorika) ja geomeetriast (kolmnurga geomeetria, 1827 andis joonte klassifikatsiooni). Gergonne’i punkt - E Kolmnurga siseringjoone ning külgede puutepunkte vastastippudega ühendavate sirgete lõikepunkt. Nagel’i punkt Christian August Nagel (17.05.1821 – 23.10.1903) – saksa geodeet ja matemaatik. Matemaatilised tööd peamiselt geomeetrias (kolmnurga Nageli punkti defineeris 1836). Nagel’i punkt Kolmnurga KLM külgringjoonte ning külgede puutepunkte vastastippudega ühendavate sirgete lõikepunkt - G. Isoperimeetriline punkt - J • Kolmnurga ABC selline sisepunkt J, mille
Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu, Kirjanuds on ka teatud süsteem,intekstuaalsus. Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt
Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, eepos vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia poeetika objekti. väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja Mimesis retoorikaga. Matkimine Normatiivne poeetika – toob ära reeglid, millest selle poeetika Kõik žanrid matkivad, erinevad vahendid, mida nad arvates peaksid kirjanikud juhinduma kasutavad (rütm, keel, meloodia) Deskriptiivne poeetika – kirjeldab olemasolevat kirjandust ja Matkimine on inimesele kaasasündinud omadus, ka laps õpib
ja eepika suhteid ning vorme. Kirjanduse poeetika aitab paremini aru saada teatrist, filmist ja teistest kunstidest, sh reklaamid ja muud tarbetekstid. Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusenakunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika – kehtestab reeglid ja normid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma. Näiteks nõuab normatiivne poeetika, et luule on ainult see, mis on kirjutatud kindlas riimis ning vabavärss luule alla ei liigitu. 3. Positivistlik kirjandusteadus põhineb prantsuse filosoofi August Comte´i (1798-1857) maailmakäsitlusel. Positivismi kohaselt vaid teaduslikult tõendavatavad ja empiirilisel vaatlustel
halb stiil. Biograafia tähtsamad tunnusjooned: vastandumine ajalookirjandusele, Kreeka mõjud, hilisem Rooma biograafia on anonüümne. 135. Nimeta kaks tuntumat meieni säilinud Rooma romaani ja nende autorid. ,,Metamorfoosid" ehk ,,Kuldne eesel", autoriks Apuleius, ,,Trimalchio pidusöök" , autoriks Petronius. 136. Iseloomusta Apuleiuse romaani struktuuri. Peanarratiivi sees on palju novellilaadseid lugusid, 137. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Innovatsioon ja loomingulisus kanaliseerus kristlike autorite teostesse: nii neisse, mille eesmärk oli rünnata paganlikku kultuuri, kui ka neisse, mis tahtsid paganaid ristiusku pöörata. Suurt leidlikkust näitasid varakristlikud autorid üles ka paganlike zanride adapteerimisel. 1. 2. sajandi paganliku kirjanduse narratiivilembus (biograafiad ja romaanikirjandus) teisenes
Semiootilised vastavused kahe elusolendi vahel võib avalduda kas omailmade kattuvuse või lõikumisena: Elusolendite omailmad kattuvad juhul, kui enamik tähenduslikke üksusi omailmades paiknevad sarnaselt ja ka funktsiooniringid on sarnased (kehaehituse, meeleelundite kattumine liigikaaslased, sugulasliigid). Omailmad lõikuvad, kui osaliste omailmad põhimõtteliselt erinevad, kuid omavad olulistes kohtades puutepunkte (sümbioos jt ökoloogilised suhted, aga ka sugudevahelised või noorloomade ja vanemate suhted, kus elusolendid ise omavad üksteise jaoks olulist rolli.) Märgisuhete mõju ökosüsteemile Kahe elusolendi omailmade seondumine loob aluse uute semiootilis-aineliste seoste kujunemiseks. J. Hoffmeyer on püsiseostele eri liikide vahel andnud nimeks semeetilised interaktsioonid selline käsitlus, juhib tähelepanu, et
motiivid (toit, raha, seks jne). 139. Kirjeda Apuleiuse romaani struktuuri. "Metamorfoosid" e "Kuldne eesel". Minajutustaja moondub eesliks, peab taluma palju raskusi, lõpuks saab taas inimeseks. Palju kõrvallugusid, tuntuim Cupido ja Psyche lugu. NB! Ovidiusel on ka teos pealkirjaga "Metamorfoosid", aga need ei ole otseselt seotud, ei tohi segi ajada. 140. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Uusplatonism (nt Plotinos) Paganlike zanride rakendamine uutel teemadel märtrite elulood Ajalookirjutus rõhuga Rooma moraalsel allakäigul Kristlik filosoofia Ladina keel kui olulisim keel kõigi uute teemade ja valdkondade käsitlemisel 141. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Cornelius Nepos, "De viris illustribus" 142
pidustustel saab taas inimeseks ja hakkab Isise preestriks. Teost iseloomustab segane autori ja minajutustaja suhe, võimalik, et lõpus ,,moonduvad" nad üheks. Apuleiuse romaani peanarratiivi sees on palju novellilaadseid lugusid, neist tuntuim Cupido ja Psyche lugu. Apuleiuse romaan on läbi põimunud kreeka müütidest, seda iseloomustab ka sage allegoriseerimine. 141. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Alates 313. aastast pKr, kui Milano ediktiga kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusuks, muutus ka kristlik kirjandus aegamisi ühiskonnas alternatiivkirjandusest peavoolukirjanduseks. 4. sajandil pKr elanud kirikuisa Hieronymus oli ühes oma kirjadest unistanud, kuidas õnnestuks paganliku kirjanduse jõulisus ja retoorilisus rakendada kristlike ideede teenistusse. Mõnedel autoritel oli see juba õnnestunud: nt 4
kohtuprotsessid. Tuntuim säilinud osa: Cena Trimalchionis e ,,Trimalchio pidusöök". Apuleius (c. 124 c. 170) Esimene teadaolev Rooma kirjanik, kes tegutses peamiselt Roomast väljaspool. Romaan ,,Metamorfoosid" e ,,Kuldne eesel". Aines Kreeka eeskujudest, nn eeslilugudest. Stilistiliselt kõrgel tasemel romaan, hinnatud narratiivi keerukuse poolest. 137. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. 4. sajandi ladinakeelne kirjandus, olgu siis kummal religioossel-poliitilisel poolel tahes, oli olemuselt pigem pragmaatilis-tseremoniaalne kui esteetiline. Teoseid kirjutati, anti uuesti välja ja tõlgiti kindla ideoloogilise eesmärgiga Milaano piiskop Ambrosius (u 340397) kirjutas oma esimesed kristlikud hümnid paganate vastu astunud rahvahulga ergutamiseks. Prudentiuse
Loengu eelnevas osas on toodud arvutusvalemid hamba normaallõike kõõlpaksuse s y ja kõõlkõrguse hay arvutamiseks suvalisel ringjoonel läbimõõduga dy, (vt. seos 4.14). Otstarbekas on aga mõõta hamba paksust nn. püsikõõlul. Püsikõõl ühendab hamba ja sellele toetuva lähtekontuuri puutepunkte K ja K' (joon. 65,b). Püsikõõlu pikkus sc ja kaugus hamba lagipinnast (kõõlkõrgus hc ) ei sõltu ratta hammaste arvust, vaid ainult moodulist ja nihutustegurist. Nihutuseta rattal sc = 1,38705 m hc = 0,74758 m nihutusega rattal (vt. joon. 65,b)
silma. Kas need aga just nimelt Wagneri mõjutused on? Muusikateadlaste kinnitust mööda esineb näiteks Berliozi "Dramaatilises sümfooniaski" mitmeid Wagneri "Tristan ja Isolde" intonatsioone, ehkki teos on ooperist kahe aastakümne võrra vanem! Kuna kujunemisjärgus olev Wagneri stiil ammutas kõigi eelduste kohaselt kaasaegsest, sealhulgas ka itaalia muusikast õige palju, Liszti harmoonia aga mõjutas nii Wagneri kui ka Verdi helikeelt, siis võiks "Don Carlose" ja Wagneri vahelisi puutepunkte otsida mõlema helilooja sidemetest BerlioziLisztiga. Igal juhul on see kõik Verdi puhul minimaalne ning kordumatu isikupära on "Carloses" nagu "Aidas", "Reekviemis" ja "Othellos" väljaspool kahtlust. 1867. aasta tõi Verdile nagu 1840. aastagi rohkelt isiklikke muresid ja kaotusvalu. Varises manalasse helilooja isa, kellega tal, tõsi küll, hingeline kontakt tegelikult puudus. Verdi suurt sõpra F. M. Piavet tabas parandamatu haigus
Sellest hoolimata kasvas kogu kuurordi- ja suvituselu populaarsus ja koos sellega aktiveerus ka elamuehitus. 1930. aastatel hoonestati Papli ja Kaarli tänava vaheline ala, kerkis mitmeid suurjoonelisi villasid (Tammsaare 1A, Supeluse 26 jne), mis kohati asendasid varasema hoonestuse. Nõukogude perioodi lausnatsionaliseerimine viis suure osa hooneid sanatooriumide käsutusse. Rannaparki kerkis terve rida uusi sanatooriumihooneid, üks mastaapsem kui teine. Kui rannarajoonis leiame puutepunkte ka tagasihoidlikuma agulitüüpi hoonestusega, siis selle piirkonna olulisimaks panuseks puitarhitektuuripärandisse on suvitusvillad ja pansionaadid. Rohkete puitpitside ja elavalt liigendatud katusemaastikuga villad olid piirkonna peamised miljöökujundajad. Kahjuks on aeg nende vastu halastamatu olnud ja suurem osa sellest hiilgusest vaadeldav vaid arhiivifotodelt. Seda enam tuleb hinnata entusiaste, kes nii mõnelegi hoonele tükikese endisest edevusest tagasi on andnud. 1.3.2
annaabi.ee 
