Revolutsiooni käigus püüti uuendada ka igapäeva elu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Enam ei olnud aadlike elulaad eeskujuks. Koos aadliga hääbus toretsev rõivastusmood. Alguses hakkasid mehed kandma Rahvuskaardi vormi: sinine kuub, valged pikad torupüksid ja valge vest. Esindatud pidid olema rahvusvärvid,kas siis mütsimärgina või lindina. Moodi tuli ka punase früüga müts, kaela rätik,kasutati ka trakse ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast kihiline lihtne kleidimood. Pariisi kalanaised panid aga jalga pikad püksid. Enamik naisi kandsid punast mütsi,puukingi ja kolme värvilist linti. Soengud muutusid radikaalsemateks kadusid parukad. Meestel läks moodi lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised hakkasid lihtsalt juukseid siledaks kammima. Uuel Prantsusmaal peeti küll revolutsioonilisi pidustusi laulude ja muud
Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp. Riietus aga muutus vabamaks, loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja parukate kandmisest. Mehed kandsid Rahvuskaardi vormi: sinist kuube, valgeid pikki torupükse ja valge vesti. Esindatud pidid olema rahvusvärvid kas siis mütsimärgina või lindina. Moes oli ka punase früüsiga müts, kaela rätik, traksid ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast, valdavalt kasutati kihilist kleidimoodi. Moes oli punane müts, kolmevärviline lint ja jalas kanti samuti puukingi. Soengumoest kadusid parukad, meestel oli põskhabe ja lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised kammisid juuksed lihtsalt siledaks. Prantsuse revolutsioonil saavutatud ''Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon'' leidis Euroopas laialdast vastukaja ja oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele. Kasutatud materjal: http://et
Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti.
Kanaleid ühendavad sajad sillad. Õhtu saabudes on kanalite ääres eriti romantiline jalutada, ka peegeldub valgus kanalivees ning paljud sillad on aastaringselt ääristatud tulukestega. Samuti on huvilistele avatud mõned kanaliäärsed villad, kus saab jälgida 17.sajandi hollandi jõukate elustiili. Amsterdami kutsutakse hellitavalt Põhjamaade Veneetsiaks. Puukingad Puukingad on Madalmaade rahvuslikud jalanõud. Traditsiooniliselt valmistatakse puukingi kas paplist või pajust. Kingad lõigatakse välja värskelt maha raiutud puust, neile antakse kuju ning seejärel jäetakse kuivama ja kõvastuma . Vana traditsiooni auks peetakse iga aasta jõuludel "Klompenrace". Tuuleveskid Sada aastat tagasi oli Hollandil umbes 10 000 tegevuses olevat veskit. Veskid jahvatasid teravilja ning kontrollisid veetaset. Tulekahjud, tugevad tormid ning suured veetaseme kõikumised hävitasid enamus veskid.
Kümnekordsuse alusel oligi loodud meetermõõdustik. Massiühikuks võeti aga ühe kuupdetsimeetri puhta vee mass-kilogramm. Kogu see mõõtühikutesüsteem on kasutusel tänapäevalgi ja pealegi väga laialdaselt. Revolutsioon tõi muudatusi ka olmesse. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood. Moelooja roll läks õukonnast üle kodanlusele. Kadusid parukad ja parukameistrid jäid lausa ilma tööta. Naistemoes pääses domineerima plebeilste kihtide lihtne kleidimood, kanti puukingi ja punast mütsi. Meestemoest kadusid põlvpüksid ning siidisukad, naistega sarnaselt kanti punaseid mütse. Pärast revolutsiooni ongi suuresosas kadunud toretsev ja suurustav rõivastus. 1791.aastal likvideeriti tsunftid, mis pani alguse vabale turumajandusele. Kui polnud enam tsunftisiseseid ettekirjutusi hindade ja muu taolise osas hakkas kujunema konkurents, mis reguleeris hindu juba iseenesest. Valitsus küll mõneti üritas turgu oma suva järgi
kuidas ühiskonnas vastuolusid lahendada. 11.Kuidas muutus mood Pr. rev. ajal? Muutuste põhjused. Põhjusteks: 1)aadlike emigreerumine(aadlike elulaad ja toretsev rõivastusmood ei olnud enam eeskujuks) 2)aristokraatia eitamine, rõhutati kõigi inimeste ühetaolisust · Üldiseks muutus sankülottide riietus · Meeste rõivastuses kindlasti rahvusvärvid · Püksid taljejoonest kõrgemal traksid, jalas kanti puukingi · Naistemood algul konservatiivne, eeskuju antiikajast · Radikaalsed muutused soengutes kadusid parukad, juuksed kammiti lihtsalt siledaks 12.Napoleoni tõus võimule. Tema ümberkorraldused keisrina. 9. nov 1799 viis kindralina läbi sõjalise riigipöörde(pr. Rev. lõpp).Võim pidi üle antama 3le konsulile, kellest esimene pidi olema tema ise. Mõne päeva jooksul dikteeris ta uue konstitutsiooni
mäetipud, sügavad orud, kõrgelt alla langevad kosed, väga palju erinevaid loomi. Slovakkia võib uhkustada ka paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga. Slovakkide põhitoiduaineteks on piim, kartul ja kapsas. Muidugi ei puudu ka Slovakkias suured Gooti stiili kirikud. Slovakklastel on väga omapärane tikand. Neil ei puudu ka rahvariided pidulikelt sündmustelt. Käsitöös kasutatakse väga palju puitu. Nendest tehakse kuulsaid puukingi ja puunõusid. 8 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Wikipedia.URL=wikipedia.org 07.03.2008 2. Reisijutud.URL=www.reisijutud.com 07.03.2008 9 LISA : 10
võrdsust. b) Muutus rõivamood: · Üldiseks sai sankülottide lihtrahva rõivastus, kes ei kandnud põlvpükse ega siidisukki vaid pikki pükse. · Suurmoeks Rahvuskaardi sinine kuub punaste revääridega ja valgete torupükstega, tunnuseks rahvusvärvid. · Naised võtsid pidurõiva loomisel eeskuju antiigist, igapäevaselt valitses lihtne kleidimood. Kanti ka pikki pükse, punast mütsi ja puukingi. · Kadusid parukad, kanti lühikest soengut. c) Uued mõõdud-kaalud: · Vanade mõõtude-kaalude asemel meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. · Seda rakendati ka ajaarvamises päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit jne. · Mujal Euroopas võeti meetermõõdustik kasutusele 1870. aastail. d) Uus kalender: · Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni.
1960- 1970 suurenes huvi rahvusliku näitekirjanduse vastu. Tänapäeval on menukad kabareeteatrid ning tegutseb palju eksperimentaaltruppe. Kokkuvõte Holland on kuningriik Lääne- Euroopas Põhjamere kaldal ,kus valitseb konstitutsiooniline monarhia. Holland on tuntud omapärase pinnamoe, huvitava kultuuri , põneva turismi ja vaatamisväärsuste poolt. Kõik teavad ju Hollandi kuulsaid juuste , kirevaid tulbimaastikke , puukingi ja vägevaid tuuleveskeid. Kuigi riik on tihti üleujutatud ja liigniiske pinnasega on sealsed kohalikud arendanud väga tulusat põllumajanust ,mis on tänapäeval suurimad majanuseharusid Hollandis. Nii samutigi tööstus, enrgiamajandus ja turism on need ,mis Hollandile kuulsust ja tulu toob . Sisukord 1. Sissejuhatus (üldandmed) 2. Loodus 3. Majandus 4. Haridus 5. Kultuur 6. Turism ja vaatamisväärsused 7. Kokkuvõte
raskused kütte, jalavarjude ja rõivaste hankimisega. · Et tagada nappide ressursside ühtlane jaotus, kehtestati enamikus riikides kaardisüsteem. · Kõik riigid lähtusid põhimõttest, et mis tahes ressursi jagamisel on eesõigus sõjatööstusel ja sõjaväel. · Kui nahksaapaid kõigile ei jätkunud, siis järelikult läksid need sõdureile, tsiviilelanikud kandsid puukingi või õlest jalanõusid. Suhkru neelas lõhkeainetööstus. Bensiini tankide ja lennukite kütusepaagid. · Tsiviilelanikud hakkasid oma riideid ja jalanõusid, toidust rääkimata, hankima sõjaväelt. · Raskustele vaatamata üritasid inimesed ka II MS ajal jätkata normaalset elu. · Sõja algul oli keerulises olukorras Inglismaa, kes sõltus mere tagant sisseveetavatest kaupadest. · Hoopis raskem oli olukord 1941
Joonis 4 Juustuturg Alkmaaris juustu sordid, kuid siiski algselt olid nad linnad Hollandis. Eriti tuntud on linnake Alkmaar, kus korraldaks igaaastaseid juustuturge. 1.3.4 Puukingad Puukingad on Madalmaade rahvuslikud jalanõud ning ka praegu kannavad neid kingi paljud inimesed, kelle meelest on need ikka sama praktilised nagu vanasti. Traditsiooniliselt valmistatakse puukingi kas paplist või pajust just neid puid istutatakse tavaliselt jõgede ja poldrite kallastele, sest nad suudavad imada endasse suures koguses vett, tänu millele hoiavad nad veetaset kontrolli all. Kingad lõigatakse välja värskelt maha raiutud puust, neile Joonis 5 Puukingad antakse kuju ning seejärel jäetakse nad kuivama ja kõvastuma. 1.4 Riietumine Linnatänavatele jalutama minnes kontrollige, et kannate pikipükse ja pluusi, sest
Rõhutati patriotismi.Toimusid rongkäigud ja teatrietendused ning heaks tooniks oli kaine ja karske ellusuhtumine. Moes-Kadusid meeste siidsukad ning eri värvi riietest moodustatud kuub,põlvpüksid ja vest.Üldiseks muutus põlvpüksteta rõivastus.Suurmoeks kujunes sinine kuub,millel punased reväärid,valged pikad torupüksid ja valge vest.Jalutuskeppide asemel hakati kasutama saableid.Uudne oli ka kuue ja vesti asendamine talupoja riietused(mahakeeratava kraega kuub).Jalas kanti puukingi ja kui ilm lubas siis üldiselt sokkideta.Naistemood:rahvusvärvides kokard mütsil või lint rinnal.Roll läks üle moeloojast kodanlikule daamile.Naised kandsid pükse,enamus ka punast mütsi,puukingi.Muutusid soengud,kadusid parukad.Meestel oli moes ettekammitud soeng,kanti põskhabet.Naised kammisid juukseid sirgeks. Usus-Rahvale sai uueks religiooniks Kõrgema Olevuse kultus.Mis koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ja voorusele.Tunnistati hinge surematust.Kirikliku
Kingad toestavad jalgu ja annavad hea rühi. Puit imab aga higi ja võimaldab jalgadel hingata. Realistid aga ütlevad, et puukingad on rohmakad ja täitsa kindlasti on võimalik sääreluu murda või jalg välja väänata. Joonisel 2 on on näha tänapäeva puukingad. Ajalooliselt on puukotad traditsioonilised Euroopa tööjalatsid. Neid kanti kaevandustes, tehastes ja farmides. Läbiaegade on Hollandi meestel traditsioon kinkida graveeritud puukingi oma kihlatule. Inglismaa töölised kandsid puutallaga kingi 19. sajandi 40ndatest kuni 20. sajandi 20ndateni. Prantsusmaal kandsid neid töölisklass 18.-19. sajandil. Põhja-Itaalias ja Lõuna-Sveitsis kuuluvad aga puukingad rahvariiete hulka. Hispaanias kandisd neid aga farmerid. 70ndatel ja 80ndatel tulid nad moepilti Rootsis ja nad olid populaarsed nii meestel kui naistel. 80.-- 90.ndatel jätkus puukingadest inspiratsiooni saanud kingade võidukäik.
See võidi mingi sõnumina unustada kuhugi, kinkida pühendusega, hoida poolavatuna, liikumatult, peita selle taha nägu ja kõnelda vaid silmadega. Alates sügise tulekust ja sügistuulte saabumisest lehvikuid ei kasutatud. Kuna lehvik oli ka üks enamtuntud kingitus, siis sügisel kingituseks saadetud lehvik tähendas või ennustas lähedase suhte katkemist või katkestamist. Jalanõud Alates 8. sajandist kannavad jaapanlased varbavaherihmadega õlgedest või nahast sandaale (zori) ja puukingi (geta). Mõlemad on väga praktilised majja sisenemisel või majast väljumisel on neid kerge jalga ja jalast ära libistada. TOIDUKULTUUR Söögikombed ja etikett Söömistavd Jaapanis erinevad märkimisväärselt lääne tavadest. Istumine, lauanõud ja suur osa kommetest, mis võtab söömist kui sotsiaalset tegevust, erineb isegi lähinaabrite, näiteks Korea ja Hiina vastavatest tavadest. Põhiline etiketinõue on traditsioonilises isteasendis söömiseks kingad jalast ära võtta.
sankülottide rõivastus (põlvpüksteta). Esialgu kujunes suurmoeks Rahvuskaardi vorm: sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid ja valge vest. Jalutuskeppide asemel hakati kandma saableid. Meesterõivastuses pidid olema esindatud rahvusvärvid. 1792. a Pariisile appi tulnud vabatahtlikud tõid kaasa uue suurmoe - punase früügia mütsi, mida olid kandnud madrused ja enne neid galeeriorjad. Jalas kanti puukingi ja kui ilm vähegi lubas, siis sokkideta. Naistemood oli revolutsiooni algul konservatiivne: piirduti rahvusvärvides kokardiga mütsil või lindiga rinnal. Kadusid parukad - parukameistrid jäid lausa tööta. Meestel läks moodi lühikeste ettekammitud juustega soeng. Moekad mehed kandsid põskhabet. Naised hakkasid juukseid lihtsalt siledaks kammima. Voorus Vooruse all mõeldi ühelt poolt kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana korra aegsetele kergetele kommetele ja liiderdamisele
suhkru puudus, raskused kütte, jalavarjude ja rõivaste hankimisega. Et tagada nappide ressursside enamvähem ühtlane jaotus, kehtestati enamikus riikides kaardisüsteem. Kaardiga saadav leib, sool, suhkur, või jms oli küll vähene, kuid garanteeritud. Kõik riigid lähtusid põhimõttest, et mis tahes ressursi jagamisel on eesõigus sõjatööstusel ja sõjaväel. Kui nahksaapaid kõigile ei jätkunud, siis järelikult läksid need sõdureile ja tsiviilelanikud kandsid puukingi või valmistasid jalanõusid koguni õlgedest, nagu näiteks ka Eestis. Suhkru neelas lõhkeaine tööstus, bensiini tankide ja lennukite kütusepaagid. Loogiliseks tagajärjeks oli see, et tsiviilelanikud hakkasid oma riideid ja jalanõusid, tääkimata maiustustest või kohvist, ühe suuremas ulatuses hankima sõjaväelt. Ida-Eurooas kujunes sõjaväest järk-järgult ainus süsteem, kus veel midagi kvaliteetset saada oli. Pärast sõja lõppu kandsid isegi
annaabi.ee 
