Muinasajal polnud meil ühtset pilti sellest, mis saab pärast surma, kuid seda ei peetsime inimese teekonna lõpuks. Me arvasime, et hinged lähevad teise ilma, kuid tulevad vahel maa peale tagasi. Meie kasutasime juba enne ristiusustamist seitsmepäevast nädalat loendades taevas näha olevaid kuid. Olulised olid suvine ja talvine pööripäev. Muinaajal oli elurütm aeglasem kui praegu ja pühad võisid kesta ka nädalaid. Metsa suhtusime lugupidavalt ja pühakohtadeks olid puudesalud ehk hiied. Samas veekeskkonda sel viisil ei suhtusime, kuna vetepeeglit peetsime avauseks teise maailma. Üldiselt oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis mitte niivõrd kindel religioon. Aitäh kuulamise eest!
Inimesed, kes loitsisid, nõidusid või oskasid haigusi ravida, nimetati tarkadeks.Inimese isikupära kandja hing. Usuti hauatagusesse ellu. Elus ja eluta loodust hingestati animism. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Miks algas muistne vabadusvõitlus? (kirjelda tähtsamaid lahinguid ja nende tulemusi) 1208 sügis Muistse Vabadusvõitluse algus Eestis 1210 Ümera lahing, eestlaste võit 1217 veebruar sakslased tungisid Otepää linnusesse ja said eestastelt lüüa 1217 21.09 Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele raskeks kaotuseks.
Maastikumaale tehti ATELJEEDES, õues vaid piirjooned!!! Harva on tema maastikumaalidel inimkujud e stafaazid, kui siis antiikkangelased = heroiline maastik: 4 maalist tsükkel "Neli aastaaega". Lorrain Ideaalmaastiku suurim meister. Kujutas ainult väljamõeldud maastikke. Heroiline maastikumaal oli nõrkuseks. Paljudele ideaalmaastikele on iseloomulik üks võte nurkades kulissid (puudesalud, ehitised vms), mille tagant avaneb lai vaade merele või mäele: "Hommik sadamas", ,,Delfti vaade" kuulsa Apolloni templiga. Viljeles ka graafikat: koguteos "Liber veritatis". Prantsusmaal elanud 17.saj kunstnikest on tuntumad Georges de la Tour ja vennad le Nainid. See on rahvalik kallak. de la Tour Mõjutatud Caravaggiost oli karavadzist: nooruse töödes keldriluugivalgus. Maalis isegi pimeduses, õhtul ja öösel
Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva.. Selline kliima on näiteks Venemaal ja Põhja- Ameerika sisemaal. Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötme rohtla Rohtlad on suured tasased või madalate küngastega maa-alad, mida katavad rohttaimed ja üksikud puud või puudesalud väikeste veekogude ääres. Rohtlad kannavad maailma eri osades erinevaid nimetusi: Euraasias stepp, Põhja- Ameerikas preeria, Lõuna-Ameerikas pampa. Asend ja kliima Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda. Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt
Tõenäoliselt olid need sammassaale ümbritsevad "linnapargid" Kreeka ajast Rooma kandunud. Tuntuim neist oli Livia portikus, mis kujult oli 115 m pikk ja 75 m lai täisnurkne rajatis. Portikusaiad mõjutasid nähtusena keskaja kloostriaedu ja samuti näiteks renessansi õuedega aedu. Sellega paralleelne nähtus oli peristüülaed. Rooma aedade kohta võiks kõigepealt välja tuua, et need sidusid hooneid ümbritsevaga. Esimesed aiad olid puudesalud hoonete ümber. Roomlaste linnamaja kujutas endast esialgu aatriumi (vanarooma elamu tähtsaim eluruum katuseavaga, millest vihmavesi voolas põrandas olevasse basseini) ja selle sisemuses ei olnud aiale kohta. Hiljem lisandus kreeklastelt ülevõetuna peristüül (katusega sammaskäikudest ümbritsetud avaõu). Kuna peristüül oli kaitstud, oli see väga sobiv taimede kasvatamiseks. Sellise aatrium-peristüüli tüüpi elumaja siseõu kaunistati skulptuuride, ilupõõsaste ja lilledega
rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Nõiakunst e. maagia: nõiakunsti läbiviija oli nõid e. tark, inimene, kellel võimeid kasutati ravimisel ja sooritas tähtsamaid toiminguid. Nõid ka ennustas, ennustamine on maagilise nõiakunsti avaldus, mis põhineb põhimõttel, et tulevik on juba oleviku poolt ära määratud
Inglise maastikuaeda iseloomustavad rohelised aasad, looklevad järved, mahedate piirjoontega mäekünkad ja kaunilt kujundatud metsasalud. Küll aga ei ole nimetatud iseloomujooned omased ainult inglise pargile vaid ka selle juurtele, Mesopotaamia jahiparkidele, normannide Inglismaa hirveparkidele, antiikse Rooma aedadele ja renessansiaegsele Itaaliale.25 Veel inspireerisid 18. sajandi aiarajajaid Claude Lorraini ja Nicolas Poussini maalid: puudesalud, klassikaliste varemetega arkaadialikud vaared ja mäekünkad. 26 Inglise pargi „leiutajatest“ rääkides ei maini me esimesena aednikke või arhitekte vaid hoopis kirjanikke ja filosoofe. 18. sajandi korrapärast aiakunsti stiili pilkasid Joseph Addison Spectator’is ilunud esseedes ja Alexander Pope Guardian’is. Addison kirjutas essees „Kujutluse rõõm“, et eelistab matemaatiliseks kujundiks lõigatud puule
surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris "teine ilm", kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juures käisid. *Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat, kuid loendades tegelikke, taevas näha olevaid kuid. Aasta kangastus ringina, millel pilnud algust ega lõppu, olid vaid käänukohad, millest tähtsamad olid suvine ja talvine pööripäev. Talvist nim jõuludeks, suvist jaanipäevaks. *Eestlaste pühapaikadeks olid eeskätt puudesalud e hiied. Ristiusu leviku algus *10-11 saj võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. *Kristlus jagunes 1054 a. lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks. *1070.a paiku on Bremeeni peapiiskopp pühitsenud Läänemere maade piiskopiks munk Hiltinuse, kes siiski edu ei saavutanud. *1167a pühitses Lundi peapiiskopp eestlaste piiskopiks tsitertslaste ordu munga Fluco,kellele paavsti enda bullaga määrati abiliseks munk ristinimega Nicolaus.
rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Nõiakunst ehk maagia: nõiakunsti läbiviija oli nõid ehk tark, inimene, kellel võimeid kasutati ravimisel ja sooritas tähtsamaid toiminguid. Nõid ka ennustas, ennustamine on maagilise nõiakunsti avaldus, mis
Looduslikku väärtust omavad raietest puutumata vanemad metsad (nn põlismetsad), suuremad looduslikus seisundis olevad märgalad, looduslikud rohumaad ehk niidud ning puhtaveelised veekogud, mis on maaparandusest rikkumata. Lisaks on väärtuslikud ka väiksema pindalaga looduslikud ja looduslähedased elupaigad ja looduslikud elemendid, mis asuvad põllumajandusmaastikul või selle vahetus naabruses (väiksemad veekogud, märgalad, metsatukad ja puudesalud, kiviaiad ja -hunnikud, põllusaared, alleed jne). Väärtuslik puhkemaastik võib olla nii põlismets kui kohalikku ajalugu ja traditsioone väljendav, ilus kultuurmaastik. Ala väärtust tõstab läheduses asuv meri, järv või muu veekogu, samuti kõikvõimalikud vaatamisväärsused. Puhkemaastik peab olema kergesti ligipääsetav. Potentsiaalne puhkemaastik on selline ala, mida praeguses seisus eriti ei kasutata (hoolduse puudumine vms), kuid kus on head eeldused puhkeala kujundamiseks.
Kas eestlasi sattus aadlike/valitsejate hulka? Aga hiljem? keda ka lahingus appi hüüti. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, Ordu ajal: Rahvus ja seisusepiirid langesid Eestis enamasti kokku talupojaseisusest kõrgemale kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline tõusta oli võimalik vaid rahvusest loobumise hinnaga. Eesti ülikkonnal oligi vaid kolm võimalust: kas raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. hukkuda, talupoegade hulka sulanduda või vallutajatega koostööd teha ning paari inimpõlvega Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Nõiakunst e. saksastuda
tarbeesemeid. Vahemere maad on ka üks ihaldatuim suvituspiirkond. Siia on rajatud kuurorte. Suur osa Vahemere maade majandusest ja rahvastikust on seotud turismi ja puhkemajandusega. HISPAANIA KREEKA ITAALIA MONACO 2. Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ümbritsevad mered ja lahed. PILET 8 1. Parasvöötme rohtlad. ASEND JA KLIIMA Rohtlad on suured tasased või madalate küngastega maa-alad, mida katavad rohttaimed ja üksikud puud või puudesalud väikeste veekogude ääres. Rohtlad kannavad maailma eri osades erinevaid nimetusi: Euraasias stepp, Põhja-Ameerikas preeria, Lõuna-Ameerikas pampa. Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda. Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Enamik langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena
manner. ANTIIK-KREEKA HALJASALADEST Kreeka demokraatlik kultuur ei soodustanud suurte eraaedade teket, küll aga üldsusele mõeldud rajatiste teket. Antiik-Kreeka haljasalad võib oma funktsioonilt jagada neljaks. 1. Pühad paigad, mis olid pühendatud tarkusejumalanna Athenale ja loodusvaimudele. Loodusjõude ja vaime tuli paluda ja neile ohvreid tuua selleks, et nad inimesi aitaksid. Selleks olid erilised pühad paigad, tihti puudesalud või hiied (alsos), kus leidus ka mõni allikas. Ohverdati ka üksikutele pühadele puudele (nt loorber - Laurus nobilis). Pühades hiites kasvanud puud olid tammed, küpressid, õlipuud, paplid, plaatanid, jalakad ja tihti ka loorberipuud. Hiljem ehitati neisse paikadesse templeid ja muid ehitusi. Näiteks Delfi: püha Parnassuse mägi. Iidne Delfi linn paiknes püha Parnassuse mäe nõlval ning pakkus paika
annaabi.ee 
