tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Suhtelist dielektrilist läbitavus tähistatakse tavaliselt . See avaldub konkreetse keskkonna korral: 6 Mis on elektrostaatiline väli?Elektrostaatiline väli on ajas muutumatu elektriväli. 7 Mida näitab elektrivälja tugevus, kuidas leitakse? elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI-süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 8 Mis on homogeenne elelktriväli?Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ligikaudu võib homogeenseks nimetada kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivälja
Pooljuhid on vahepealse juhtivused, laengukandjad ei ole küll vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta. Elektriväli- ümbritsed laetud keha ja tekitab kehade vahelist vastasmõju, Kätkeb endas jõu tekkimise võimalust. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. ( ühik: njuuton kuloni koht) elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega Punktlaeng- positiivse punktlaengu välitugevus on positiivne ja negatiivsel punktlaengul negatiivne Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub ( kuidas/ välja muutusest) 1. Laengu suurusest q 2. Laengu kaugusest r 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest Elektrostaatika uurimisvaldkond- laetud kehade vastastikmõju uurimine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus.
A=Uit. elvoolu võimsus on võrdne voolutugevuse ja pinge korrutisega N=IU, 1W=1A*1V. caulombi seadus- kahe elektrilise punktlaengu vastastikmõju on võrdeline nende laengute moodulite korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=kq1q2/c2, q1,2 =vastastikmõjuliste laengute suurused, 1c, r-nendevaheline kaugus1m, k-võrdetegur, sõltub mõõtesüsteemist, Si süsteemis on väärtus 9*10astmes9 elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Valem: Evektor=Fvektor/q, kus E on elektrivälja tugevus, 1(N/C ja võib ka V/m), F-punktlaengule mõjuv jõud, 1N, q - laeng 1C. on vektoriaalne suurus Periood lühim ajavahemik, mille möödudes hakkab võnkesüsteemis toimuv protsess korduma. T=t/n=1/f. Ühik 1s. Pöördvõrdeline sagedusega. Ind.takistus füüs. suurus, mis. isel ind.koormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromag.välja energiat teosteks en.liikideks
4 1. elektrivälja tugevus 2. elektromotoorjõud 3. pooljuhtventiil ehk diood 4. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 5. valguse difraktsioon 1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjuba antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga, mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 2
arvväärtus on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga: q q F =k 1 2 2 . r See jõud on alati suunatud piki laetud kehade massikeskmeid ühendavat sirget. Võrdeteguri k N m2 väärtus on 9109 . C2 Elektrivälja tugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub antud väljapunkti asetatud positiivsele r punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega: r F E= . q Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel selles väljas on võrdne laengu suuruse ja laengu liikumise trajektoori alg- ja lõpp-punkti potentsiaalide vahe korrutisega: A = q . Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks nimetatakse tööd, mida teeb elektriväli positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest väljapunktist teise: A U= . q
arvväärtus on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga: q q F =k 1 2 2 . r See jõud on alati suunatud piki laetud kehade massikeskmeid ühendavat sirget. Võrdeteguri k N m2 väärtus on 9109 . C2 Elektrivälja tugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub antud väljapunkti asetatud positiivsele r punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega: r F E= . q Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel selles väljas on võrdne laengu suuruse ja laengu liikumise trajektoori alg- ja lõpp-punkti potentsiaalide vahe korrutisega: A = q . Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks nimetatakse tööd, mida teeb elektriväli positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest väljapunktist teise: A U= . q
Elektriväli-teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikumõju vahendaja,columbi seadus(F= k q1q2/ r2)El.välja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E= F/q E-elektrivälja tugevus (V/m) F-jõud(N) q-laeng(c) F= q1q2/Er2, njuuton kuloni kohta on sellise el.välja tugevus, milles punktlaengule suurusega 1C mõjub 1N,el.välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat, positiivse punktlaengu e-vektor on suunatud laengust eemale, elektrivälja superpositsiooni printsiip-selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga, homogeenne on selline elektriväli mille väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on
10)Nimeta elektrivälja omadusi. Väli on materjaalne,ta eksisteerib sõltumatult meist ja meie teadmistest temast; väljal on kindlad omadused,mis võimaldavd teda eristada kõigest muust maailmast eksisteerivast.Elektrivälja põhiomadus seisneb selles,et ta mõjub elektrilaengutele mingi jõuga. 11)Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks + valem. Füüsikalist suurust, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega, nimetatakse elektrivälja tugevuseks. 12)Mida nimetatakse elektrivälja jõujoonteks? Elektrivälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib välja tugevuse vektori sihika. JÕujooni kasutatakse elektriväljade piklikuks kujutamiseks ja neid ei ole reaalselt olemas elektrivälja jõujooned on kujutletavad jooned. 13)Teha kolm joonist elektrivälja jõujoonte kohta.
ELEKTRIVÄLI1 · Iga laengu ümber on elektriväli. · Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid. · Lähimõju teooria kohaselt seisneb elektrilaengute q1ja q2 vastasmõju selles, et laengu q1 väli mõjutab laengut q2 ja laengu q2 väli mõjutab laengut q1 . 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 12 Elektrivälja tugevus · Füüsikalist suurust, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule q mõjuva jõu F ja selle laengu suhtega, nimetatakse elektrivälja tugevuseks. Elektrivälja tugevus E on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib vaadeldavasse väljapunkti asetatud positiivsele punktlaengule mõjuva jõu F suunaga. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 13 JÕUD ELEKTRIVÄLJAS · Kui on teada elektrivälja tugevus, siis on kerge määrata jõudu, mis mõjub punktlaengule q teatud ruumipunktis 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 14
Dipool molekul, mille laengud paiknevad välja mõju ümber Elektrilaengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade vastastikmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv Isoleeritud süsteem süsteem, kus ei teki elektrilaenguid juurde ega ei hävi neid Elektrivälja tugevus Vektoriaalne suurus. Tähistatakse E. Füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. ________________________________________________________________________________ Elektrivälja graafiline kujutamine kujutamine joonte abil, mille puutujad igas punktis ühtivad väljatugevuse suunaga samas punktis Elektrivälja jõujoon joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujooned algavad +laengutel ja lõpevad -laengutel või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku
Lainefrondi punktidest väljunud laineid nimetatakse sekundaarlaineteks. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitajaks. Nii ongi iga lainefrondi punkt sekundaarlaine allikaks. 4.Elektriälja tugevus Elektrivälja iseloomustavat suurust E nimetatakse elektrivälja tugevuseks antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. (vt. lk.5 ). Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q ) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse (r ) ruuduga. Vektor ( E ) on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget ( + ) laengust eemale ja ( - ) laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 5.Elektromotoorjõud
Elektrostaatika-füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimisega, mille põhiseaduseks on liikumatu punktikujulise laetud keha vastastikuse mõju seadus F=K q1q2/r2 Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv. Pos ja neg laeng ei saa teineteisest eraldi, teineteisest sõltumata hävida. Elektrivälja tugevus-füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljspunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q Vektor-suunatus suurus(F ja E), skalaar-suunata suurus(r ja q). V=V/S ja S=V/V Kogu väljatugevus võrdub välatugevuste vektorite summaga. Elektrivälja jõujooned-joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. EV jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunuvad lõpmatusse. Homogeenne elektriväli-EV mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt
Kaugmõju teoria-kaks keha suudavad mõjutada teineteist läbi tühjuse C=3*108m/s Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aine osakeste vastastikmõju ning omab energiat Elektrostaatiline väli- liikumatute elektrilaengute poolt tekitatud väli E=F/q Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehal Punktlaegu elektrivälja tugevus: E=q/4*pii*eps0*r2 1N/C- elektrivälja tugevus, milles punktlaengule 1kulon mõjub jõud 1njuuton F=q*E Superpositsioonipritsiip-selle kohaaselt võrdub laengute süsteemivälja tugevus üksikutest laengutest põhjustatud välja tugevuste vektoriaalse summaga Elektriväljajõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on e vektor suunatud pikki selle joone puutujat Homogeenne väli- väli, mille jõujooned o omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja kahe paralleelse erinimelise plaadi vahel E=q/eps0*eps*S
summa jääv. Ntks. Looduses ei teki ega hävi kunagi ühemärgilisi laenguid (neutron pooldub siis tekib + ja - laenguga osakesed. Pos ja neg. laeng ei saa teineteisest sõltumata hävida. Ntks kui üks keha annab teisele elektrone juurde, siis see teine keha saab neg laengu ja keha mis ära andis saab pos. laengu - nad mõlemad sõltuvad üksteisest. Elektrivälja tugevus - füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q . See on vektoriaalne suurus. Elektrivälja jõujooned - Faraday tegi ettepaneku kujutada joonte abil elektrivälja graafiliselt. Elektrivälja jõujooneks nim joont mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujoon algab positiivsel laengul ja lõppeb negatiivsel või lõpmatuses. Jõujooned ei lõiku.
Elektrivälja tugevus. ❖ Leia elektrivälja tugevus, kui laengule 40 nC mõjub jõud 8 µC. 40nC = 40x10-9 E = F:q -6 8 µC = 8x10 Valemis q on punktlaeng ja F on punktlaengule mõjuv jõud. Seega E = 8x10-6 / 40x10-9 = 200N/C ❖ Kui suur on punktlaengu 2 µC tekitatud elektriväljatugevus 0,2 m kaugusel sellest laengust? k = 9x109 Nm2/C2 q1 = 2x10-6 E1=k(q1/r2) r = 0,2 m Lahendus: E1=9x109 x (2x10-6/0,22) E1= 450000 = 4,5x10-5 Ptk Voolu magnetväli. ❖ Millise nähtuse avastas H. C. Oersted? Mille poolest oli tema avastus oluline?
paigalolevat punktlaengut mjutavad vaakumis teineteist juga, mis on vrdeline laengute korrutisega ja prdvrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Elektrilaengu hik - kulon Elektrivli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev vli ja mis mjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivlja levimiskiirus on vrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektrivli on elektromagnetvlja piirjuht. Elektrivlja tugevus ehk elektrivljatugevus on fsikaline suurus, mis vrdub antud vljapunkti asetatud punktlaengule mjuva ju ja selle laengu suhtega. Kui me thistame elektrivlja tugevuse thega E! ja mthikuks SI- ssteemis on volti meetri kohta (V/m), vime kirjutada E=F/q Vljade superpositsiooni printsiip-elektrivljas kehtib superpositsiooniprintsiip e. liitumsie phimte.Selle kohaselt vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuste vektoriaalse summaga.Lihtsamalt eldes E vektoreid tuleb liita. Elektrivlja jujooned - Elektrivlja graafiliseks kirj. kasut.jujooni
Elektriväli on materjaalne objekt - ta eksisteerib alati elektrilaengute ümber Elektriväli mõjutab teisi temas asuvaid laenguid elektriliste jõududega Ühes ja samas ruumipunktis võib olla samaaegselt mitu välja 3. Kuidas määratakse elektrivälja tugevuse suurus? Kuidas suund? F E= , E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. q Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Sama laenguga osakesed vähendavad üksteise väljatugevust. 4. Vördle laetud kehale mõjuvaid elektrijõude vaakumis, samade tingimusel samale kehale mõjuvate elektrijõududele, mis asuvad muus keskkonnas. Laengute vahel mõjuva jõu suurus sõltub keskkonnast, milles osakesed asetsevad vaakumis on vastastikmõju kõige tugevam, teistes keskkondades on samade laengute vastastikmõju elektriväli samal kaugusel nõrgem. 5. Mida iseloomustab keskkonna dielektriline läbitavus?
levimise kiirus vaakumis v- valguse levimise kiirus aines Murdumise füüsikaline põhjus on kiiruse muutus üleminekul ühest keskonnast teise. 4 1. elektrivälja tugevus 2. elektromotoorjõud 3. pooljuhtventiil ehk diood 4. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 5. valguse difraktsioon 1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjuba antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja – laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga, mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 2
Elektrivälja omadused: elektriväli levib ruumis lõpliku kiirusega; elektriväli on materiaalne objekt; elektriväli mõjutabteisi temas asuvaid laenguid elektriliste jõududega; ühes ja samas ruumipunktis võib olla samaaegselt mitu välja. 30. Laengute vastumõju vastastikmõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise jõu.Elektrivälja tugevus: on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. 31. Vasaku käe reegel vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 32. Induktsioonvoolu suund on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Parema käe rusikareegel kui parema käe kõverdatud
• Pinge suurendamisega on võimalik elektrijuhi soojuskadusid vähendada • Vahelduvvoolu pinge muutmiseks saab kasutada trafot • Elektrienergia tootmine ja tarbimine peavad olema tasakaalus • Suurem elektrisüsteem on üldjuhul töökindlam 4) Elektri olemus (Heigo Mõlder) Elektriväli - ümber iga elektriliselt laetud osa olev eriline mateeria vorm, kuhu on salvestunud elektrienergia. Elektrivälja tugevuse tähistatakse tähega E ja ühikuks on V/m-kohta. Suvalisele punktlaengule q elektriväljas mõjuv jõud võrdub korrutisega F=E∙q Elektripotentsiaal on pmst nagu potentsiaalne energia ehk kui mingi laeng panna kindla potentsiaaliga alasse siis see omandab potentsiaalse energia ning nagu ka näiteks vabalangemise puhul tahavad osakesed liikuda madalama potentsiaalse energiaga olekusse. Seega liigub vool (elektronid) kõrgema potentsiaaliga alalt madalamale. Elektrivälja erinevate punktide vaheline pinge U on arvuliselt võrdne
Samuti ei saa nad teineteisest sõltumatult hävida. Võrdse absoluutväärtusega erimärgilised laengud võivad teineteist neutraliseerida. Elektrilaengute tekkimine ja kadumine on põhjustatud elektronide üleminekust ühtedelt kehadelt teistele. Kui NEUTR keha saab elektoni juurde, saab ta NEG laengu. See keha aga (kui ta oli neutr.), mis andis elektrone ära, sai POS laengu. Elektrivälja tugevus See on füüsikalie suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q. Kasutades Coulobumi seadust: Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Kogu väljatugevus mingis punktis võrdub kõikide väljatugevuste vektorite summaga. Elektrivälja jõujooned Joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektoi sihiga. Inglise teadlane Faraday mõtles selle välja. Elektrivälja jõujooned algavad POS laengutel ja lõppevad NEG või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku
elektrilaengute algebraline summa jääv; o elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb' i seadus: jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. 2. Elektrivälja tugevus. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud punktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja tugevus on positiivsele ühikproovilaengule antud väljapunktis mõjuv jõud. 3. Gaussi teoreem integraalsel ja diferentsiaalsel kujul. Gaussi teoreem: elektrivälja tugevuse vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sees olevate laengute algebralise summaga, jagatud elektrilise konstandiga 0. Gaussi teoreem diferentsiaalse kujul: Vähendatakse ruumala kuni see muutub punktiks.
suunatud ühesugune Elektrivälja tugevus Mingile puntklaenule või elektrilaengule kehale elektriväljas mõjuv jõud sültub selle punktlanegu enda elektrilanegust, Jõu ja laengu suhe punktlanegus elektrilaengust aga enam ei sõltu ning sobib eseloomsutama elektrivälja. Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevnemiseks ja tähistatakse tähega E E=F/q või E=F/Q Kus E (N/C) elektrivälja tugevus F (N) punktlaengule või elektrilaneguga elektriväljas mõjuv elektrijõudu q(C) või Q(C) punktlaneguga või elektrilaengugua elektrilaengu suurus. Elektrivälja suurus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikutele suurusega (= 1C) positiivsele punktlaengule või positiivse elektrilaenguga kehale. Definitsiooni valemi kohaselt on elektri välja tugevuse mõõtuhikuks 1 njuuton kuloni kohta 1N/C See on võrdväärne enamkasutatava ühikuga üks Volt meetri kohta 1V/m Näited:
kus c'' = 1.30110-5 W /(m3 K5) 33.Elektriväli, elektrivälja tugevus Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. 34. Coulomb'i seadus Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 35.Ohmi seadus Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r).
suunatud ühesugune Elektrivälja tugevus Mingile puntklaenule või elektrilaengule kehale elektriväljas mõjuv jõud sültub selle punktlanegu enda elektrilanegust, Jõu ja laengu suhe punktlanegus elektrilaengust aga enam ei sõltu ning sobib eseloomsutama elektrivälja. Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevnemiseks ja tähistatakse tähega E E=F/q või E=F/Q Kus E (N/C) elektrivälja tugevus F (N) punktlaengule või elektrilaneguga elektriväljas mõjuv elektrijõudu q(C) või Q(C) punktlaneguga või elektrilaengugua elektrilaengu suurus. Elektrivälja suurus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikutele suurusega (= 1C) positiivsele punktlaengule või positiivse elektrilaenguga kehale. Definitsiooni valemi kohaselt on elektri välja tugevuse mõõtuhikuks 1 njuuton kuloni kohta 1N/C See on võrdväärne enamkasutatava ühikuga üks Volt meetri kohta 1V/m Näited:
kiiruse v poolt määratud tasandit nim. polarisatsioonitasandiks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiirelt ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastatud nim. polariseerituks. 1. elektrivälja tugevus 2. elektromotoorjõud 3. pooljuhtventiil ehk diood 4. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 5. valguse difraktsioon 1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga,mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga, mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 2
10. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. 11. elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI- süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada , on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 12. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Staatilise elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad
positiivne laeng viia läbi kogu vooluringi. Ühik on V 25. Faraday seadus (VÜT). Faraday induktsiooniseadus ütleb, etinduktsiooni emj on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme otste vahel. Magnetvoog näitab milmääral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat panda. 26. Mida näitab elektrivälja tugevus (VÜT). elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. 27. Lenzi reegel Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja voolu kestuse korrutisega Valem: 28. Henry seadus. Ütleb, et eneseinduktsioon EMJ on võrdeline induktiivsusega ja voolu muutumise kiirusega Valem: 29. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas
ühesugune potentsiaal. 15 Joonis 2 Elektrivälja Joonis 1.Elektriväli jõujooned 5.Elektriväljtugevus(+valem ja mõõtühik) Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI-süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada: , kus on punktlaeng, on punktlaengule mõjuv jõud. 6. Elektrivälja potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad (+ valem ja mõõtühik) 16.ELEKTRIVÄLI AINES 1.Juht,juht välises elektriväljas, indutseeritud laeng (+ joonis) Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses:
v- valguse levimise kiirus aines. IV variant 1. Elektrivälja tugevus. - Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi - tekitab seal elektrivälja. Elektrivälja iseloomustavat suurust E nim elektrivälja tugevuseks antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse (r) ruuduga. Vektor (E) on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult.
26. ideaalse gaasi olekuvõrrand- lk 28 28. aine agregaatoleku muutused- 27. tahke keha soojuspaisumine- lk 27 29. aine oleku diagramm 30. soojusmasina kasutegur 31. laengute vastastikune toime- kehas võrdselt neg ja pos laenguid-keha neutraalne. Elektrilaengud on mateeria primaarseks oamduseks, elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. 32. elektrivälja tugevus-arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu q suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse r ruuduga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole. Laengute väljasüst väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. Lk 6 printida 33. senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt- 34. elektrimahtuvus- 35
Väli pidev, ühes ruumis mitu, ei oma seisumassi, omab kas magnetiseeruvad kergesti hiljem käituvad nagu magnetid. Sellised suruda. nulli-/valgusekiirust omadused on raual ja peaaegu kõikidel tema sulamitel. Soojushulk: Q energia, mida keha saab või anna ära soojusvahetuse teel. Elektrivälja tugevus:=antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva j Molekulaarkineetiline teooria- elastse põrke puhul kehtivad impulsi ja Soojusmahtuvus- C soojushulk, mida keha saab või ära annab ja selle laengu suhtega. jäävuse seadus. Põrgete arv sõltub tihedusest ja kiirusest, molekulide arv soojusvahetuse teel.
Erisoojuse ühik on J/(kg · °C) 4. Coulombi seadus. Elektrostaatiline väli. Väljatugevus. COULOMB'I SEADUS – kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga , Elektrostaatiline väli on selline elektriväli, kus välja tugevus ei muutu ajas. Seega on laengud paigal. Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. (; on punktlaeng; on punktlaengule mõjuv jõud; SI-süsteemi ühik (1 N/C)) 5. Ideaalse soojusmasina töötsükkel Aurumasin: Tänapäeval elektrijaamades kasutatavates aurumasinates soojendatakse vedelas olekus vesi mitmesaja atmosfääri suuruse rõhu all, kuni see umbes 500°C juures aurustub. Paisumisel surub veeaur vastu turbiini labasid, tehes tööd ning väljub siis palju madalamal temperatuuril
Elektroskoobi osuti kaldub kõrvale, näidates laengu olemasolu. Kui selliselt laetud elektroskoopi puudutada uuesti klaaspulgaga, siis osuti kõrvalekalle kasvab (laeng suureneb); kui aga puudutada elektroskoopi laetud eboniitpulgaga, muutub osuti kõrvalekalle hoopis väiksemaks - laeng elektroskoobil kahaneb 2. Elektrivälja tugevus ja potentsiaal. Punktlaengu energia(E) ja potentsiaal(fii). Elektrivälja tugevus (E) füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E vektorite kogum moodustab elektrivälja tugevuse vektorvälja. E suund = positiivse poovilaengu summaga Elektrivälja potentsiaal töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. NB! Valemite parem pool käib ainult punktlaengute kohta! Tegelik väli võib olla väga keerulise geomeetriaga. Kuna elektrijõud on konservatiivsed, kehtivad järgmised matemaatilised seosed: 1
Homogeenne elektriväli tugevus igas ruumipunktis nii suunalt kui suuruselt ühesugune. 1.2 Elektrostaatilise välja tugevus ja selle Juhtivast ainest graafiline kujutamine keha elektriväljas: Kui ruumis asetsevale punktlaengule mõjub vabad laengud võtavad sellise asukoha, et jõud, siis on olemas elektriväli. Elektrivälja väljatugevus juhi sees oleks null. tugevus on punktlaengule mõjuva jõu F ja selle laengu q suhe. E=F/q Elektrivälja 1.3 Gaussi teoreem ja selle rakendussed tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja praktikas
Laengule mõjuva jõu suuruse järgi F võib otsustada välja intensiivsuse üle. E Vektorilist suurust nimetatakse elektrivälja tugevuseks antud punktis, kus q proovilaengule q mõjub jõud f. E – elektriväljatugevus – arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud välispunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud välja punkti läbivat sirget laengust eemale, kui see on pos, laengu poole, kui neg. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu q suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse r 𝑞 𝑞 𝑘( 1 2 ) 𝑞 ruuduga.𝐸 = 𝑟2 𝑞2
k-võrderegur k=910 9 Nm2/C2 F-punktlaengute vahel mõjuv jõud F= k q1 q2 /r2 Elektrostaatiline väli on paigalolevaid laenguid ümbritsev väli. Tema jõuparameetriks on väljatugevus , mistõttu väli loetakse määratuks, kui on teada igas ruumipunktis. Väli on pidev, ühes ruumis võib neid olla mitu, ei oma seisumassi, omab kas nulli- või valgusekiirust Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/qo qo positiivne ühiklaeng, F-ühiklaengule mõjuv jõud. [E]=[N/C] 58. Ekviptentsiaalpinnad ja jõujooned. Superpositsiooni printsiip. Superpositsiooniprintsii: Väljatugevused liituvad geomeetriliselt. Kui väljas tekib mitu punktlaengut, siis E=E1+E2+E3+En Jõujooned on mõeldavad jooned elektriväljas, mida mõõda püüab liikuda sellesse välja asetatud keha. a) kahe
4 πε ε 0 C q1 ja q2 on teineteist mõjutavad laengud r on nendevaheline kaugus F on jõud, millega laengud teineteist mõjutavad q 1∙ q 2 Lühemalt: F=k , kus k on võrdetegur, q1 ja q2 vastastikuses r∙r mõjustuses olevqate laengute suurused ning r laengute vahekaugus. Elektrivälja tugevus: F ⃗ q r⃗ E= E =k ∙ 2 ∙ q0 r r Elektrivälja tugevus näitab antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhet. Suund ühtib mõjuva jõu suunaga positiivsele laengule. Mitme laengu korral tuleb elektrivälja tugevuse leidmiseks vektoreid liita. 41. Elektrivälja jõujoontest lähtuv elektrivälja kirjeldus. Tuletada Gaussi teoreem (keskkonnaks on vaakum). Elektrivälja kirjeldatakse jõujoontega. Elektrivälja jõujooned algavad positiivsest laengust või lõpmatusest ja lõpevad negatiise laenguga või lõpmatuses
puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent. 7. Reaktiivtakistus - ehk reaktants on näivtakistuse komponent, mis iseloomustab perioodilist (võnkuvat) energiavahetust elektriahela elementide vahel. 8. Eritakistus - ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust 9. Mis on elektrivälja tugevus ja pinge? -on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega - (tähis U) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. 10. Kuidas avaldatakse elektrivoolu tugevust? -Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: pinge muut jagatud aja muuduga 11. Kuidas liiguvad elektronid aines
annaabi.ee 
