ja hiliskülmaõrnu liike (harilik ja ajaani kuusk). Kõrge põhjavee seisuga niiskeid muldi armastavad harilik ja must kuusk, niiskust põlgav on torkav kuusk. Kuuskede maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb märjematel muldadel sageli tormiheidet. Õhusaastet (linnatingimusi) ei talu harilik kuusk. Linnatingimusi taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk. 1 Torkav kuusk (picea pungens Engelm.) Torkav kuusk on meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliik. Kodumaaks on Põhja-Ameerika edelaosa, kasvades kaljumäestiku kesk-ja lõunaosas 1800-3300m kõrgusel. Moodustab metsi koos halli nulu (abies concolor), ebatsuuga ( Pseudotsuga menziezii) jt liikidega. Areaalis 25...30(40)m kõrguseks ja kuni 1m tüvediameetriga puu. Meil kuni 25m kõrgune ja 5...7m võra laiusega puu. Võra laikoonusjas kuni koonusjas, korrapärase kasvukujuga
Kanada Põhja-Ameerika glauca 1 igi Helepruun, paljas kuusk põhjaosa Helepruun, paljas, Torkav kuusk pungens USA edelaosa 1 igi vanematel tumepruun Põhja-Ameerika Punakaspruun, Must kuusk mariana 1 igi
Liikumisteed on rajatud territooriumile betoonist unikivist, mille pind on ettevalmistatud. Prügikast asub auto sissepääsuks mõeldud värava kõrval. Krundi ümber ehitatava jäiga võrkaia pikkus on 180m, millest tuleb maha arvestada väravate alune pind (6m). Kuumtsingitud nelikantpostid 2000mm kõrgused vahekaugusega 2,5m. Väravatena kasutatakse tiibväravat suurusega 5000x2000 ja jalgväravat suurusega 1000x2000. 3.Puittaimede koosseis Torkav kuusk Picea pungens Puu kasvab tavaliselt kuni 30 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 60, harva kuni 90 cm. Tüve koor on hallikaspruun, vanematel puudel paks, tugevasti lõhenenud ja väikeste plaatidena kestendav. Okkad on 2–3 cm pikkused, terava tipuga, jäigad, neljatahulised, sinakasrohelised kuni hõberohelised, kinnituvad võrsetele radiaalselt, igal tahul on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6 aastat
raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora
roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks (roosid, pöögi punaseleheline vorm –h pöök, ameerika pärn – h. pärn, Picea pungens f. argenta – h kuusk, kolmehõlmaline mandlipuu – ploomipuu) h. haiguskindluse tõstmiseks Alusteks kasutatakse 2 – 4 aastasi koolitatud seemikuid või pistoksi ja haljaspistikuid. Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbestolenevalt poogitakse kas juurekaelale, juurekaelast vedi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1 - 2 m. kõrgusele. Ükskõik millist pookimistehnikat kasutatakse tuleb arvestada
*Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik. 4) Picea omorika serbia kuusk *Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, all 2 sinakasvalkjat õhulõhevööd. *Käbi piklikum, munajas. Seemnesoomus nahkne, serv peensaagjas. 5) Picea pungens torkav kuusk *Võrse paljas, helepruun, täisvalguses isegi läikiv, tugevate okkanäsakestega. *Okas neljakandiline, jäik, tugev, nõelja tipuga, kaetud vahakihiga. *Pung suur, kooniline. * Käbi pehme, suur, helepruun. Seemneoomus otsast lainjas, saagiline, õhuke. Perekond tsuuga (Tsuga) Käbid väikesed, okkad lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele rohelise, suhteliselt pika rootsu abil. 6) Tsuga canadensis kanada tsuuga
· okkad pealtpoolt sinakas-rohelised, altpoolt sinakas-hallid (õhulõhetriip) · okkad lamedad ja pehmed, pikad ja laiad, terava tipuga · kinnituvad nagu eelnevad kuused - okas murdub näsaga · käbi piklik, munajas, purpurjas ja tume · soomused lahtised, natuke vetruvad, soomuse serv pehme, saagjas ja kumer · haljastuses kasut. piiratud ruumide haljastuses · kitsas, kompaktne võra, dekoratiivne Picea pungens - torkav kuusk (hõbekuusk) · võrse paljas, helepruun (kollakas) · pungad läigivad · okkad väga tihedalt · okas neljatahuline, palju õhulõhesid · okkad jäigad, terava tipuga, hallikas-sinised, kuid võivad olla ka rohelised · käbide soomused lainjad, ebaühtlaselt saagjad, elastsed · soomused kolmnurkjad ja välja veninud · käbi suur (u sama suur kui harilikult kuusel) Pseudotsuga menziesii - harilik ebatsuuga · võrse helerohekas
puuliigid, kelleks on Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis), hall nulg (Abies concolor), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), läänemänd (Pinus monticola) ja keerdmänd (Pinus contorta). Kaljumäestikus esinevad koos sinihalli ebatsuugaga lisaks ülalnimetatutele ka kollane mänd (Pinus ponderosa), männiliik Pinus strobiformis, korginulg (Abies lasiocarpa var. arizonica), torkav kuusk (Picea pungens) ja papliliigid (Populus sp.). Harilik ebatsuuga on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Ta hakkab tavaliselt käbisid kandma 12- kuni 15-aastaselt. Roheline ebatsuuga tolmleb levila soojemates piirkondades märtsis-aprillis, jahedamates aga maist kuni juuni alguseni. Madalamatel ja keskmistel kõrgustel valmivad seemned augusti keskpaigast kuni septembri keskpaigani, millele varsti järgneb nende varisemine. 2/3 seemnetest on üldjuhul langenud oktoobri lõpuks
metsapargid, kus okaspuid peaks olema vähemalt kolmandik puude kogumassist. Okaspuude kasutamist linnade avalikel haljasaladel aga takistab nende vähene vastupidavus linna- ning tööstuspiirkondade tingimustele - tolmule, vingugaasile, tänavasoolale ning sellest õhku paiskuvatele aerosoolidele jm., millest pargikeskkond on vaba. Vaid küllalt vähesed okaspuud suudavad vastu pidada linnatingimustes. Sellisteks liikideks on torkav kuusk (Picea pungens), serbia kuusk (Picea omorika), sabiina kadakas (Juniperus sabina) ja selle sordid, harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja selle sordid, mägimänd (Pinus mugo). Suhteliselt vastupidavateks võib pidada ka jugapuid ja nende sorte (Taxus spp), lehiseid (Larix spp) ning teisi männiliike. Tundlikud linnatingimuste suhtes on nulud (Abies spp) ning enamik kuuseliike (välja arvatud eelpool nimetatud liigid). Liikide valikul linna- ja asulahaljastusse
Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga (hästi pikad ja pehmed okkad, võrse on karvane, taga on 3 rohelist ja 2 valget triipu, eest on suhteliselt hariliku kuuse värvi , erksam roheline, pungad on küljes, käbil on kattesoomused, käbi on piklik ja heledam pruun ) Tsuga canadensis kanada tsuuga (väga õhuke meenutab sõnajalga, eest roheline tagant
2...3 cm, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. Käbid avanevad raskesti. Seemned pruunid kuni punakaspruunid. H<30 (40) m. Areaal on väga väike. Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Picea pungens Engelm. torkav kuusk Võrsed paljad, helepruunid, läikivad, vanemad tumepruunid ja nõrgaltläikivad. Pungad suured. Okkad neljakandilised, 2...3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. Okaste värvuse järgi eristatakse rohkesti vorme, millest tähtsamad: Picea pungens 'Argentea' hõbehallid okkad 'Glauca' sinakasrohelised okkad 'Viridis' rohelised okkad 'Coerulea'
vähearenenud ja jäävad käbis nähtamatuiks, mõnedel liikidel ulatuvad seemnesoomuste vahelt keelekese kujuliselt ka välja. Seemned on suhteliselt suured, ühepoolse tiivaga või ka tiivutud. Perekond Picea A. Dietr. KUUSK Umbes 40 (laia liigikäsitluse puhul 36, kõige kitsama puhul kuni 80) liiki põhja parasvöötmes. Eestisse on aga aegade jooksul introdutseeritud u. 15 kuuseliiki, milledest haljastuses levinumad on torkav (P. pungens), serbia, must (P. mariana) ja kanada kuusk (P. glauca). Perekonna esindajad on suured puud, kõrgus 20...40 (70) m. Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas, vormidel ka sammasjas, rippoksaline, madalkompaktne või laiuv. Vabalt kasvades ulatub võra sageli maapinnani. Koor nooremas eas sile, hiljem moodustub soomusjas korp. Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. Okkad kõikidel aastakasvudel spiraalselt paljad või lühikarvased, 1-kaupa,
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga.
vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks.. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni. Kasvab mäestikes 1000 kuni 3000 m. kõrgusel, tihti koos teiste okaspuudega; Pinus lambertiana, Pseudotsuga menziesii, Picea pungens, Abies grandis jne. Võrsed: noorelt kollakasrohelised, karvadeta või lühikarvased, läikivad, vanemas eas hallid. Pungad: kollakaspruunid, piklikud, vaigused. Okkad: 4...6 cm pikad, kaarjalt üles suunatud, tipp teravnev, sisselõiketa. Okkad alt ja pealt kogu ulatuses õhulõhedega, hallikasrohelised kuni sinakashallid. Käbid: ovaalsed, 7...12 cm pikad, oliivrohelised kuni tumelillad, kattesoomused lühemad
Kasvab märgadel ja happelistel turvasmuldadel. Külma- ja varjukindel. Ei talu kuiva. Okkad neljakandilised, sinakasrohelised. Pungade alused soomused teritunud tipuga mis ulatuvad üle punga. Käbid tumepruunid, munajad 2-3cm. Puit kerge, helekollane. Kasutatakse ehitusmaterjalina ja tselluloosi valmistamiseks. Jõulupuuna ja parkides ja aedades ilupuuna. Okastest valmistatakse eeterliku õli. Eristamise tunnused: kõrgus, pungad, käbid 7. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk: Picea pungens Pärit USA lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-30m. Külma ja varjukindel. Talub ka kuiva ja õhusaastet. Eelistab valgust, ei talu seisvat vett ja soostunud kasvukohti. Okkad neljakandilised, teravad, hallikad. Pungad suured. Käbid 5-10cm, rippuvad. Puit kerge, pehme, vaigukäikudega. Kasutatakse jõulupuuna ning mäenõlvade kaitseks. Rohkelt kasutatakse haljastuses, sest on dekoratiivne, pole eriti nõudlik pinnase suhtes ning talub hästi tahma ja heitgaase.
20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks. Tsoon IV. 1872. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni. Kasvab mäestikes 1000 kuni 3000 m. kõrgusel, tihti koos teiste okaspuudega; Pinus lambertiana, Pseudotsuga menziesii, Picea pungens, Abies grandis jne. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt kollakasrohelised, karvadeta või lühikarvased, läikivad, vanemas eas hallid. Pungad: kollakaspruunid, piklikud, vaigused. Okkad: 4...6 cm pikad, kaarjalt üles suunatud, tipp teravnev, sisselõiketa. Okkad alt ja pealt kogu ulatuses õhulõhedega, hallikasrohelised kuni sinakashallid. Käbid: ovaalsed, 7...12 cm pikad, oliivrohelised kuni tumelillad, kattesoomused lühemad seemnesoomustest, IX-X.
annaabi.ee 
