tunnuseks on kõrvasüljenäärmete turse.[1] kestab nädal aega. Haigus algab palavikuga, selgitada välja võimalik entsefaliit või Haigustekitajaks on Paramüksoviirus.[6] millele võib järgneda valulik neelamine ja meningiit.[3] turse süljenäärmete piirkonnas.[5] Kes põevad mumpsi? Haigus levib piisknakkusena.[6] Mumpsi prognoos: See nakkushaigus ohustab peamiselt üle 2- Lapsed paranevad üldiselt 10 päevaga aastaseid lapsi. Kuna mumpsi vastu on Mida teha? Mumpsist põhjustatud orhiidiga võimalik vaktsineerida, siis esineb seda Panna laps rahulikult voodisse. Tursunud (munandipõletikuga) ei pruugi alati steriilsus haigust varasemaga võrreldes vähem.[2] süljenäärmete piirkonda hoida soojas
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel
....................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakteritest, taimedest ja putukatest on loomade organismis alates kaladest
Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi. KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad
kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele ja kehale. Vaid väga harva esineb sügelisi näo või pea piirkonnas. Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. Lööbe väljanägemine võib muutuda, kui kaasub bakteriaalne infektsioon või kui on kasutatud paikseid hormone. Mõnikord võib nahal näha ka hallikas-pruune, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke. Sügelisi diagnoosib ja ravib perearst. Sügelistevastaseid ravimeid on võimalik osta ka apteegi
Neelu kaudu toimub ülemiste higamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus. Infektsioonid: nohu e. riniit- nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli sammaegselt neelupõletikuga. Sagedasemaks põhjuseks mõni 200 rinoviirusest. Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte. Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit- sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus. Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine valulik, palavik, halb enesetunne. Vahel lõhnab hingeõhk mäda järele. Kaela lümfisõlmede suurenemine ja hellus Keskkõrvapõletik e
düskineetiline ja ataktiline. Lisaks võib esineda ka kognitiivseid-, kommunikatsiooni- ja käitumishäireid Millised on PCI põhjused, riskitegurid? Neuroloogilise puudujäägi põhjuseks on ajukahjustus, mis on tekkinud enne aju lõplikku väljaarengut. Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Millised on PCI-ga kaasuvad probleemid? 1. neuroloogilise kontrolli häired; 2. sensoorika ja taju häired; 3. gastrointestinaalsed probleemid (nt oksendamine, kõhukinnisus); 4
proteiini kinaasi R põhjustatavat viiruse valgusünteesi inhibeerimist. Valgud E3 ja E1A blokeerivad apoptoosi (vastusena T- rakkudele, tsütokiinidele). Mõned tüved suudavad inhibeerida CD8+ rakkude tööd, takistades MHC I molekulide ekspressiooni, antigeenide esitlemist. Haigused. Respiratoorsed sümptomid: • Palavikuga ülemiste hingamisteede haigus imikutel, väikelastel. Farüngiit üksi alla kolmestel, strepisarnane. • Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel • Läkaköha-laadne sündroom – imikud, väikelapsed • Pneumoonia – imikud, väikelapsed, nekrutid, immuunkompromiteeritud Teised haigused: • Äge hemorraagiline tsüstiit – lapsed, luuüditransplantaadi saanud • Epideemiline keratokonjunktiviit – kõigis vanustes; neerusiirdamine • Gastroenteriit – imikud, väikelapsed
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid
Keskkonna happelisus on patogeensetele e. haigusttekitavatele mikroobidele hävitav ja takistab nende tungimist naise suguteedesse. Tupesekreedi happesus on pärast ovulatsiooni kõige kõrgem, ovulatsiooni ajal veidi langenud (pH 4,5-5,8). Menstruatsiooniverejooksu ajal muutub tupesekreedi reaktsioon neutraalseks või isegi kergelt leeliseliseks, mille tõttu suureneb naise genitaalide vastuvõtlikkus infektsioonidele. Seetõttu ei soovitata menstruatsiooni ajal suguelu elada, kuna oht günekoloogiliste infektsioonide tekkeks on kõrgem. Tupe verevarustus toimub sisemise niudearteri harude kaudu: tupearter varustab tupe ülemist osa, alumise põiearteri harud tupe keskosa ja keskmine pärakuarter ja häbemearter tupe alumist osa. Venoosne äravool toimub sisemise niudeveeni kaudu. Lümf voolab ära kubemepiirkonna pindmistesse ja süvadesse lümfisõlmedesse ning niudeveresoonte- ja sakraalpiirkonna lümfsõlmedesse.
Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel Keelekorrektor: Raile Kask IT konsultant: Boriss Rudnev Tehnilised toimetajad: Anu Tedder, Pille Tammpere, Monika Grauberg 2 Eessõna Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat on esimene eestikeelne õpik, kus ühtede kaante vahele on kogutud kõik olulisemad distsipliinid, mida kiirabitöötaja oma töös kasutab. Ehkki õpiku pealkiri ütleb, et see on erakorralise meditsiini tehnikute raamat, on siia kogutud ulatuslikum materjal, mis on kasutatav ka kiirabiõdede (ja miks mitte ka –arstide) baas- ja täiendkoolitusel. Iga peatükk kordab eelnevates peatükkides toodud olulisemat
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
