ABRUKA LOODUSKAITSEALA Denis Kotov ABRUKA LOODUSKAITSEALA Asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel Halduslikult kuulub Saare maakonna Kaarma valda Looduskaitseala pindala on 412 ha Moodustati 2007. aastal Lippmaa pärn KAITSEALUSED OBJEKTID Kesk-Euroopa tüüpi laialehine mets, väikesaared, kaitsealuste liikide elupaigad Vööndid SKV 2, PV 1 Kaitsealused looma- ja taimeliigid: merikotkas (Haliaeëtus albicilla) Eestis ohulähedane liik Uimastav varesputk pori-nõiakold (Circaea lutetiana) Eestis ohustatud liik uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) Eestis äärmiselt ohustatud liik roomav akakapsas (Ajuga reptans) Eestis ohualdis liik rand-soodahein (Suaeda maritima) Eestis ohulähedane liik karulauk (Allium ursinum) Eestis ohulähedane liik 1. Võtta looduskaitse ala ja kanda looduskaitse registrisse Abruka...
Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tuge...
Viljandi Jakobsoni Kool BENGALI TIIGER referaat Kätlin Sikk 8d klass Juhendaja Marje Maasen Viljandi 2013 Sissejuhatus Bengali tiiger ehk India tiiger , kes elab Lõuna-Aasias. Bengali tiiger on India Vabariigi ja Bangladeshi Rahvavabariigi rahvusloom. Bengali tiiger on IUCN-i poolt klassifitseeritud kui eriti ohustatud liik. Hindustani poolsaarel on Bengali tiigrid asustanud troopilisi ja subtroopilisi metsi, mangroovimetsi, subtroopilisi ja parasvöötme kõrgustike metsi ning lammirohumaid. Arvatav populatsiooni suurus on ligikaudselt 3160-4720, lisaks veel 200 tiigrit loomaaedades, seda põhiliselt Indias. Bengali tiigrite seas võib kohata ka haruldast valget tiigrit. Välimus. Bengali tiigri karvkatte värvus ulatub kollasest heleoranžini ning triibud tumepruunist mustani. Kõht ja jäsem...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Suur- konnakotkas Keskkonnakaitse poliitika probleemülesanne Keskkonnakaitse poliitika ja korraldus 17.04.2015 Juhendaja: … Sisukord Table of Contents Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Suur- konnakotkas.......................................................................................... 4 1.1 Kirjeldus.................................................................................................... 4 1.2 Toitumine................................................................................................... 4 1.3 Levik ja arvukus........................................................................................ 5 1.4 Elupaik.............................................................
MUSTLAIK-APOLLO Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Üldiseloomustus......................................................................................... 4 2.2 Talvitumine................................................................................................. 5 2.3 Röövikustaadium........................................................................................ 5 2.4 Nukustaadium............................................................................................ 5 2.5 Nukust koorub liblikas.......................................
LIIGIKAITSE Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid. Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid. 70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19....
Kahepaiksed Referaat SISUKORD sisukord.......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis.................................................
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,PUNASED RAAMATUD" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Mis on punased raamatud?..................................................................................................3 Eesti punased raamatud.......................................................................................................4 Esimene Eesti punane raamat...................................................................................... 4 Teine Eesti punane raamat.............................................
Komado varaan Komodo varaan on sisalike perekonda kuuluv varaanide liik. Komodo varaani on leitud Indoneesia saartel. See on üks suurematest tänapäevastest roomajatest ja võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg. Nende saagiks on selgrootud, linnud ja imetajad. Nende võime karjana jahti pidada on roomajate seas erandlik. Teadlaste kinnitusel sisaldab varaani organism mürkmadudes leiduva mürgi sarnast mürki ning hammustus kutsub ohvril esile soki. Teadlaste oldi siiani kindlad, et komodo varaanil aitavad saaki tappa ta suus leiduvad bakterid, mitte mürk. Näärmete uurimine näitas, et need sisaldavad tapvat mürki, mis võib esile kutsuda krampe, vererõhu alanemist ja isegi hüpotermiaga sarnaseid sümptomeid. Looduses Indoneesia saartel elavad varaanid on ohustatud liik ning neid arvatakse olevat ainult paar tuhat. Komodo varaanid toituvad imetajatest, sisalikest ja lindudest, kuid on teada ka juhtumeid,...
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk o...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kristiina Voolar 12B LIIKIDE HÄVIMINE JA SELLE PÕHJUSED Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Liikide väljasuremine 4-6 Ohus olevad liigid ja nende kaitse 7-9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Oma referaadis uurin, mis põhjustab liikide väljasuremist, millised liigid on hävimas ning mida saab teha, et neid kaitsta ja kuidas on inimene selle kõigega seotud. Erinevaid liike on uuritud juba sadu aastaid ja on avastatud, et paljud neist on välja surnud ning paljud muutunud. Teatakse, et liigid on hävinud näiteks looduskatastroofide tagajärjel, kuid täna surevad liigid peamiselt inimtegevuse tõttu. Üks meie tähtsamatest loodusvaradest o...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Taavi Ragul PUNANE RAAMAT Iseseiseev töö Juhendaja:Helmo Hainsoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 2.EESTI PUNANE RAAMAT................................................................................................... 4 3.PUNASE RAAMATU AJALUGU........................................................................................... 5 4.MINU ARVAMUS................................................................................................................. 7 ...
LIIKIDE KADUMISE PÕHJUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 2 lk 1. Väljasuremise mõistest ……………………………………………………. 2 lk 2. Tänapäevane, inimese põhjustatud massväljasuremine …………………… 2 lk 3. Väljasuremise põhjused …………………………………………………… 3 lk 3.1. Elupaikade hävimine …………………………………………………. 4 lk 3.1.1. Ohustatud vihmametsad ………………………………………. 4 lk 3.1.2. Troopilised lehtmetsad ………………………………………… 5 lk 3.1.3. Rohumaad ……………………………………………………… 5 lk 3.1.4. Märgalad ja vee-elupaigad …………………………………….. 5 lk 3.1.5. Mangroov ……………………………………………………… 5 lk 3.1.6. Korallrifid ……………………………………………………… 5 lk 3.1.7. Kõrbestumine ………………………………………………….. 6 lk 3.2. Elupaikade killustumine …………………...
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkalalased Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Tiiu Kull Tartu 2011 SISSEJUHATUS Kalakasvatus ja kalakaitse on tänapäeval muutunud üsna suureks eraldiseisvaks looduskaitse haruks. Kalade väljapüük on viimasel sajandil mitmekordistunud seega tuleks uurida, kas liigid on võimelised sellise väljapüügi juures oma arvukust säilitama. Praeguseks on Eesti vetest juba kadunud liik Acipenser sturio lisaks kuulub esimesse kategooriasse ka Coregonus lavaretus.(II )Lisaks üritan kinnitada ka seda, et kas Karpkala (Cyprinus carpio) on ohustatud liik, kuna neid saadakse Eesti vetest väga harva kätte. Kalaliikide kadumine ja arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud inimeste poolt otseselt liigse väljapüügi tulemusena. Lisaks ohustab liike kudealade hävimine, või tõkked nendeni jõudmiseks. K...
Haruldased loomad IMETAJAD Simpans · Kasvavad kuni 95 cm pikkuseks. · Võivad kaaluda ligi 80kg. · Inimestele väga lähedased. · On laialt levinud üle kogu ekvatoriaalsete metsade ala. Põhjavombat · Kaaluvad kuni 40kg. · Neil on lühikesed jalad, suured küünised. · Kasvavad ligi 1m pikkuseks · Elavad Queenslandi keskosas mis on kuulutatud kaitsealaks KAHEPAIKSED Tomatkonn · Isased on 6-7cm pikad, emased kuni 9cm. · Tomatkonnad elavad Madagaskari rannikulähedustes ürgmetsades. Puna-kärnkonn · Avastati Costa Ricas 1961. aastal. · Neid esineb troopika mägismetsades. · Neist on väga vähe teada. SELGROOTUD Pleurobema clava · Ta karp võib olla 58- 80 mm pikkune, 39- 50 mm kõrgune ja 33- 37 mm paksune. · Elukoht Ameerika Ühendriigid, valdavalt Ohio ja Tennessee jõgde vesikond. · Neid on kasutatud pärlmusternööpide val...
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
Liigikaitse kaitstavad loomad 1 Mis on liik? Liik mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Iseloomulik, et sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. 2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või vä...
Kokkuvõte prima esimesest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Areaal levila ehk maa ala, kus võib antud liigi isendeid leida. -) Bentos põhjaelustik veekogus, enamjaolt järvedes. -) Bioindikatsioon keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi. -) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. -) Eurüfaag liik, kes on toidu suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurühaliin liik, kes on soolsuse suhtes laia ökoloogilise emplituudiga. -) Eurüterm liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurütoop laia ökoloogilise amplituudiga liik. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul. -) Keskkonnategur nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. -) Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. -) Kliimako...
Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma hüljestest üldiselt, ja kõigist Eestis elavatest hülglastest eraldi. Midagi muud ma ei oskagi sissejuhatuseks öelda, niiet... sisu on ilmselt põnevam, kui see sissejuhatus... Hüljes Hülged ehk hülglased on veeimetajate sugukond. Hülged kuuluvad imetajate hulka. Hülgeliike on erinevatel andmetel 18 või 19. Nad elavad polaar- ja parasvöötmete meredes, enamasti ranniku lähedal. Nad elavad väikestes rühmades aga paaritumise ajal ja suve keskel kogunevad nad suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul). Hülged võivad olla 1-6.5 meetrit pikad ja nende kaal on vahemikus 903500 kg. Hüljeste esiloivad on suhteliselt lühikesed. Nende tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Nende loivadel on tugevad küünised. Hüljestel ei ole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumisel...
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusob...
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud ...
Kuidas on võimalik liike kaitsta? ❏ Liikide kaitse ja säilitamise võimalused: - Liigi kaitse alla võtmine - Liigi elupaikade kaitse - Elupaikade taastamine - Uute populatsioonide rajamine ja liikide taasasustamine - Liikide kaitsmine tehistingimustes 1. Liikide kaitse alla võtmine - Märgates mõningate liikide arvukuse vähenemist ja ohtu sattumist võeti sellised liigid otsese kaitse alla. - Teavet looduses elavate liikide seisundi kohta saab nii ülemaailsest kui ka riiklikest punastet nimestikest e punastest raamatutest. Nende koostamisel lähtutakse rahvusvahelise looduskaitseliidu kriteeriumitest, mille alusel väljasuremisohtu hinnatakse. - Euroopa Liidus on kaitset vajavad liigid määratletud loodus- ja linnudirektiiviga. Eestis reguleerib liikide kaitse alla võtmist looduskaitseseadus, mille alusel on 570 kaitsealust taime,-seene- ja loomalii...
Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta levinud Euraasia mandril. Jäälind kaalub kuni 40 grammi ja tema keha pikkus on kuni 17 cm. Jäälind võib elada kuni 7 aastat. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind on vaatamata oma pisikesele kehakasvule äärmiselt arglik ning ohtu märgates põgeneb läbilõikavate kriisete saatel. Jäälind on suurepärane kalapüüdja, sellest tuleneb ka tema inglise keelne nimi kingfisher, mis tõlkes tähendaks kuningkalurit. Jäälind suudab sukelduda kuni poole meetri sügavusele, et nähtud kala tabada. Pesa on jäälindudel samuti omalaadne, mille rajavad mõlemad sugupooled koos. Nimelt õõnestatakse liivakivisse või...
Mõisted Biosfääri ala - ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) tunnustatud rahvusvahelise tähtsusega ala looduslike protsesside ja maastike säilitamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks. Elupaiga soodne seisund - elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida see oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas, selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne. Elupaigatüüp - Euroopa Ühenduse tähtsusega loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaik, mis on oma loodusliku levila piires hävimisohus või millel on väike looduslik levila. Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitm...
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda...
Mõisted: Elurikkus, seda ohustavad tegurid, elurikkuse tähtsus: Looduskaitse - hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia - uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Keskkonnaeetika - analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahul...
Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI PUNANE RAAMAT Bioloogia referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus lk3 Punane raamat lk4 ,,Eesti punane raamat" lk4 Ökosüsteem lk5 Looduslikud tooted lk5 Rahvastiku kasv lk5 Väljasuremine lk6 Ellu jäävad kõige kohastunumad lk6 Inimkonna teke lk6 Väljasuremise tempo lk7 Väljasuremine katastroofide tagajärjel lk7 Väljasuremislaine lk7 Küttimine lk8 Põllundus lk8 Keemiatööstus lk9 Kalapüük lk9 Salakaubandus lk9 Harilik mudakonn ...
Kõre Kõre (Bufo calamita) ehk juttselg-kärnkonn on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Ta on tuntud ka kui hiirkonn, kes on Eesti üks ohustatuimaid kahepaikseid samuti on kõre arvukus viimasel poolesajal aastal väga drastiliselt langenud..Kõre on jässakas lühijalgne, krobelise nahaga kärnkonn, kellel on seljal kollane pikitriip. Pikkus on tavaliselt kuni 8 cm (10 cm). Emasloomad on reeglina isasloomadest suuremad. Olenevalt elupaigast on isendite üldvärvus varieeruvalt pruunikas, rohekas või hall. Teistest kärnkonna liikidest on ta kergesti eristatav. Eesti looduskaitseseaduse alusel kuulub kõre I kaitsekategooriasse. Kõre on kaitstud nii rahvusvaheliste kui ka riiklike õigusaktidega. Õigusaktide kohaselt on keelatud: Isendi tahtlik tapmine.Loodusest eemaldamine. Püüdmine ja tahtlik häirimine talvitumise, paljunemise ja rändamise ajal. Tehingud isenditega (ost, müük, muu tegevus kasusa...
Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitsebioloogia - teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kordamisküsimused: Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pidev...
Must-ninasarvik Triinu Bergmann Must-ninasarvik · Teatakse ka kui teravmokk- ninasarvik · Ladina keeles Diceros bicornis · Kuulub kabjaliste seltsi, ninasarvikliste sugukonda ning ninasarviku perekonda. Triinu Bergmann Leviala Must-ninasarvik elab Aafrikas Kenyas, Tansaanias, Kamerunis, LAV-is, Nambiimias ja Zimbawes. Põhiliselt Triinu leviala on Aafrika idarannikul. Bergmann Välimus · Täiskasvanud isendi kõrgus võib olla 140170 cm. · Pikkuseks on 3,3 kuni 3,6 meetrit. · Kaaluda võivad nad 800 kuni 1400 kg. · Neil on tugev sarvega ülamokk, mida kasutatakse ründamiseks, puudelt lehtde napsamiseks jne. · Neil on suured kõrvad, mida saab suunata vastavalt vajadusele. Triinu Bergmann Välimus Triinu Bergmann Toitumine · Must-ninasarvik on taimtoiduline. · Ta sööb leherik...
Sipelgad ja nende liigirikkus Referaat Sisukord: SISUKORD:.............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 ÜLDKIRJELDUS....................................................................................................................................................3 SIPELGATE LIIKE ERINEVATES PAIKKONDADES...................................................................................3 TAKSONOOMIA....................................................................................................................................................4 OHUSTATUD LIIGID................................................................................................
Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemise...
Valgepea- Merikotkas Valgepea- Merikotkas on röövlind. Need linnud on levinud Kanadas, USAs, Mehhikos, mitmetel saartel sealhulgas Saint-Pierre ja Miquelon. Elanikkond on suuresti koondunud Floridasse, Alaskale, Vaikse ookeani loodeossa, USA kesk- ja põhjaossa. Need linnud on rännanud ka USA neitsisaartele, Belize, Bermudale ning Puerto Ricole. Samuti on neid märgatud Iirimaal, Rootsis, Siberis, Gröönimaal ja Kirde-Aasias. Valgepea-Merikotkad eelistavad elada merede, jõgede, suurte järvede, ookeanite ja teiste kalarohkete veekogude lähedal ning võivad elavad seal aastaringselt kuid kui veekogu, kus nad elavad, talvel jäätub, siis rändavad nad toitu otsides lõunasse või rannikule.Võivad elutseda üksikult kuid ka kuni 400 pealistes parvedes. Elupaiga valik sõltub suuresti toidu kättesaadavusest. Toituvad põhiliselt kaladest- vikerforellist, Ameerika angerjatest, valgest sägast, lõhest, Vaikse...
Elavad fossiilid Koostas: Christin Soots TTÜ TK Kes on elav fossiil? Taime-või loomaliik Esineb nii fossiili kui elusorganismina tänapäeval Geoloogilise aja jooksul on vähe muutunud Tuntuimad on hõlmikpuu ja latimeeria Jaapani ämblikkrabi ehk Macrocheira kaempferi Elab u 100 aastaseks kõigesööja jäsemete pikkus võib olla u 3,65m Elab mere põhjas Hõlmikpuu ehk Ginkgo biloba Ainus tänapäeva hõlmikpuude sugukonda kuuluv puu. Kasvasid jõudsalt mesosoikumis(245 mljn-65mljn a tagasi) Ida-Aasia püha puu Kasutatakse haljastuses alleepuuna- eriti Ameerikas, Hiinas on traditsiooniline toit, Kasvab ka Eestis- põhjapoolseim suurim Tallinnas, mille tüve P=164 cm, H=13 m Punane panda ehk tulikass ehk Ailurus fulgens Kiskjaliste hulka kuuluv imetajaliik Ohustatud liik Pisike- veidi suurem kui kodukass Bambus moodustab tema toidulauast Tuataara ehk hateeria ehk Sphenodon punctatus Uus-Meremaa roomajaliik Elavad keskmiselt 60.aastas...
METSSIGA ÜLDISELT METSSEAST Metssiga (Sus scrofa) kuulub sigade suguluskonda. Rahvapäraselt kutsutakse teda kutu-ks. Arvatakse, et kodusiga on aretatud u 7000 a tagasi eKr metsseast. VÄLIMUS Metssea keha katab kare karvkate. Karvavärvus on tumehall või pruun. Metssea kere on jässakas ja jalad pikad. Metssea pikkus on 90- 120 cm vahel. Turja kõrgus jääb 55- 110 cm vahele. Saba on 15-40 cm pikk. Elab umbes 10 aasta vanuseks. Metssiga ei ole ohustatud liik. Video metssigadest https://www.youtube.com/watch?v=F 7LWgxp500U POJAD Metsea poegadel on: Valged triibud Triipudega karv on vahetunud 2. eluaastaks SIGIMINE Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris Sellel ajal liituvad ka kuldid karjaga Sellel ajal võitlevad nad emaste pärast üsna vägivaldselt Vaenlased Metssea vaenlasteks on: INIMESED KA...
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reost...
Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus...
Miks on iga Ecuadoris elav konnaliik maailmale oluline? Loomaaias ringi kõndides võib kõikjalt leida skeeme ja pilte ohustatud või juba välja surnud loomaliikidest, kuid need sõnad tunduvad kuidagi kauged ning tundub tähtsusetu, et kusagil kaugel riigis ei eksisteeri enam mingit ühte loomaliiki. Kuid kogu loodus on ühtne ökosüsteem, kus kõik on omavahel seotud. Iga liik selles süsteemis on oluline ning ühe lüli vahelt ära kadumine mõjutab ülejäänusid. Inimene kuulub sellesse süsteemi ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab inimeste tervist ja elu. Suurema mitmekesisusega suudab meie ökosüsteem paremini tastuda erinevatest katastroofidest, mitmekesisuse vähenemine mõjutab põllumajandust (vähem erinevaid taimi, mida kasvatada, rohkem kahjureid), levib rohkem haigusi ning toit ja vesi on raskemini kättesaadavad. Kahepaiksed on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud ning nende kadumine võib näidata, et ökosüsteem on ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond AÜEP1 LIIKIDE HÄVIMINE JA BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Miniuurimus Juhendaja: spetsialist Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Liikide hävinemine........................................................................................................5 1.1. Loomaliikide hävinemine.......................................................................................5 1.2. Taimeliikide hävinemine.........................................................................................7 2. Bioloogiline mitmekesisus..........................................................................................10 2.1. Bi...
1. Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal... 1910 Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala 1935 Esimene looduskaitseseadus 1971 Lahemaa Rahvuspargi asutamine 1989 Keskkonnaministeeriumi loomine 1992 ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro's 2004 Natura alade kinnitamine Eestis 2. Tõene/väär Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3. Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga (LKS) on tegu? Saarjärve looduspark kaitseala Lava...
Hugo Treffneri Gümnaasium XXXXX Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse Referaat Juhendaja: XXXX Tartu 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................4 1.KONNADE LÜHITUTVUSTUS........................................................................................................................5 1.1.PÄRISMAISED KONNAD....................................................................................................................................5 1.1.1.Archey ...
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad – eksam 03.12.14 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. -teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid Kolm eesmärki: 1. dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2. uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3. töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesi...
Riisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riis...
Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategurid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Mis on ökoloogilised tegurid? o Abiootilised tegurid on organisme ümbritsevast eluta loodusest. (temperatuur, sademed, õhk, vesi, muld) o Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. See võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Milleks vajavad organismid valgust? o Nähtava valguse vahemik 380...760 nm. o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus. o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. ...
Mõisteid ja kordamisküsimusi 1. Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitseteadus on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia. Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi (loodusteadused, sotsiaalteadused, majandusteadus) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi inim...
Harivesilik Harivesilik (Triturus cristatus) on umbes 14 cm pikk sisalikku meenutav sabakonnaline. Ta nahk on kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed võivad aga veekogudesse jääda augustini. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt ...
SEEPIAD ELUVIIS Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seepia elutseb madalates merevetes. Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi. Päeval lesib merepõhjas kivide vahel peidus. Tema värvus maskeerib teda suurepäraselt. Öösel ujub välja jahti pidama. TOITUMINE Öösiti püüab seepia kalu ja vähilaadseid. Tänu arenenud silmadele on ta võimeline hästi enda ümbrust nägema. Näeb ka endast tahapoole. Kombitsad on ujumise ajal ettepoole suunatud. Kui saak vastavas kauguses paikneb, sirutab seepia enda ette välja kaks pikka kombitsat, haarab nendega saagist ning tõmbab suhu, kus toit hõõrla abil peenestatakse. PALJUNEMINE Innaajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamood...
Liikide hävimine Liikide üldinfo Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud. Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie ...
annaabi.ee 
