Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pulmad vanasti". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pulmad, mõrsja, pulmade, peiu, pulmapäev, noorik, pruut, pulmarong, kirst, pulmi, vakarahvas, isamees, veimed, noorpaar, nooriku, teated, märgivad, tulijad, passi, kombel, naiseks, söömine, jook, viin, aegadest, maagiline, 1895, milleski, noorel, liitusid, regi, müra, kelli, peatus, ootas, laulmine, hilja, teiselt, kauplemine, lunaraha, pung, tuppaAnna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sissejuhatus Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava.
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond nimi Pealkiri: Pulmad Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sissejuhatus: Tänapäevapulmad kestavad vaevu kaks päeva ja on traditsiooni vaesed. Valisime selle teema selle pärast, et selle kohta on materjali ja selle töö tegemine tuleb meile
Pulmatseremooniad Eestis minevikus ja tänapäeval Anneli Minjo Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Minevik Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks
Pulmad on olnud tähtsaks sündmuseks inimkonna seas juba varasest ajast, nii ka eestlastel. Koos abieluga käisid käsikäes ka arvukad pulmatraditsioonid. Nende tähtsus on küll ajaga kõvasti langenud, kuid leidub ka inimesi, kes peavad neist praegugi lugu. Õnne- ja viljakusrituaalid sisendasid paarile usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust, kui ka tugevad ja terved järglased. Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik
Eesti pulmakombed Pulm on abielusõlmimispidustus. Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. Eesti pulmad kestsid vanasti 3 päeva. Neid peeti enamasti sügisel 3 nädalat pärast kosje. Pulmapidu juhtisid isamees ja peiupoisid, kes esindasid saajarahvast( peigmehepoolseid pulmalisi), ning kaasanaine, kes pruudivend ja pruuttüdrukud, kes kes esindasid vakarahvast (mõrsjapoolseid sugulasi). Pulmatseremoonia olulised järgud olid saajarahva saabumine, mõrsja nõudmine, mõrssja lahkumine isakodust, pulmasõit, mõrsja vastuvõtmine, uue kodu tutvustamine, vakarahva
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus, kodumajandus- ja iluteeninduse osakond Toitumine ja toitlustamine Pulmad enne ja nüüd Juhendaja: Koostas: Tartu 20009 Sissejuhatus Kirjutan, kuidas peeti pulmi vanal eesti ajal ja kuidas tänapäeval. Millised olid tavad vanasti ja millised tänavu. Sisukord 1.Pulmad vana Eestis..............................1-2 2.Pulmad tänapäeval..............................3-7 Pulmad vanal ajal Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus
Eesti pulmatraditsioonid Autor: Tartu 2008 Traditsioonilised pulmad Eestis.................................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval...................................................................................................................... 5 Pruudi peakate........................................................................................................................5 Kingitused teineteisele.......................................................................
Pulmad peiukodus Mõrsja vastuvõtmise ja tuppaviimisega seotud tavad lähtuvad enamasti kõik tõrje- ja sigivusmaagiast. Nende eesmärgiks on eemale tõrjuda kurja ja kindlustada õnne ning edukust noorpaari tulevases elus. Tõrjemaagiaga ongi seletatav, et mõrsjat ei lastud astuda maapinnale. Peiu ema asetas sõiduki ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti. Mõrsjat tõstis tavaliselt peiu isa. Tekile või kasukale astumisest loodeti kas head lambaõnne või pehmet, leplikku südant mõrsjale. Mõrsja pidi vaibale (kasukale) viskama vöö (hilisemal ajal aga raha), mis sai ämmale. Veel levis komme, et ukselävele laotati vanad püksid, millele mõrsja tarre tulles pidi astuma (püksid põletati). Mõrsja kas talutati tuppa isamehe poolt või jälle kanti majja peiu süles. Igale ukselävele pidi mõrsja heitma kindad (~raha). Mõnes Lääne-Eesti kihelkonnas oli
....................................................................................7 3.6 Naiseostu ajaloost.........................................................................................................9 3.7 Pruudirööv tänapäeval.................................................................................................10 3.8 Pulmarongi tavad............................................................................................................10 4 Pulmade lõpetamine...............................................................................................................11 4.1 Järelpulmad.....................................................................................................................12 5 Pulmad tänapäeval.................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.............................................................................
Koostaja. Kadri Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmapidu Pulmapidu kestis mitu päeva Sisaldasid arvukaid õnne- ja viljakusrituaale Eesti pulmad oli nii nimetatud laulupulmad Mõrsja valimine oli lihtne Valiti sobiv tütarlaps Tütarlapse nõusolek ei olnud tähtis Mõrsja kas osteti või rööviti Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata Pulmade toimumine Pulmad kestsid mitu päeva- tavakohaselt 3-4 päeva Pulmad peeti tavaliselt talvel Tavaliselt algasid pulmad neljapäeval ja lõppesid pühapäeval Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõppesid neljapäeval
SISSEJUHATUS Läbi aegade on inimesed üksteise vastu armastust näidanud erinevalt. Varemalt oli kombeks pruudirööv ja kosjas käimine. Tänapäeval on enne kihlumist ja pulmi niinimetatud ,,kohtamise" aeg, mil noored inimesed üksteist tundma õpivad ning otsustavad kas inimene kellega nad praegu on koos, on ka see inimene, kellega veeta kogu oma elu. Minu referaat käsitleb kihlumise ja pulmade traditsioone, ning nende muutumist läbi aja. 1. KIHLUS Mis on kihlus? Adventistide koguduse elu käsiraamat "Koguduse kord" (Kristliku elu normid - Kihlus ja abielu) defineerib kihluse lihtsalt ja selgelt: "Kihluse (kurameerimise) all mõeldakse plaanitsetud abieluks ettevalmistumise aega, mille jooksul mees ja naine, kes on juba vastastikku armunud, õpivad teineteist täielikumalt tundma." 1.1 Ajaloolised kombed Pulmadele eelnesid otseselt kosjad
Eesti pulm ennemuiste Eesti pulm ennemuiste Me ei saa iial teadma, mis ajendas ennemuiste eestlasi abielluma. Oli see armastus? Või vajadus oma sugu jätkata? Kuid pulmi peeti ja nende jaoks olid välja kujunenud oma kindlad etapid ja traditsioonid, mida hoolega läbiti. Kui noored said täiskasvanuks seda aega on raske määratleda, seostub üldiselt leeriskäimisega muutus vastassugupoolega suhtlemine keerulisemaks. Ei tohtinud enam poiss tüdrukuga ega tüdruk poisiga tänava peal suhelda või ühiselt kuhugi kõndida. Samas võisid poisid öösel ehal (suveajal öösiti tüdrukute juures käimine/olemine) käia ja tüdrukud poisse vastu võtta
......................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................................10 Enne pulmi............................................................................................................................ 10 Laulatus.........................................................................................
hüppeliselt. Sageli käidi abielu registreerimas kahekesi, külalised kutsuti vaid laulatusele. Taasiseseisvumise ajal süsteeme ühtlustati ning nüüd on kirikuõpetajatel võimalik läbi viia laulatus, mis kehtib ka abielu seaduslikku registreerimisena. 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. (Ibid: 20) Endisaegadel võis pulmadele mõtlema hakata alles siis, kui leer seljataga ja noored uude seisusse saanud. Leer viis noored inimesed esimest korda mõlemast soost omaealiste hulka ning tutvustas neid pidulikult laua taga istumistel. Tüdrukud hakkasid kandma täiskasvanu pikk-kuube ja ehteid, võisid osa võtta täiskasvanute lõbustustest. Poisid hakkasid tegema
annaabi.ee 
