· Eest tõugates esineb harilikult jõgedel-järvedel, sadamates. Pukseerimine on küllalt kogemusi nõudev ja ohtlik, eriti avamerel ja lainetusega. Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega inimesed tema peale saatma. Kuhu kinnitada üleantud pukservaier sõltub ilmastikust, laevade ehitusest ning pukseerimise teekonna pikkusest. Ohud pukseerimisel:
Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Joon. 10.6.1. Sildumisseadme skeem, koostisosad ja nende paigutus: 1- automatiseeritud haalamisvints, 2- suunav rull, 3- kuuerullikuline otsaklüüs, 4- trossipidur (antud juhul kettpidur), 5- kolme rulliga kiip, 6- puksiirklüüs (tsentraalklüüs), 7 ja 8 pollarid, 9- tross (sünteetiline), 10- automatiseeritud haalamisvints kopaga, 11- terastross, 12- puksiirtrossi pidur, 13- kahe juhtrulliga kiip, 14- trossipool piduriga, 15- valatud trossiklüüs, 16- ankrupeli (kepsel), 17- lainekaitse. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.2
järgmisi abinõusid: 1.mõlemal parda sümmeetriliselt asuvad ruumid ühendatakse toruotsikuga; 2. Kasutatakse kreenisüsteemi sõjalaevad ja jäälõhkujad mille abil saab pumbata vett ühe parda ruumidest teise parda ruumidesse. 3, võetakse täiendav kogus vett vastas parda ruumidesse , kui seda võimaldab ujuvuse tagavara. Käikuvus. Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega. Temale rakendatud liikumapaneva jõu mõjul. liikumapanev jõud tekitatakse sõuajami abil ( puksiirtrossi tõmbega) Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumsel tekitava takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige rohkem veetakistus, mis koonseb : 1. Hõõrdetaistus Rh, mis tekib laeva kere hõõrdumisest vees. 2. Kujutakistus Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekkivad keerised. 3. Lainetakistus , Re , mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest.
saadav kiirus ja ekspluatatsiooniliseks kiiruseks - reisi jooksul praktiliselt saavutatav keskmine kiirus. 10 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Liikumapaneva jõu tekitab sõuajam, puksiirtrossi tõmme, tuule surve purjedele. Jõu suurus oleneb peajõuseadme võimsusest, sõuajami tüübist, puksiirlaeva võimsusest, purjepinna suurusest ja tuule tugevusest. Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb: - hõõrdetakistuseks Rh, mis tekib kere hõõrdumisest vees,
pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon. Saateots kerge tugev teras- või sünteetiline ots, mis esmalt antakse pukseeritavale objektile, et selle abil vastu võtta või edasi saata puksiirtross. Saateotsa hoitakse eraldi trossipoolil või spetsiaalse vintsi trumlil.
nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon. Saateots kerge tugev teras- või sünteetiline ots, mis esmalt antakse pukseeritavale objektile, et selle abil vastu võtta või edasi saata puksiirtross. Saateotsa hoitakse eraldi trossipoolil või spetsiaalse vintsi trumlil.
pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon. Saateots kerge tugev teras- või sünteetiline ots, mis esmalt antakse pukseeritavale objektile, et selle abil vastu võtta või edasi saata puksiirtross. Saateotsa hoitakse eraldi trossipoolil või spetsiaalse vintsi trumlil.
ebapüstuvaks ja kaaduvaks, kuid laev on ekspluatatsiooniks kõlbmatu. 3.3. Dünaamiline püstuvus Dünaamiliseks püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna dünaamilisele kreenivale momendile ümberminemata ehk kaadumata. Laeva kreeni vaatlemine dünaamilises kreeniva momendi olukorras, kui moment kasvab suurima väärtuseni väga väiksel ajavahemikul või praktiliselt momentaalselt, on elulise tähtsusega. Nii mõjub laevale järsk pagi või puksiirtrossi tõmme jne. Dünaamilise ümbermineku momendi suhe dünaamilisse kreenivasse momenti pagi survest nn. ilmastiku kriteerium on eriti oluline suhteliselt väikestele laevadele. Registri nõudel peab dünaamiline ilmastiku kriteerium olema väiksem kui 1, s.t. tuule dünaamiline kreeniv moment peab olema väiksem dünaamilisest kaadumise momendist. Selle määramiseks tuleb kõige pealt koostada dünaamilise püstuvuse
võimalik kanda käesoleva reegli punktis a või c ettenähtud tulesid, siis selline laev, mis pukseerib hädasolevat või muud abivajavat laeva, ei pea neid tulesid kandma. Puksiirlaeva ja 16 pukseeritava laeva vahelise seose näitamiseks tuleb reegli 36 nõuete kohaselt võtta kõik võimalikud meetmed, eelkõige valgustada puksiirtrossi. Reegel 25. Käigus olevad purjelaevad ja sõudepaadid a) Käigus olev purjelaev peab kandma: i) pardatulesid; ii) ahtrituld. b) Alla 20 meetri pikkusel purjelaeval võivad käesoleva reegli punktis a ettenähtud tuled olla koondatud ühte laternasse mastitopis või selle lähedal nähtavaimas kohas. c) Käigus olev purjelaev võib lisaks käesoleva reegli punktis a ettenähtud tuledele kanda mastitopis või selle lähedal nähtavaimas kohas kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest
(registermahutavusest käsitatakse selles teemas hiljem). Vastav vabapardamärk, mida sel juhul nimetatakse tonnaažimärgiks (Joon. 3.28) kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole. Joon. 3.28. 3.4 Käikuvus. Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega temale rakendatud liikuma- paneva jõu mõjul. Liikumapaneva jõu tekitab sõuajam, puksiirtrossi tõmme, tuule surve purjedele. Jõu suurus oleneb peajõuseadme võimsusest, sõuajami tüübist, puksiirlaeva võimsusest, purjepinna suurusest ja tuule tugevusest. Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb erinevatel põhjustel tekkivaks takistuseks: hõõrdetakistus Rh, tekib kere hõõrdumisest vees, vee viskoossusest ja
vastaspardasse võimaliku suurema kreeniga. 4. Tekilasti, näiteks konteinerite, kaotusel ühest pardast on samasugune mõju püstuvusele kui lasti põiknihkel, kui mitte arvestada kerget eelist raskuskeskme alanemise näol. Jääkpüstuvuse hindamise meetod ja kontrolli meetmed on põhimõtteliselt eeltoodutega samad. Pukseerimisoperatsioonid 1. Pukseerimisoperatsioonidega tegeleval laeval peab olema paras püstuvusvaru, et laeva ohtu seadmata vastu panna puksiirtrossi tõmbest tulenevale kreenivale momendile (viide MSC/Circ.884 Juhtnöörid ohutuks avamerepukseerimiseks). 2. Sadama akvatooriumi piires ümberhaalatavatel laevadel võib olla püstuvus väiksem kui meresõiduolukorras. Kui ümberhaalamisel kasutatakse puksiiri, peab puksiiri kapten hoiatatud olema, et ta vähema jõuga tõmbaks või tõukaks. Tuletõrje 1. Tulekahju kustutamine laeva sadamas- või merelolekul võib nõuda suure hulga vee
veepinnale ujuma Käikuvus On laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega liikumapaneva jõu mõjul. Laevale rakendatud liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamisel. Liikumapanev jõud = takistusjõud Käikuvus oleneb: · Laevakere kujust · Käiturite tüübist · Veealuse osa siledusest Laeva liikumapanev jõud tekitatakse sõuajamiga, tuule survega purjetele või puksiirtrossi tõmbega. Takistus koosneb: vee-, laine- ja õhutakistusest. Õõtsuvus Vabalt veepinnalt ujuva laeva võnkuvat liikumist välisjõudude mõjul (külg-, pikki- ja vertikaalne õõtsumine) Õõtsumine tekib tavaliselt lainetaval veel laevale mõjuvate lainelöökide tagajärjel. Külgõõtsuvus on kõige ogtlikum laevale ja ebameeldivaim inimesele. Õõtsumise kolm olulisemat parameetrit on: · amplituud(õõtsuva laeva suurim kõrvalekalle normaalasendist kraadides)
millest edastatakse puksiirtross. Päästev laev läheneb päästetavale ahtriga, annab ära ankru või ankrud (vt Joon 8.13.). Ankrud tagavad pukseerivale laevale tõmbe suuna püsivuse ja aitavad oma ankrupelide tõmbega suurendada pukseeriva laeva haagitõmmet. Ankrupeli tõmbe parimaks ära kasutamiseks peab olema välja lastud maksimaalne ankruketi pikkus. Seda peab arvestama ankrute ära andmisel. Puksiirtrossi edastamine võib osutuda küllalt keeruliseks, kuna tuule või hoovuse suund võib osutuda ebasobivaks. Võimalusel tuleb juht-otsa edasi andmiseks kasutada laeva paati. Joon. 17.14. Õiged (1, 3 ja 4) ja valed (2 ja 5) puk-siirtrossi kinnitamise võtted. Puksiirotsade kinni-tamise meetodid on samad, mida kasuta-takse ka merel avarii- pukseerimisel (vt. Joon. 17.14.). Puksiirots tõmmatakse pingule ankrukettide sisse võtmisega
· sadulvedukilt, kui selle haakes on esiseinaga poolhaagis; · paakautodelt ja paakpoolhaagist vedavalt sadulvedukilt; · suuremõõtmelise ja raskekaalulise veokilt. 3) kiirestiriknevate kaupade veo refrizeraator ja termostaatilised furgoonid peavad vastama kehtestatud nõuetele; 4) M ja N kategooria sõidukitel peab sõiduki esiosale olema kinnitatud direktiivi 77/389/EMÜ kohane pukseerimisseade, mille külge on võimalik haakida puksiirtrossi või tiislit. M 1 kategooria sõidukil, millel puudub kere tagaosas haagise vedamiseks ettenähtud haakeseade, peab olema samadele nõuetele vastav pukseerimisseade ka kere tagaosas, v.a sõidukil, mis ei ole ette nähtud koormuste pukseerimiseks; 5) pukseerimisseade peab vastu pidama sõiduki poolest täismassist põhjustatud staatilisele koormusele;
annaabi.ee 
