PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Raidar Nurm Isolatsioon Sisukord Torukoorikud Torukoorikud 1) IKO Enertherm ALU plaat 2) Isolatsiooniplaat 3) Kivivill, Tulekindel kivivill 4) Klaasvill 5) Puistevill, Kivivillmatid IKO Enertherm ALU plaat- Universaalseim ja efektiivseim soojustusplaat PIR soojustusplaatide perekonnas. IKO enertherm ALU on sobilik kõikidesse enamlevinud väliskonstruktsioonidesse. Isolatsiooniplaat- Isolatsiooniplaate kasutatakse siseruumides seina -, lae- ja põrandakonstruktsioonides lisasoojustamiseks, heli summutamiseks ja konstruktsiooni jäikuse tõstmiseks. Kivivill- Rockwool ROCKMIN PLUS kivivillaplaate kasutatakse korrustevahelistes
lõikes materjali vuugid ei kattuks. Välissoojustusmaterjali peale paigaldatakse tuuletõkkeplaat, siis jäetakse tuulutusvahe. Tuulutuskarkassi peale paigaldatakse voodrilaud. Sisesoojustuse puhul võib soojustusmaterjali peale paigaldada sisevoodri. Soojustamine Puistevillaga Puistevillaga soojustamist alustati Ameerikas 1920-ndate aastate alguses, Euroopasse jõudis 1950-ndate lõpus ning Eestis on puistevill siiski veel suhteliselt uus toode. Klaasvill on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmetest ja kvartsliivast. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused.Puistevill on peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest valmistatud isolatsioonimaterjal, on ka tooteid, mis on algusest peale toodetud puistevillaks. Erinevus
7 Mineral Wool Production. (2008). Eurima [WWW]. http://www.eurima.org/production-process/. (29.04.2010). 9 4 Tooted 4.1 Lühiülevaade Erinevad tootjad pakuvad erinevas valikus puiste-, rull- ja plaatmaterjale. Need jagunevad otstarbe järgi veel fassaadi-, puiste-, katuse alus-, pealis- ja vahevilladeks, krohvivilladeks ning heli-, tuletõkke- ja ventilatsiooniisolatsiooniks. 4.2 Puistevill Puistevill on valmistatud peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest. Puistevillal on head soojustusomadused ning see on mittepõlev. Puistevill ei sisalda korrosiooni tekitavaid komponente, sest on valmistatud anorgaanilisest ja keemiliselt neutraalsest materjalist. Puistevill on lõhnatu, ei mädane ega paku soodsat kasvupinnast hallitusseentele.[8] 4.2.1 Omadused · Puistetihedus: 35...40 kg/m³ · Väike soojajuhtivus ( 0,050 W/m2K)
1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Paksus 28 (mm) (W/mK) Välis.temp ºC Välis RH% Sisepind -18 Liimpuit 150 0,12 Puitroovitus, vahel puistevill 300x50 0,12/0,04 OSB plaat 20 0,16 Õhkvahe nõrgalt ventileeritud 35 Tsementkiudplaat 20 0,58 Krohv 80 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone
on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi. Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal. Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel. Tooraine alusel eristatakse kolme sorti mineraalseid villasid: Klaasvill, kivivill, räbuvill. Kasutusotstarbe alusel liigitatakse: tehnilised isoleermaterjalid, akustilised plaadid, puistevill. Muidugi võib igaühte liigitada veel eraldi. Näiteks on laialt levinud arusaam, et kõik üldehituslikud kivivillad sobivad kuumade pindade isoleerimiseks. Peab aga tõdema, et tavalise kivivilla kasutustemperatuur on tegelikult vaid kuni 200 oC. Seega jagunevad kivivillad veel eraldi kasutusotsarbe alusel jne. Mineraalvillasid toodetakse suure temperatuuri juures. Toorine sulatatakse 1400-1800 oC juures. Sulatamisest saadud mass pihustatakse kiududeks. Kiud meenutavad vatti, nende
................................................................9 3.1. Klaasvillad...................................................................................................................10 3.2. Kivivillad.....................................................................................................................11 3.3. Räbuvill.......................................................................................................................12 3.4. Puistevill......................................................................................................................12 3.5. Üldist mineraalvillade kasutusest............................................................................... 13 4. Rullkatusekatte materjalid..................................................................................................15 4.1. PVC..........................................................................................................
vanast voodrilauast taastada fasaadipoolne laudis. Puitmajade soojakaod on kõige suuremad horisontaalpindadel: · esimese korruse põrandalt tuleb külm sisse · teise korruse lage kaudu läheb soojus minna · ja siis aknad Kui vana voodrilaud on veel heas seisukorras siis muutub küsitavaks soojustuse paigaldamise majanduslik mõtekus. Puhasta voodrilaud ja värvi üle. Vajadusel saab ka seinu soojustada: · tuuletõkkeplaadid · rooplaat · puistevillad puistevill puhutakse paika ja soojustusmaterjalile ei jää kuskile tühimikke (ei teki nn. töömehe praaki) Võimalusel ja vajadusel soojusta seinu väljast. Et maja aknad inetult auku ei jääks tuleb aknad võimalusel fasaadiga tasa tõsta. Kui on siiski vajadus seestpoolt soojustada kasuta ainult hingavaid materjale: pillirooplaati, linavilla, tselluvilla, puitkiudvilla. Kasuta max 50mm soojustust. Kõik puitkonstruktsioonid on hingavad. Õhuniiskuse järsul suurenemisel tungib
iseloomustus erijuhtivus* hine teisendus- teisendustegur ,W/(m∙K) tegur fT, 1/K u, kg/ fu, kg/ , m3/ f, m3/ kg kg m3 m3 0,035 0,0046 Kangad, matid ja 0,040 0,0056 puistevill 0,045 0,0062 0,050 0,0069 0,032 0,0038 Mineraalvill 0,034 0,0043 <0,15 4 Plaadid 0,036 0,0048 0,038 0,0053
3.3.4. Vahelaed 3.3.4.1 Esimese ja teise korruse vahel vahelae konstruktsioon: Põrandkate - PVC, parkett vms Ehitusplaadid 13+20 mm Helitõke - jäik mineraalvillplaat 30 mm, dünaamiline jäikus s`20 MN/m3 Raudbetoon-õõnespaneel, 220 mm (nt HCE220) Lae viimistlus 3.3.4.2 Pööninguvahelae, konstruktsioon (kahekorruseline osa) (U=0,18 W/m2 K): Tuuletõkke, mineraalvillplaat 13mm Soojustus mineraalne puistevill 250 mm Aurutõke Õõnespaneel 220 mm (nt HCE220) Lae viimistlus 16 3.3.4.3 Pööninguvahelae, konstruktsioon (ühekorruseline osa) (U=0,18 W/m2 K): Tuuletõkke, mineraalvillplaat 13mm Soojustus mineraalne puistevill 250 mm Aurutõke Õõnespaneel 320 mm (nt HCE320) Lae viimistlus 3.3.5. Katus 3.3.5.1 Katuse konstruktsioon:
Tabel 3 Katuse lähteandmed Paksus Sise.temp Välis.temp Sise Välis Taavi Michelson (mm) (W/mK) ºC ºC RH% RH% Materjal 19 -22 52 92 OSB plaat 18 0,13 Aurutõke 0,1 - Puistevill (vahel puittalad samm 600mm, mõõdud 50x250 250 0,05 Tuuletõke 13 0,04 Välispind 1.3.1 Töö ülesanne. Leian katuse soojusjuhtivus U- väätuse millega saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.3.2 Töö käik. 1. Arvutan kõigepealt soojustakistuse RSoojustuse.
Tabel 3 Katuse lähteandmed Paksus Sise.temp Välis.temp Sise Välis Taavi Michelson (mm) (W/mK) ºC ºC RH% RH% Materjal 19 -22 52 92 OSB plaat 18 0,13 Aurutõke 0,1 - Puistevill (vahel puittalad samm 600mm, mõõdud 50x250 250 0,05 Tuuletõke 13 0,04 Välispind 1.3.1 Töö ülesanne. Leian katuse soojusjuhtivus U- väätuse millega saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.3.2 Töö käik. 1. Arvutan kõigepealt soojustakistuse RSoojustuse.
tuletõkkeks. · Lamekatuste villad. Lamekatuste villad on suure koormustaluvusega klaasvillatooted, mis sobivad hästi just tasakatuste soojustamiseks. · Muud koormusttaluvad villad. Koormusttaluvaid villasid kasutatakse sandwich- paneelides, krohvialuse soojustusena, ujuvpõrandates sammumüra summutamiseks ja muudes kohtades, kus vajatakse head koormusele vastupidavust. · Puistevill. Mineraalvilla puistevill on peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest valmistatud isolatsioonimaterjal. Puistevillal on head soojustusomadused ning toode on mittepõlev. Kasutatakse peamiselt pööningute ja vahelagede soojustamiseks. · Muud tooted. Aurutõkkesüsteemid, krohvitud soojussüsteemi isolatsioonid jne. Hoonete ja tööstuslike seadmete tehniline isolatsioon
käsitlemisel tuli jälgida tervisekaitse nõudeid (kaitseprillid, tolmumask, kindad jne). Puistevillad on villatehase tootmisliinil toodetud soojustustoote lõikamisel tekkiv ja süsteemipõhiselt selekteeritud ning seejärel eraldi tootmistsükli läbinud materjal- koostisosad ja kvaliteet on niisiis samad nagu näiteks üldtuntud rullvillal. On ka tooteid mis on algusest peale toodetud puistevillaks ehk nn liinitooted. Erinevus mainitud rullvillaga seisneb selles et puistevill on peenestatud kujul, on pakitud tugevasse kilekotti kus ta on 5-8 korda (kuni 80%) oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab ka seda et puistevilla-auto võib objektile tuua sõltuvalt tootest ja pakkeliinist isegi kuni 300 m3 puistevilla korraga. Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja
C. Paigaldadakse puhuriga, seega sobib raskelt ligipääsevatesse kohtadesse. 7. Klaasvill mattide saamine: Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. On elastne. Pakkimisel pressitakse kokku 40...80%. 8. Kivivill mattide saamine: Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist. Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustama 200...250C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 1100c juures. 9. Puistevill on peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga. Pakkimisel pressitakse kuni 80% kokku. Mahumass on ca 20kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,05W/m.C. 10. Tehnilised isoleermaterjalid on mõeldud mitmesuguste mahutite, boilerite ja muude tehniliste seadmete isoleerimiseks. Nende materjalide paksus on 20...120mm. Mahumass on 50...100kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06...0,08 W/m.C. (100C juures) 11. Paisutatud kivimid: Põhilised on vermikuliit ja perliit
Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad
Lahendus: Käesoleva ülesande lahendamiseks läheb vaja standardit EVS 908-1:2010, peatükk 4.1.2 valemid 4.3; 4.5 ja 4.6. 0,0046(13,5 -10,3 ) Ft= e =1,01472 4 (0,00075-0,00065) Fm= e =1 ,0004 d= 0,035 * 1,01472 * 1,0004 = 0,035529 W/mK *ft ehk 0,0056 tuleb EVS 908-1:2010 lk 16 tab. 4.2 Tabelist 4.2 vaadata soojuserijuhtivus arvu, 0,0035 Mineraalvill sektsioonis (kangad, matid ja puistevill) vastab 0,0046 14,5 on T2 ja 9,9 on T1 9 * f ehk 4 tuleb EVS 908-1:2010 lk 16 tab. 4.2 1 on 0,55 kg/m3 ehk 0,00055 m3/m3 2 on 0,65 kg/m3 ehk 0,00065 m3/m3 Vastus: Soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus on 0,035529 W/mK 10 ÜLESANNE 8
Plaatvillad-seina puitsõrestiku vahele paigaldamiseks. Tuuletõkkeplaadid ja tihendusplaadid. Eriotstarbelised villad-alumiiniumpaberiga kaetud soojusplaat. Koormustaluvad villad- sandwich elementides, põrandakütte aluseks isolatsiooniks, sammumüra summutamiseks. Tehnilised isolatsioonimaterjalid- klaasvillas, torustike isoleerimiseks. Akustilised plaadid-jäigad klaasvillast plaadid. Puistevill-ilma sideaineta mineraalvill Kivivill- kuumakindel, kasutatakse kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele. Kasutatakse sooja-ja heliisolatsioonimaterjalina. Vahtpolüsterool ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal ja kergesti süttiv.
Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad
alumiiniumfooliumi või klaaskiudvildiga kaetud tooted on klassifitseeritud euronormatiivide alusel klassi A2 (EN ISO 13501-1). Räbuvill valmistatakse kõrgaju räbust. Eestis on toodetus räbuvillaga sarnanevat mineraalvatti, mida toodeti põlevkivipoolkoksist ja telliskivijäätmetest. Olemasolevates hoonetes on soojustuseks kasutatud valdavalt mineraalvatti. Tegemist oli suhteliselt madalakvaliteetse materjaliga, mis sisaldab väikeseid klaasjaid nõelu, mis kipuvad lenduma Puistevill on peenestatud ilma sideaineteta mineraalvill mida paigaldatakse puhuritega. Kasutatakse teda peamiselt pööningute ja piiratud juurdepääsuga kohtade soojustamiseks. Puistevilla tihedus on ca 20kg/m3 ja soojaerijuhtivus W/m.°C Paisutatud kivimid Vermikuliit on vilkude rühma kuuluv mineraal, mis sisaldab palju keemiliselt seotud vett. Vermikuliit purustatakse ja seejärel kuumutatakse ca 1000°C juures 2-5 min. Vee
Kohtla-Järvel on toodetud räbuvatiga sarnanevat mineraalvatti. Selleks kasutati põlevkivi-poolkoksi ja telliskivijäätmeid. Kaasaegsete mineraalvilladega võrreldes on see mineraalvatt suhteliselt madala kvaliteediga. Kohtla-Järve mineraalvatist tehti poolpehmeid plaate. Neid kasutati küllaltki laialdaselt. Mineraalvatt sisaldab palju väikesi klaasjaid nõelu, mis võivad kahjustada ehitaja tervist. Mineraalvatiga töötades peab kasutama kaitseprille, tolmumaske, kindaid jne. Puistevill. See on peenestatud mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga. Puistevilla kasutatakse pööningute ja piiratud tööruumiga paikade soojustamiseks. Eestis on puistevilladest saadaval peamiselt „Isover-puiste“ ja „Paroc-puiste“. Tehnilised isoleermaterjalid. Need on mõeldud boilerite, mitmesuguste mahutite ja teiste tehniliste seadmete isoleerimiseks. Enamkasutatavad isoleer-elemendid on järgmised:
Kaasaegsete mineraalvilladega võrreldes oli see suhteliselt madalakvaliteediline. Kohtla- Järve mineraalvatist tehti poolpehmeid plaate suurusega 50x100 cm, paksusega 50-60 mm. Tuhedus oli 100-150 kg/m3, soojajuhtivus 0,06-0,07 W/m°C, kasutatav temp. 600°C. Olemasolevates hoonetes on seda vatti palju kasutatud. 17 Puistevill - Peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill. Paigaldatakse puhuriga. Sobib kasutada põõningutel ja piiratud tööruumiga kohtade soojustamiseks. Pakkimisel kuni 80% kokku surutud. Tihedus 20 kg/m3, soojaerijuhtivus.0,05 W/m°C. Eestis on puistevilladest saadaval peamiselt ,,Isover-puiste" ja ,,Paroc PUH". ( ,,Ehitusmaterjalid", Helmut Pärnamägi , lk 117-119) 2.9 Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse. Korrosiooniks nim. metallide riknemist või ümbritseva väliskeskonna mõjul.
annaabi.ee 
