RETSENSIOON Raimo Taalmann 11.c Käisin Eesti Rahvusmeeskoori kontserdil Ferenc Liszt. Reekviem meeskoorile, orelile ja puhkpillidele. Kontsert toimus 24. Märtsil 2013 Estonia kontserdisaalis. Dirigent oli Mikk Üleoja, solistid olid Ürmas Põldma, Aleksander Arder (tenorid), Hideyuki Nishimura (bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel). Kontserdil esitati mitneid Ferenc Liszt'i kirjutatud kantaate, oratooriumeid ja ka tema kirjutatud reekviemi
Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a. lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna.
Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a. lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna.
viiuliõpetaja, orkestrijuhi ja muusikadirektori kohustused. Siin pani Vivaldi kokku tütarlastekoori, mille ta kasvatas Euroopa üheks säravaimaks kollektiiviks. Arvatakse, et ta suri 63. aastasena bronhiaalastmasse. Peaaegu 200 aastat oli Vivaldi nimi ja looming tundmatu. Alles 20. sajandil hakati tema mahukat loomingupagasit taasavastama. Vivaldi loomingu tuumiku moodustavad soolokontserdid, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 24 solistile orkestriga. Kokku kirjutas ta umbes 450 teost. Teda võib pidada soolokontserdi vormi peamiseks kujundaks. Vivaldit tuntakse peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Tema oopereid lavastati Veneetsias helilooja tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning tema kuulsus ulatus veel teistessegi Itaalia linnadesse
Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741). Süit Sonaadi ja kontseri kõrval oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Süit on mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. Tantsusüidid ansamblile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikast.
Juhtmotiivid on meeldejäävad muusikalised teemad, mis iseloomustavad tegelasi või sündmusi. Tema ooperid on pideva sümfoonilise arendusega ja katkematu lavalise tegevusega muusikalised draamad, millest paljud põhinevad Saksamaa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ning müütidel. Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise. Wagner osutas suurt tähelepanu puhkpillidele, kasutas tolle aja kohta väga suurt puhkpillide koosseisu. Tunnustuse muusikuna saavutas ka tema poeg Siegfried Wagner. Esimene loominuperiood Oma esimesel loominguperioodil (1833- 1842) kirjutas Wagner umbes 4-5 teost. Tema kõige esimeseks teoseks oli ooper ''Haldjas''. Teine loominguperiood Teise loominguperioodi(1842- 1854) kuulsaimaks teoseks oli ''Lendav hollandlane'', samuti kirjutas ta veel ooperi ''Tannhäuser''. Lisaks ooperitele avaldas Wagner kaks
esitus kahe kuula Saksamaa helilooja teosed - J.S. Bach ,,Saraband" ja G.F.Händel ,,Bourree". Pärast mõnusaid lugusid anti esinemisjärg lustakale ansambile KaguKägu. Ansamblit juhendas üks õpilastest. Laval võis näga nii torupilli, flööti, tsellot kui ka viiulit. Kiire ning rõõmus lugu jäi paljudele meelde. Lavale suundusid päkapikumütsides flööditüdrukud, kelle esituses kõlas R. Fote ,, Flöödid koos".Pala oli väga südamilik ning ilus. Viimasena anti sõna puhkpillidele, kes lõpetasid kontserdi S.Becheti palaga ,, Väike lill" Kontsertit oli väga huvitav jälgida, sest tegelikult olid kõik esitused väga erinevad ja seda konsedit oli tore jälgida. Ma arvan, et järgmisele muuskakooli kontertile lähen ma juba palju parema meelega, sest see oli huvitavam, kui oleks osanud aimatagi.
Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Prantsuse kuninga, Saksi kuurvürsti ja veel mitme üliku õukonnaga. Tema loomingu peaosa moodustavad üle 450 soolokontserdi, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele (tsello, viola d'amore, mandoliin) ja puhkpillidele (fagott, oboe, põik- ja plokkflööt, trompet). Ligi sada kontserti on säilinud 2-4 solistile orkestriga. Vivaldi tuntuimad teosed on ,,Aastaajad'' neli esimest viiulikontserti kogumikust ,,Il cimento dell'armonia e dell'invenzione'' (,,Harmoonia ja leidlikkuse võistlus'', op. 8, 1724), mis kujutavad helimaali võtetega nelja aastaaega. Kontsertide aluseks on (ilmselt Vivaldi enese loodud) sonetid, mille eredamad kujundid on kirjutatud partituuri koos teravmeelsete
Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Kõige tuntum ja väga ilus Poulenci koorilaul on kindlasti ,,Ave verum corpus". Seda on väga palju ka esitatud. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat klarnetile ja klaverile valmis pisut enne helilooja surma. Kolmas puhkpillisonaat on Oboesonaat (1962). See oli ka viimane teos enne tema surma. Poulenc tutvus väga paljude erinevatest rahvustest inimestega, kes 20.saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist ,,Romeo ja Julia". Poulenc tegeles ka pianistina
kompos erialal. 1940 emigreerub Usasse, jätkab pedagoogi ja heli loojani. 1957 kuni surmani kirjutab ainult muusikat. Loomingu hulk arvukas ja mitmepalgeline. Muusikat jagub igasse zanrisse. Oopereid 9: "Maailma harmoonia", "Maalikunstnik Mathis", "Cardillac", "Santa Susanna". 4 balleti: "Deemon". On ka laulumänge, orkestri muusikat, orkestrikontserdid, 4keelpilli kvartetti: "Lõbus sünfoniett", "Tantsuviisid". 11 sonaati millest 10 loodud puhkpillidele. 4 sümf-t: "Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia"- teos taevakehade liikumisest. 13 soolokontserti, tantsu- ja kontsertsüidid. Suur hulk õppekirjandust, monograafiaid. CARL ORFF(1895-1982) Sünd Münchenis, sõjaväelase perek-s, kus omandas muusikalise hariduse. 1925 kuni surmani õpetab lapsi Güntheri nimelises muusika - ja tantsukoolis. Eeskujud: C. Monteverdi, R. Strauss. Elu oli seotus Salzburgiga, kus valmis enamik tippteoseid, asutas ja juhatas seal Orffi instituuti.NB
ühesugused, kuid müntidel on ühesugune vaid esikülg – tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika. ELi liikmesriigid, kus on käibel euro: Belgias, Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Austrias, Euroopa Liidu sümbolid Euroopa lipp Euroopa hümn – meloodia Ludwig van Beethoveni 9. Sümfooniast. Helilooja Herbert von Karajan tegi sellest teosest arranžeeringut – klaverile, puhkpillidele ja sümfooniaorkestrile. Euroopa juhtlause “Ühendatud mitmekesisuses” Ühisraha euro € Euroopa päev 9.mai Euroopa lipp Ühisraha on euro € Kasutatud materjal http://valitsus.ee/et/riigikantselei/euroopa-liit http://opetaja.edu.ee/euro/el_kodanike_euroopa_sisse juhatus.html http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/181 http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit http://europa.eu/index_et.htm http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/europea
Lisaks tuntud pillidele nagu flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet, tromboon ja tuuba on mitmel instrumendil omakorda väisemaid ja suuremaid ,,sugulasi", näiteks flöödi ,,vennaks" on pikoloflööt, oboel temast veidi suurem inglisarv, klarnetil bassklarnet. Kõiki neid ,,sugulasi" kaasatakse vajadusel samuti orkestrisse ja selle nimel on muusikud juba mitu sajandit vaeva näinud, et neid kõiki kokku sobitada. Lisaks klassikalises sümfooniaorkestris kasutatavatale puhkpillidele on olemas Eestis rahvapillidena tuntud vilepill, pajupill, piiber, putkevile, savipill, sikusarv, pasun, torupill jne. Puhkpillid on kõige arvukam pillirühm eesti rahvapillide seas. Enamik neist pillidest olid tööriistad, omades kindlat funktsiooni ja neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil - jüripäevast (23. aprill) mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit,
Eesmärgiks lähtuda klassikalise muusika loomise üldistest põhimõtetest. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks oli teose kõlapildi ja orkestratsiooni lihtsustumine. Loobuti keerulisest harmooniast, liigsetest kõlavärvidest, suurtest kontrastidest ja ülevoolavast tunneteväljendusest. Igor Stravinski (1882 1971) oli vene päritolu helilooja, kelle loomingus avaldus neoklassitsism ligi 30-aastase loomeperioodi jooksul. "Kuningas Oidipus", "Kevadpühitsus" Stravinski "Oktett puhkpillidele" Carl Orff (1895 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. lõi ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspireeritud vaimsus. Orffi tähtsamad teosed on kolm lavalist kantaati, mis on koondatud triloogiasse ,,Triumfid". Neist kõige tuntum ja tänaseni enimesitatav on ,,Carmina Burana". 2 teist osa on "Catulli Carmina", "Aphrodite triumf"
..............................................10 Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud puhkpillidest. Peamiselt leidsin materjali internetist, kasutasin muusikaõpikut ja Laste ja Noorte Entsüklopeediat. Uurisin puhkpillide liike ja ehitust. Puhkpillid on olnud populaarsed juba keskaegsete kuningate õukonnatseremooniatel ja rüütlite turniiridel. Eriti suures aus olid sarved ja pasunad. Puhkpillidest saab moodustada eraldi orkestri mida nimetatakse puhkpilliorkestriks. Lisaks puhkpillidele kasutakse puhkpilliorkestris veel löökpille trumme, taldrikuid jne. Puhkpillid on esindatud ka eesti rahvapillide seas. Ajalooliselt olid puhkpillid tööriistad, mida kasutati vaid kindlal otstarbel ja karja väljasoleku perioodil. Muul ajal oli puhkpillide kasutamine keelatud. Rahvalikud puhkpillid valmistati looduslikust materjalist (puukoor, puit, loomasarved, kõrred jne). Minule kõige tuttavam on puukoorest valmistatud pajupill, mis on rahvuslik flööditüüpi puhkpill.
Armastasid vanemaid rahvalaule. Kreek kogus ka rannarootslaste laule ja vaimulikke rahvalaule. Nad püüdsid säilitada rahvalaulu koloriiti. 17. M.Saar- koorilaulud (originaal laulud ja rahvalauluseaded) (Leelo, Põhjavaim-ei ole otseselt tegemist rahvaviisiga), soololaulud (Sügis, Kõver kuuseke), klaveriteosed, orkestriteosed 18. C.Kreek- palju instrumentaalteoseid, folkloorsed teosed, eesti rahvalaulude (ka vaimulike) seaded, rahvamuusika seaded erinevatele orkestritele (sh puhkpillidele), setu sümfoonia. Rahvalauluseaded (Ma kõnnin vainul, Hans ja Mihkel), orginaal laulud (Nõmmelill, Hällilaul) 19. Eesti esimene ooper-Eeval Aav,"Vikerlased", 1928 Estonias, rahvusromantiline ooper, mille ainestik käsitleb muistsete saarlaste sõjaretke Rootsi ning Sigtuna vallutamist 1187.aastal. 20. Heino Elleri koolkond õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter. Instrumentallmuusika(kõige enam klaverimuusika nt Liblikas, aga ka
Üks pool on vaimulik muusika ja teine instrumentaalmuusika ja filmimuusika. Poulenc kuulus ka rühmitusse ,,Six". Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat klarnetile ja klaverile valmis pisut enne helilooja surma. Kolmas puhkpillisonaat on Oboesonaat (1962). See oli ka viimane teos enne tema surma. Poulenc tutvus väga paljude erinevatest rahvustest inimestega, kes 20.saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist ,,Romeo ja Julia". Poulenc tegeles ka pianistina
1999 Süda, ooper kahes vaatuses (Maarja Kangro ja Kirke Kangro libreto), esietendus "Estonias" 1999 2. klaverikontsert (sümfooniaorkestriga Sosinad saksofonikvartetile 2000 (tekst: Piibel, Ülemlaul, laused ptk 1-4) Display XII " Display XI: Kaardunud lüüra poogenklaveri ansamblile Kontsert löökpillidele op. 62 Neli aspekti teemale "Armastus ja surm" op. 63 (tekst: Leelo Tungal, Maarja Kangro, Anna-Magdaleena Kangro, Kirke Kangro) baritonile ja klaverile Torupidu puhkpillidele Kolm kevadist nägemust op. 66 viiulile, vibrafonile ja kitarrile 2001 Ülemlaul meeskoorile Balls" marimbale ja klaverile
Bändis polnud keegi muusikalise eriharidusega. Üsna pea liitus bändiga veel Mati Tibar, kes oli minust üks kursus taga ja Jaak Joala kui flöödimängija, kes peagi hakkas mängima basskitarri ja laulma. Minu ülesanne lisaks klaveri mängimisele oli ka lugude lintidelt maha kirjutamine, et oleks mida esitada. See oli mulle heaks treeninguks ja kooliks, sest harjutas mu kõrva ja peagi olin rühmast ainuke, kes oskas kuulmise järgi noote kirja panna. Selliseid seadeid tegin ka puhkpillidele mingil määral, mis tagantjärgi mõeldes oli väga kasulik, sest tollal seda ei õpetatud. ,,Oma bändiga võitsime ära ka ühe konkursi mille auhinnaks oli oma saade kus me esitasime omi lugusid mis tänu Uno Naissoole leidsid tee Eesti Heliloojate Liitu kus heliloojad hindasid meie palasid üsna headeks. Alates sealt jäi Kristallide bänd tahaplaanile." Olav Ehala lõpetas Tallinna Muusikakooli aastal 1969 ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi
Kontsert on reeglina kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire), kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Corelli loomingus loomingu põhiosa moodustavad triosonaadid, kirjutanud ka 12 soolosonaati basso continuo'ga. Vivaldi loomingus loomingu peaosa moodustavad üle 450 soolokontserdi, neist pooled viiulile, lisaks teistele keel- ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 2-4 solistile orkestriga. Oli soolokontserdi vormi kujundaja ja kuulsaim looja. Tema tuntuimad teosed on "Aastaajad" neli viiulikontserti kogumikust "Harmoonia ja leidlikkuse võistlus", mis kujutavad helimaali võtetega nelja aastaaega. Sama kogumik sisaldab rohkesti programmilisi kontserte, tutimad neist viiulikontsert "Torm merel" ja flöödikontsert "Öö".
* Kontsertavamäng d-moll * "Pulmad". Fragment, mis koosneb introduktsioonist, koorist ja septetist. * Sümfoonia C-duur. * Kolm romanssi ("Maga, armas laps" , "Roos" , "Ootus" ) * " Mõlemad grenaderid " * Ballaad "Kuusepuu" * " Apostlite pühaõhtusöömaaeg " - piiblistseen meeskoorile ja suurele orkestrile * "Tervitus kuningale" (Inglismaalt naasvale Freidrich Augustile) * "Leinamarss" puhkpillidele Weberi "Euryanthe" teemale. * "Weberi haua ääres" koorile ja orkestrile. * "Viis poeemi" sopranile või ka madalamale häälele: "Ingel"/ "Seisatu vaikselt"/ "Triiphoones"/ "Valud"/ "Unelmad". * "Ülistusmarss" baieri kuningale Ludwig II-le. * "Suur pidulik marss" USA sõltumatuse 100.aastapäeva mälestusmärgi avamiseks. * "Siegfried - idüll " orkestrile. * Sonaat "Album" klaverile.
vabaneb meetrumist, ürgsete rütmide orgia (skandaal Kevade pühitsemise ettekande ajal). 1920-1940-ndad aastad - neoklassitsistlik periood. 1920 Pulcinella - ballett lauluga barokk-muusika ainetel, dekoratsioonid Picassolt. "Komponeerimine on korra loomine", ütles Stravinski. Tähtis oli rütm - ta oli üks esimesi, kes kasutas motoorset ja ebakvadraatset rütmikat. Tema muusika jäi tonaalseks, kasutas ka vanu helilaade. Iseloomulik on faktuuri lineaarsus, puhtad kõlavärvid. Oktett puhkpillidele 1923, ooper-oratoorium Kuningas Oidipus 1927 ooper oratoorium, Psalmide sümf. 1930, Viiulikontsert 1931. 1939 emigreerus USA-sse. 1940-71 hiline e. Ameerika periood. Dzässi mõjud - "Ebony Concerto" dzässorkestrile 1945, Dodekafoonilise ja seeriamuusika kirjutamine: 1952 Cantata, 1955 Canticum sacrum1957 Agon, 1958 Threni, 1958-59 Movements. Alalhoidlik ja tihendatud stiil, minimaalne algmaterjal, kristlikud sümbolid.
annaabi.ee 
