treeninguprogrammi koostada. Töö käik: · mõõtsime katses osalenud inimesel vererõhu ja pulsi pühkeolekus (rahulikult istudes), koheselt füüsilise koormuse järel ning koormusest taastumise järel. · Kanname tulemused tabelisse Tulemused: Madis Metsanurk Pulsi Pulsi sageduse Arteriaalne sagedus muutus vererõhk (mm (lööki/min) Hg) Puhkeolek 89 - 130/ 80 Koheselt 137 +48 193/ 102 füüsilise koormuse järel 10 minutit pärast 106 +17 126 / 84 koormust Teet Laur Pulsi Pulsi sageduse Arteriaalne sagedus muutus vererõhk (mm (lööki/min) Hg) Puhkeolek 69 - 110 / 75
impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (lad k. Liimaine) · Gliia 50% KNSst · Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni. Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks.
10. Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Keskkonnateguri toime graafikud: 1) normaaljaotuse tüüpi (milliste tegurite korral?); 2) tegur on letaalne vaid kõrgemate väärtuste/kõrge intensiivsuse korral (milliste tegurite korral?) Kõrgete ja madalate temperatuuride toime taimede ja loomade elutegevusele (talvine/öine külm ja suvine/päevane kuumus). · Strateegiad taimedel, loomadel (puhkeolek, migratsioon, taliuinak, rasvavaru kogumine, karvavahetus) 11. Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, sinikud) Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained. pH, CO2 12. Heterotroofide rühmad. Heterotroofide hulka kuuluvad kõik loomad, seened ja arhed, samuti bakterid,
arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus 4. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse 5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon 6. Diastol Vatsakeste lõõgastumine 7. Autorütmia Südames endas tekkivad erutused 8. Erutuse levik südames Sinutriaalsõlm Põhjustab südame kokkutõmmet Puhkeolek 60-80x' Sinutriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakeste vaid ühte juhteteed pidi AV-Sõlm Erutuse levik aeglustub His'i kimp Erutuse levik kiire 9. EKG P-sakk Väljendab erutuse levikut üle mõlema koja
mõjutavad tegurid. Seemneid on 30 000- 100 000 m2. Seemnevaru säilib ja hakkkab siis kasvama kui on soodsad tingimused. Kui umbrohuseemned jätta pindmisesse kihti, siis on nende idanemine soodustatud, kui alumisse kihti, siis on nendest lahtisaamine raskendatud. Levik: Autohooria- iselevik Anemohooria- tuule abil Hürdohooria- vee abil Zoohooria- loomade abil Ornitohooria- lindude abil Antropohooria- inimeste abil 65. Umbrohuseemnete primaarne ja sekundaarne puhkeolek, reguleerimise võimalused. Primaarne- seemned, mis väljusid taimest dormantses olekus, näitavad primaarset puhkeolekut Sekundaarne- seemned, mis eraldusid taimest mittedormantses olekus, näitavad sekundaarset puhkeolekut Reguleerimine: kasutada hormoone, mis suruvad alla seemnete idanemise protsessi ehk inhibeerivad kasvu. Absiishape ja etüleen pidurdavad seemnete idanemist. 66. Umbrohtude tärkamiseks vajalikud keskkonnatingimused, umbrohtude idanemise eelistused vegetatsiooniperioodil
Efektormehhanismid infektsioonide hävitamiseks Otsene destruktsioon (antibakteriaalsed peptiidid (lüsosüüm jne), komplemendi tekitatud lüüs, fagotsütoos, hapniku ja lämmastiku radikaalide produktsioon, NK rakkude tekitatud lüüs), patogeeni leviku blokeerimine (opsoniseerimine C3b, neutraliseerimine Ab), patogeeni paljunemise blokeerimine (piiratud ligipääs toitainetele, viirusega nakatunud rakkude apoptoos) Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine, homoöstaasi taastamine Põletik Kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad immuunsüsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja efektormolekule, luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni
Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. Sümpaatiline: võitle/põgene Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Neuronid Eferentne emotoorne: sõnumid KNS-st välja Aferentne: toovad väliskk-st ja organitest KNS-i Inter: vahendavad infot ühest neuronist teise Gliia rakkude kogum, mis on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus ect)
Seemnepakk mullas varasema 30 000 umbrohuseemne asemel on: 1000 5000 eluvõimelist umbrohuseemet (tk/m 2). Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumist ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. Hinnanguliselt 0,3 9% eluvõimelistest seemnetest tärkavad igal aastal ning see protsent jääb aastast aastasse suhteliselt samaks. Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek sõltub: - seemnekesta läbilaskvusest - pidurdusainete hulgast seemnekestas - looduslikest keskkonnafaktoritest - valgusest, hapnikust, süsihappegaasist, temperatuurist ja veest Seemnete säilimine mulla pindmises kihis lühendab nende puhkeperioodi ning soodustab idanemist. Seemnete matmine sügaval mulda teeb keeruliseks tulevased umbrohtude hävitamise meetmed. · Paar slaidi materjalidega õppejõult Umbrohutõrje Meetodi hindamine:
Limbiline süsteem - reguleerib kõiki vegetatiivseid funktsioone ning osaleb emotsioonide tekkes Elektroentsefalograafia -- EEG EEG amplituud ja sagedus sõltub looma NS seisundist: uni või ärkvelolek, rahulik olek või intensiivne motoorne või sensoorne talitlus. Amplituud ja sagedus sõltuvad sellest, kui suur hulk neuroneid on korraga erutusseisundis. Kui nad erutuvad juhuslikult erinevatel aegadel, siis amplituud on väike ja sagedus suurem. -rütm (8-13 Hz) amplituud 50 V (puhkeolek) -rütm (13-30Hz) amplituud 20-25V (motoorne v. sensoorne aktiivsus) -(teeta)( 4-7 Hz) 250-300V (uni, narkoos, hüpoksia) -(delta)( 0,5-4 Hz) 100-150V (uni, narkoos, hüpoksia) Magaval loomal aeglased, kõrge amplituudiga lained, erutatud loomal kõrge sagedusega ja madala amplituudiga lained. Uni NS, eriti aga suuraju koore närvirakkude pidurdus, lihaste toonus madal, hingamissagedus langeb, vererõhk, kehatemperatuur ja ainevahetuse intensiivsus langeb.
Limbiline süsteem - reguleerib kõiki vegetatiivseid funktsioone ning osaleb emotsioonide tekkes Elektroentsefalograafia -- EEG EEG amplituud ja sagedus sõltub looma NS seisundist: uni või ärkvelolek, rahulik olek või intensiivne motoorne või sensoorne talitlus. Amplituud ja sagedus sõltuvad sellest, kui suur hulk neuroneid on korraga erutusseisundis. Kui nad erutuvad juhuslikult erinevatel aegadel, siis amplituud on väike ja sagedus suurem. -rütm (8-13 Hz) amplituud 50 V (puhkeolek) -rütm (13-30Hz) amplituud 20-25V (motoorne v. sensoorne aktiivsus) -(teeta)( 4-7 Hz) 250-300V (uni, narkoos, hüpoksia) -(delta)( 0,5-4 Hz) 100-150V (uni, narkoos, hüpoksia) Magaval loomal aeglased, kõrge amplituudiga lained, erutatud loomal kõrge sagedusega ja madala amplituudiga lained. Uni NS, eriti aga suuraju koore närvirakkude pidurdus, lihaste toonus madal, hingamissagedus langeb, vererõhk, kehatemperatuur ja ainevahetuse intensiivsus langeb.
Kitsam mõiste: füsioloogiline protsess, kus loomorganismid muudavad toitainetega saadavad energia bioloogilise oksüdatsiooni teel (sisemine hingamine) elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Protsess toimub mitokondrites astmeliselt, mistõttu vabaneb energia järk-järgult, mitte plahvatuslikult. Põhiainevahetus – minimaalne energia hulk, mida organism vajab järgneva koosesinemisel: - täielikus füüsiline ja vaimne puhkeolek - ärkvelolek 25 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks - ruum, mille temperatuur on 18-20C - viimasest söömisest möödas 12-14 h Põhiainevahetuse energia arvel toimub organismi kõigi rakkude, kudede ja elundsüsteemide talitlus jõudeolekus.
energia saamiseks. Kitsam mõiste: füsioloogiline protsess, kus loomorganismid muudavad toitainetega saadava energia bioloogilise oksüdatsiooni teel (sisemine hingamine) elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Protsess toimub mitokondrites astmeliselt, mistõttu vabaneb energia järk- järgult, mitte plahvatuslikult. Põhiainevahetus – minimaalne energia hulk, mida organism vajab järgneva koosesinemisel: täielik füüsiline ja vaimne puhkeolek ärkvelolek ruum, mille temperatuur on 18-20C viimasest söömisest möödas 12-14 h Põhiainevahetuse energia arvel toimub organismi kõigi rakkude, kudede ja elundsüsteemide talitlus jõudeolekus. Põhiainevahetuse suurus oleneb soost, vanusest, kehamassist, pikkusest, sisesekretoorsete näärmete talitlusest Määramine: peab toimuma hommikul, indiferentses toatemperatuuris, mil söömisest on möödunud 12-14h.
Umbrohuseemnete bioloogia *Umbrohuseemnete arvukus Taimedel 5060...........200 000 seemet/taim Mullas 10 00030 000 seemet/m2 (tugevasti umbrohtunud aladel 300 0001 000 000) *Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv *Seemnete eluvõime mullas 1 20 (50) aastat *Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek seemnekesta läbilaskvus pidurdusained seemnekestas endogeenne regulatsioonimehhanism looduslikud keskkonnafaktorid valgus, hapnik, süsihappegaas, temperatuur, vesi, Puhkeoleku ületamine mehhaaniline töötlemine, kuuma ja külmaga töötlemine (võib kaasa tuua idanemise vähenemist), temperatuuride vaheldus, kasvuregulaatorite kasutamine, valguse vaheldumine, kemikaalidega töötlemine, stratifitseerimine *Idanemissügavus *Idanemisaeg vegetatsiooniperioodi jooksul
annaabi.ee 
