06.11.toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert Noorkuu ja Birgit Õigemeel. Vokaalansambel Noorkuu andis taas soolokontserte Eesti erinevates kontserdipaikades. Tegemist on ansambli esimese suurema kontserttuuriga peale 2006. aasta oktoobris korraldatud 10. juubeli kontserte. Esitati palju uut ja senikuulmata loomingut, ikka humoorikas ja Noorkuule omases stiilis. Nagu tavaliselt, ei puudunud ka seekord Noorkuu kontserdilt nauditav lavashow, mitmed üllatused ning vahetu kontakt publikuga. Kontsertide külalisesineja oli Eesti verivärske superstaar, populaarse telesaate „Eesti otsib superstaari“ võitja Birgit Õigemeel. Koos esitati mitmeid tuntud hitte nii eesti kui inglise keeles ja enamasti ikka a capella seadeis. Mõned laulud esitas Birgit ka oma novembris ilmuvalt debüütalbumilt. Alates 2003. aastast laulavad Noorkuus Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Virgo Tulit (bariton), Martti Meumers (bariton) ja Remi Teras (bass). Noorkuu alustas
saavutatud, kas siis veenmise, informeerimise või mõjutamise näol. Inimeste tähelepanu saamiseks on kasulik pöörduda nende poole, ennast tutvustada neile ning alustada lühikese, kuid lööva sissejuhatusega. Kõneleja peab esitama oma kõne nõnda, et see haakuks teemaga ning haaraks inimesed endasse. Rääkija võiks kasutada hääle tõstmist, millegi kindla rõhutamiseks või hoopis kasutada zestikuleerimist publikuga suhtlemiseks. Publiku ning kõneleja vahel peaks olema silmside, mis muudab kõneleja veenvaks kuna ta ei loe kusagilt otse maha. Samuti on heal kõnelejal situatsioonikohane riietus ja välimus, et tekitada publikuga ühtne tunne, sest ei tohi olla vaid välimuse näitamise peal väljas. Rääkija ei tohiks muutuda publikule igavaks või tüütuks ning mitte esitama liiga pikka või arusaamatut kõne kuna vastasel juhul on see vaid ajaraiskamine.
BB King Blues Club'is New York'is, Rundetårnet'is Kopenhaagenis, ja legendaarses Concertgebouw'is Amsterdamis. Sealhulgas on ka trio teinud koostööd Quebec'i sümfooniaorketriga ning ka esinenud üle sajas linnas koos California Guitar Trioga. Montreal Guitar Triol on välja antud 6 albumit ning võitis Opus'e auhinna "Parim kontsert" 2011 aastal jazzi ja maailma muusika kategoorias. Estonia kontserdisaali esitus oli kaasahaarav ning humoorikas. ansambli suhtlus publikuga võis veidi piirduda keelebarjääri tõttu, kuid see esitust ei seganud. Lévesque oli solisti rollis ning tutvustas teoseid. Ta mängis peamiselt viisi kas kitarri või mnadoliiniga ning ka ühel lool ka laulis. Dufour kasutas kitarri nii saateks mängimiseks kui ka lööküillina rütmi hoidmiseks. Morin saatis ainult bassiga. Trio pillioskus ning nende omavaheline koostöö oli väga hea. Esitati erinevate stiilidega ning helilaadidega lugusid, westernidest rokklugudeni.
Kuidas olla õhtujuht? Koostanud: L.Aadla Kõik saab alguse suhtumisest Kõik saab alguse suhtumisest Nagu ka vanasõna ütlen:“Nii kuidas küla koerale nii koer külale” on tark öelda ka õhtujuhtide kohta. NII NAGU SINA PUBLIKUGA NII PUBLIK SINUGA ! Kõik saab alguse suhtumisest Usu endasse ja teised usuvad sinusse ! Kõik saab alguse suhtumisest Ole rõõmus, positiivne ja julge ! Kõik saab alguse suhtumisest Ära karda eksida! Eksimine on inimlik ja kui kõik naeravad naera ise ka enda üle! Kõik saab alguse suhtumisest Ära karda inimesi! Inimesed on küll jubedad loomad vahel,
Ka muusikaliselt oli minu meelest kõik perfektne, kuid kui arvestada fakti, et koosseisu kuulub kokku 12 inimest, siis näiteks basskitarri oli väga vähe kuulda ning minu jaoks oli ta pea olematu. Kontserdi juures häiriski mind tegelikult suur kollektiiv. Nimelt, nagu ka pildilt näha, siis lava oli varustust ja tehnikat väga täis topitud. Osad pillimehed ei kostnud teiste seast välja. Samuti häiris mind ka see, et kui lugude vahepeal suheldi publikuga üsna vabalt, siis loo kestel lavalist liikumist ei toimunud. Samas poleks see ka eriti võimalik olnud, arvestades helitehnika ja –varustuse kogust laval, kuid mingisugune liikumine oleks võinud siiski olla, et mitte tunduda nii tuim ja jäik. Üldiselt oli tegu meeldiva kontsertelamusega, kuid siiski arvan, et kollektiiv laval oleks võinud väiksem olla ning oleks võinud olla tihedam suhtlemine publikuga. Samas tundsin
kutsus ta lavale ühe õnneliku fänni, kes sai temalt rohkelt kingitusi ja lilli. Peale solisti oli laval ka bänd pianist, kitarristid, basskitarrist ja trummar. Rybak ise mängis viiulit ja ühe loo saateks ka klaverit. Laval esines ka Norra tantsutrupp Frikar. Kontserdi tegi eriliseks võimas lavashow, valgusefektid, suurepärane muusika, artisti eriline lauluhääl ja see, kuidas muusik kogu aeg publikuga suhtles. Peale igat laulu oli tal rääkida mõni huvitav lugu, mis rahvast kaasa haaras. Vürtsi lisasid tantsutrupi Frikar meeliülendavad esitused. Minu lemmikpalaks oli "Funny Little World", mis on samuti tema enda kirjutatud. Laul on pop stiilis. Esituse tase oli suurepärane. Lugu oli esitatud väga puhtalt. Lavaline liikumine oli huvitav ja Rybakil jäi aega ka veel publikuga suhtlemiseks. Pala haaras kõiki kaasa ja lauljal õnnestus rahvas muusika taktis liigutusi tegema panna
Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. DADAISM 1916-1924 Mängulisus, Tristan Itaalias mõnitamine ja Tzara, pilkamine, agressiivne Andre suhtlemine publikuga, Breton, Paul provokatsioonid, luule Eluard, visuaalse külje Louis
hooajast. Laval kõlasid kahe instrumendi hääled: klaveril Johan Randvere ja klarnetil Marten Altrov. Kontserdi pealkirjaks oli „ Tõmbame päeva käima ehk lustakas tund Marteni ja Johaniga“, mille kava oli spetsiaalselt üles ehitatud koolides esinemiseks, mis tagas selle huvitava ülesehituse. Kavas oli peamiselt klassikaline muusika, kuid vahelduseks kõlasid ka paar džäss- ja rahvamuusika valdkonda kuuluvat teost. Palade vahel suhtlesid instrumentalistid väga elaval viisil publikuga ning tutvustasid enda mängitavaid instrumente. Nad küsisid mitmeid küsimusi, mis suunasid klarnetist ning klaverist üldmulje loomist. Peamisteks küsimusteks olid: mis puust on see pill tehtud, mitu klahvi sellel on ja mitu mängimisviisi sellel pillil on? Õpilastele räägiti lähemalt ka klarneti ehitusest, seletati lahti sõna „trost“ ning räägiti lähemalt selle tähtsusest ning ülesannetest. Kontserdil kõlas instrumentaalmuusika ning kõikides lugudes olid selgesti
klubides, muuseumites, koolides ja rahvusvahelistel üritustel. Samuti on esinetud mitmetel folgifestivalidel nagu Kaustinen Folk Music Festival ja Eurofolk festival. Arnold Chiwalala on esinenud ja koostööd teinud erinevate artistidega, osalenud teatri- ja tantsuprojektides erinevates maades (Tansaania, Soome, Mosambiik, Inglismaa ja USA). Kontsert ise oli väga huvitav ja lõbus. Kohe alguses hakkas üks laulu ja tantsu mees publikuga suhtlema, näitas ette erinevaid tantsu liigutusi ja publik tegi järgi. Huvitav oli kuulata teise maa keelt, mis ajas kohati narma ja hoidis publikul tuju hea. Kõige rohkem meeldis mulle kontserdil lauludest eesti keelne laul, siis laulsid enamus kaasa , lauljate enda aktsenti oli ka naljakas kuulata aga tublid ,et võtsid vaevaks ültse eestikeeles laul õppida. Kuulasin ka youtubest videot sellest samas laulust mis naad meile esitasid eesti keeles , videos oli soome keeles ja ega palju
küsimusele selle muusika populaarsuse kohta. "Eriti märkab publikupoolel just noori, mis näitab, et see muusikazanr on taas populaarsust võitmas." Sofia repertuaari kuuluvad nii tantsule õhutav rütmika kui ballaadid ning juudi laulutraditsioonidel põhinev improvisatsiooniline muusika (dzässilike elementidega, loomulikult). Tema esinemisi iseloomustavad julgus, lavasarm, vaba suhtlemine publikuga ja improvisatsiooni valdamine. konkurssidelt. Ise rõõmustab lauljatar enim Baltimaade noorte dzässilauljate konkursil Sofia on tuntud nii Eesti kui Baltimaade ja Euroopa publikule.
KOGUKONNATEATER MIS ON KOGUKONNATEATER? · Kohalikul temaatikal ja selle paiga ajalool põhinev teater. · Isiklike lugude esitamine, mis on seotud kogukonnale olulise teema või olukorraga. · Aus ja avatud suhtlemisvõimalus kogukonna liikmetele. · Loominguline väljendusviis inimestele, kes igapäevaselt teatriga ei tegele. ·Etenduse ülesehitamine ·Osavõtt ·Teatriprofessionaalid ·Diskussioon publikuga · Identiteediotsingud · Sihtgrupp · MTÜ KULTUUR AITAB HINGATA · Sihtgrupp · Lavastus KÜLASTAGE TEATRIT TÄNAN KUULAMAST
G.G.Byron, A.Puskin kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide 3. Romantilise proosa esindajad: kuhjamine ning matemaatiliste ja *1). G.G.Byron; ,,Don Juan", 2). W.Blake muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma ,,Süütuse laulud", (inglise), publikuga pidevalt vastuolus. *1). A.Dumas ,,Kolm muskretäri"; 2) V.M.Hugo *dadaism - mängulisus, mõnitamine ja pilkamine; ,,Mees, kes naerab" (prantsuse), agressivne suhtlemine publikuga; luule visuaalse külje *1) J.F.Cooper ,,Nahksuka jutud" , 2) tähtsustamine; loogilise mõtlemise eitamine. Dadaistid W.Whitman ,,Rohulehed" (ameerika) laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - W
palmisaarel puhkusel. Peaesineja Richard Bona sündis 1967. aastal väikeses Kameruni külas Mintas. Lapsena mängis ta küll kitarri, kuid tema suurim mõjutaja oli ja on tänaseni Jaco Pastorius kelle plaati ta teismelisena kuulas. 22-aastasena läks Richard Bona Euroopasse seiklema ning äratas seal laia tähelepanu 1999. aastal ilmunud albumiga "Scene From My Life". Eestit külastas muusik esmakordselt 2002. aastal ja käesolev kontsert oli tema kolmas kohtumine Eesti publikuga. Seekordsel kontsertil esines ta koos oma trioga, kuhu kuulusid prantsuse kitarrivirtuoos Sylvain Luc ja oma aja kõige nõutum trummar Ernesto Simpson Kuubalt. Lisaks on Bona musitseerinud koos ka näiteks Didier Lockwoodi, Michael ja Randy Breckeri, Mike Sterni, Chick Corea, George Bensoni, laulja Harry Belafonte ja paljude teistega. Temast on räägitud kui maailma parimast jazzi bassistist, kes oma positiivse meelelaadiga segab poppi, bossa-
lahenduste õnnestumise pärast. Samas oli ka aru saada, et esinejatele meeldis mida nad laval tegid ning nautisid ennast ja publiku tähelepanu. Kontserdi meeleolu oli rõõmus ja vaba ning inimesed nautisid seda, mida Grandbrothers’id laval pakkusid. Põhjusel, et esinejatel on suhteliselt väike esinemiskogemus, tegid nad palju kohmakaid nalju. Ma arvan, et kõik palad olid hästi esitatud ning pealtnäha ei ebaõnnestunud ükski teos. Mulle meeldis, kuidas duo publikuga suhtles. Nad selgitasid oma klaveri ja arvuti ülesehitust ning nende sõnul läks nii mõnigi helisid tegev haamrike katki. Ometigi on Grandbrothers’id nii palju kogenud, et nad said keset lugu purunenud haamriga ilusti hakkama. Minu lemmik teosed oli kontserdi keskel esitatud “Honey, thank you so much” ja “Rotor”. “Honey, thank you so much” oli vaikne ja rahulik, mis oli kontserdi keskel hea vaheldus tantsulisemale muusikale
Kõne Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. Enne kõne koostamist tuleb määrata kõne eesmärk. Alati tuleb arvestada ka publikuga ja kõne situatsiooniga. Kõnepidamine on õpitav. Pikk kõne, sitt kõne. Kõne osad: 1) Sissejuhatus- Pöördumine publiku poole, nende häälestamine kõnele Võimalikud algused: Küsimusele Tsitaat Nali Lõbus ja lõhike asjakohane ugu Lühiülevaade kõne sisust
) ÕIGSUS on propagandasõnumi vastavus propaganda subjekti tegelikele teadmistele (tema käsutuses olevale ratsionaalsele, mõistuspärasle informatsioonile. Õigsus propagandas on propaganda subjekti ausus, millele tugineb veenvus. Õigsuse/ebaõigsuse kriteerium ei laiene astsinatsioonile, mille tegelikkusele vastavust mõõdab tõelisus. Propagandasõnum võib olla õige, olemata tõeline, ja tõeline, olemta õige. ÕIGSUSE RELATIIVSUS on propaganda printsiip, mille kohaselt publikuga tuleb rääkida tema arusaamade paradigmas ka siis, kui need arusamad on väärad. Õiglus on käitumise (teo) ja tasu ekvivalentsus mingi normi pinnal. Õiglustunne kui avalikkuse väärtushinnangus väljenduv moraali norm. Süüme normide hulka kuuluv suuremeelsus, andestus (karistuse ärajätt) on moraalinormide seisukohalt amoraalne. 1.5 KOMMUNIKATSIOONIMUDEL Kommunikatsioonimudel on propaganda subjekti vahekord propaganda objektiga (PUBLIKUGA).
DADAISM DADAISM Modernistlik kunstivool 1916-1922 Šveitsis Zürichis Algatajad maalikunstnikud ja kirjanikud Levik New Yorkis TUNNUSED Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine Agressiivne suhtlemine publikuga Viha sõja vastu Loogilise mõtlemise eitamine MÕJUTAJATEKS I maailmasõda Läänekultuuri vaibumine Ambitsiooni kadumine Ühine viha LAENAMINE TEISTELT SUUNDADELT Kollažitehnika Tüpograafilised trikid Värvikasutus HÄÄBUMINE 1920. algus Suubus sürrealismi Sürrealism- prantsuslik dada DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara Hans Arp Marchel Janco Marhel Duchamp
Eelkõige levis kirjandusvooluna; Levis Venemaalt; Moodsa ühiskonna tormilise arengu vaated; Albert Kiivikas; Erni Hiir. FUTURISM VENEMAAL Vladimir Majakovski; Vulgaarne luule; Futuristlik teater. FUTURISM ITAALIAS Filippo Tommaso Marinetti; Visuaalsed Kunstid; Futurism muutus poliitiliseks FUTURISM KIRJANDUSES Katkendlikud ja keerulised. Õigekirjast ei peeta kinni. Luule. Publikuga pidevalt vastuolus. Teemadeks: militarism, patriotism, anarhism, ilusad ideed, mis tapavad. Kasutatakse montaaži ja kollaaži. FUTURISM KUJUTAVAS KUNSTIS Püüti kujutada liikumisillusiooni. Üks objekt mitmes erinevas asendis. Lenduri vaatepunkt. Eredad värvikasutused. Loobuti traditsioonidest. FUTURISTLIK ARHITEKTUUR FUTURISTLIK SKULPTUUR Aitäh Kuulamast !
sümboolne tähendus ka häälikutel; luules rõhutati sisu ja vormi seotust, värsi musikaalsust; proosas kalduti müstikasse. FUTURISM- Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantidekuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid olid oma publikuga vastuolus. DADAISM-modernistlik kirjandusvool, suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. TUNNUSED: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine agressivne suhtlemine publikuga provokatsioonid luule visuaalse külje tähtsustamine kõlaefektidele rajatud luuletused
Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides.Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku- TV saates. „...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles
inimesest rääkides valimatult. Näiteks: "meie kodumaa rajaja ja vaimne isa"; "kurjategija kui vaba turumajanduse produkt ja demokraatia alustalade kõigutaja" enesekindel väide Antakse suuliselt edasi vastava hääletooniga, tekstis kindla kõneviisiga, kuigi väidet oleks vaja ka tõestada. Näide: "asjatundjad (või nt briti teadlased) väidavad, et 61%-l esineb vähem kaariest" "omad poisid" Selle võttega püütakse vähendada distantsi auditooriumiga, end publikuga samastada. Näidata, et ka esineja on inimene. ühine platvorm Liitumine populaarse käitumisega. Meie- tundele rõhumine. Kui käitute nii, nagu meie, siis teete õigesti ja kuulute meie hulka. Ja meie võidame. Kaarditrikid Tegelikkuse otsene moonutamine või võltsimine. Osa fakte jäetakse kõrvale ja kujundatakse tegevusest või isikust seeläbi soovitud pilt. hinnangu ülekandmine Uusi nähtusi seostatakse sobival viisil. Positiivse hinnangu taotlemisel luuakse seos
DADAISM ja SÜRREALISM DADAISM · Dadaism valitses 1916 1922 · Tuntumad esindajad on: · Hans Arp · Marcel Duchamp · Poeet Tristan Tzara Dadaismi tunnused on: · Mängulises, mõnitamine ja pilkamine · Agressiivne suhtlemine publikuga · Viha sõja vastu · Loogilise mõtlemise eitamine Hans Arp · 16. sept. 1886 7.juuni 1966 · Saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor, luuletaja · Alustas uue, geomeetrilistele kujunditele põhineva kunstilaadiga. SÜRREALISM · Sai alguse 1919. aastal Prantsusmaal dadaismi järglasena. · Sõna "Sur-realisme" tähendab prantsuse keeles ülirealismi. · Tähtsamad esindajad: L. Aragon, S. Dali, A. Ehin ja I. Laaban(2 viimast eestlased).
• Dadaiste ühendas viha sõja vastu. • Dadaismi algatajad on nii kirjanikud kui ka maalikunstnikud. – LuuletajaTristan Tzara – Kirjanik ja maalikunstnik Hans Arp – Maalikunstnik ja luuletaja Max Ernst – Maalikunstnik ja kirjanik Marcel Janco “Dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma” - Tristan Tzara Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise Kuulsamad dadaismi maalikunstnikud • George Grosz • Elsa von Freytag- • Otto Dix Loringhoven • Marcel • John Heartfield Duchamp • Hannah Höch • Francis Picabia • Kurt Schwitters • Man Ray • Max Ernst • Sophie Taeuber- Arp • Otto Freundlich Marcel Duchamp (1887 – 1968)
Epiniikion Vanakreeka tellimuslik ülistuslaul teatud isiku ja tema suguvõsa auks. Dionüüsia Leidsid asset märtsis-aprillis. Olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Triloogia Kolm omavahel kokkukuuluvat näidendit. Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pikast silbist. V-Kreeka pilkeluuletus Eleegiline distihhon v-kreeka eleegia värsivorm, heksameetrist ja pentameetrist koosneb. Meelika jagunes koorimeelikuks ja monoodiline meelika Anakreontiline luule elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule. Kooriluule oli seotud kultusevormidega, teoseid kandis ette rituaalne koor, tantsisid ja laulsid
Konnula { Sündinud 22. märts.1974 Sündinud Võrumaal, Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Ta on käinud Urvaste algkoolis ja Kuldre 9. klassilises koolis. Tema loomingus on palju võru keelt Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter – 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000" (2001)
Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaistid. • Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Tuntuim dadaist • Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Dada • Mõned Tristan Trazara tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks
muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis. Või esineda ka kogu grupi ühisimprovisatsioone. Kõlavärv e tämber Jazz'i iseloomulikku kõla ja tundlikku väljenduslaadi on lihtne ära tunda, ent keeruline kirjeldada. Iga jazz-muusik püüab leida instrumendil oma isikupärase ja jäljendamatu tämbri, et selle kaudu publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti teisest. Pillikoosseisud Jazz-muusikat esitab tavaliselt 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Jazz-ansambel koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on harilikult vask-, puupuhk-, ja löökpillid. Peamiseks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon või tromboon.
Dada ja metafüüsiline kunst DADAISM • Modernistlik kunstivool • Tekkis Zürichis Esimese Maailmasõja ajal • Algatajateks peetakse kirjanikke ja maalikunstnikke • Põhiline eesmärk - šokeerimine DADAISMI TUNNUSED • Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • Agressiivne suhtlemine publikuga • Provokatsioonid • Luule visuaalse külje tähtsustamine • Kõlaefektidele rajatud luuletused • Dogmade, loogilise mõtlemise eitamine DADAISMI PÕHIMÕTTED • Tavaline ühiskond on jama! • Uus on parem kui vana • Elu on hetkeline, mõistetamatu ja juhuslik • Kunsti tähendus ja eesmärk on küsitav • Kunsti piire tuleb laiendada Hans Arp (pr. k Jean Arp) 1887 - 1966 • Elsassi päritolu maalikunstnik, skulptor ja kirjanik
Retsensioon. Külastasin 03.08.2016 Ott Leplandi ja Marvi Vallaste akustilist kontserti, mis toimus Muhus. Kuna ma varasemalt ei ole käinud ühelgi akustilisel kontserdil, siis oli see uus kogemus ja pean tunnistama, et see mulle väga meeldis. Olin algselt arvanud, et akustilised kontserdid on veidi igavad, aga Oti ja Marvi kontserdist sain päris positiivse elamuse. Kõige enam meeldis, et kontserdil ei olnud ainult laulud, vaid Ott suhtles ka publikuga väga aktiivselt, rääkis oma eelnevatest esinemistest ja esinemistega seotud äpardustest. Palju sai teada bändiliikmete kohta, kes on kes ja millega keegi veel tegeleb. Minule eriti meeldis, et kohale oli tulnud ka catering, mis pakkus väga maitsvaid ja omapäraseid toite, mis andsid ka kontserdile veel oma osa juurde. Peale selle oli ka avatud baar, kus igaüks sai endale valida meelepärase joogi. Mis kontserdi veel eriti nauditavaks tegi oli ilus ilm. Terve päev muidu oli vihmane,
tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus,Alkaios-vein,lõbustused .dionüüsiad-pidustused.Iga aasta korraldati neid ja see toimus võistlusena.Parim võitis,võistluse käigus õpiti palju juurde ja see arendas palju.korraldati etenduste võistluseid,kus kirjnaik pidi looma tetreloogia. teater koosneb-thetreon;orkestra,skenee. agoon-näitlejate sõnasõda, parabaas-otsenesuhtlus publikuga. satiir-irooniline ühisk. kujutlus A-k .kirjutati näidendeid teemadel-Mütoloogia,inimene,inimvaim,hälbeseisnud. dramaatika kaks zanri-komöödia ja tragöödia.t ähtsamad A-K kirjanikud-Aischylos,Sophokles,Euripides,Aristophanes. Dramaatikasse tõid uut-Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju.Vähendas kooriliikmete arvu. Sophokles-suurendas näitlejate arvu 2 3-le ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le.Euripides- vasturääkivust.
Etenduselt sain rohkem teada Jacksoni elu klohta. Michael (Joseph) Jackson sündis 29. augustil 1958 ja suri 25. juuni 2009. Ta oli ameeriklasest poplaulja ning läbi aegade kõige edukam meelelahutaja. Teda kutsuti ka kui King of Pop ja King of rock ( popi- ja rokikunungas). Kontserdi tegi erilisieks bänd, kes koosnes kahest kitarristist, klahvpillimängijast ning trummarist. Live bänd tegi kontserdi eriti nauditavaks. Mis oli erinev etendustest Eestis, oli see, et artistid suhtlesid publikuga, rahvas erlas kaasa ning oli tunne nagu viibiks mõne tõelise artisti kontsertil, mitte ei ole teatrietendust vaatamas. Etenduse lõpupoole, ,,Thriller'i" laulu ajal, publik isegi tantsis kaasa. Minu lemmik lugu oli ,,Billie Jean", sest selle loo esitaja laulis väga hästi ning nägi välja täpselt nagu Jackson. Lisaks oli tantsijate koreograafia selle loo ajal väga huvitav. Sellepärast see lugu erineski teistest. Ja ka sellepärasdt et see on üks kuulsamaid Jacksoni laule
Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli sisse või oli tal närv sees.
kahekümnendates neidudest kuni väärikas eas daamideni. Ning kõigiö neil olid kaasas suured lillekimbud, mille igaüks viis peale talle meeldinud laulu lavale. Kui esimesel kontserdil eestis olid publikuks peamiselt vene rahvusest inimesed, siis nüüd on ka eestalsed Bilani enda jaoks avastanud ning võib öelda, et publikus olid pooled eestlased, pooled venelased. Kontserdi kava oli hästi ülesehitatud. Kogu kontsert oli meeleolukas ning kaasahaarav. Mulle meeldis, et Dima suhtles publikuga palju, see tekitas hea tunde. Hea oli kuulda, et Dima ei ole jäänud vanadele loorberitele puhkama vaid on teinud ka mitmeid uusi laule. Eriti üllatav oli kuulda hispaania keelset laulu.Kuid siiski ei puudunud ka vanad head tuntud laulud nagu ,,Nevozmozhnoe vozmozhno", ,,Eto bõl ljubov" jt. Muidugi kõlasid ka juba Eurovisioonilt tuttavaks saanud laulud ,,Never let you go" ja eelmise aasta võidu laul ,,Beliver".
laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale Margust asus lõõritama Teele Viira,kes esitas mõned isamaalised laulud.Vahepeal,peale Teelet esines taas koor,ning siis läks esinemis järjekord Ott leplandi kätte.Ott esitas lisaks isamaalistele lauludele ka oma lugusi,esitamisele tuli ka eurovisiooni laulukonkursil tuntust kogunud ,,Kuula" koos Marvi Vallastega.Ott Lepland oskas väga hästi publikuga suhestuda ja inimesed kogunesid kohe lava ette ja laulsid koos Otiga.Kontserdi lõpetas aga koor oma lugudega. Peale kontserti oli selline ülev tunne,et küll on hea olla eestlane .Selline tore kontserd traditsoon võiks igal Eesti taasiseseisvumis aastapäeval olla,kindlasti koguneks nendele inimesi iga aastaga aina rohkem ja rohkem.Eestlane on ju laulurahvas. Kontserdi elamusega jäin väga rahule.Eriti hea mulje jättis aga Ott Lepland,kellest ma varem väga
See oli vokaal- instrumentaalmuusika kontsert kuna laval oli vaid kolm esinejat, kes laulsid ja mängisid pilli, mõned heliefektid lisatakse ka tehnika abiga. Ansambli moodustavad Sandra Vabarna, kes valdab torupilli, parmupilli ja vilesid, Jalmar Vabarna, kelle valduses on kitarr ning Tõnu Tubli, kes tegeleb löökpillidega, kõik kolm täidavad ka solisti rolli. Kontserdi tegid eelkõige eriliseks külalaulikutest pärit rahvaviisid ja esinejate vaba suhtlemine publikuga. Väga muljetavaldav oli ka lavakujundus, mis tekitas hubase tunde. Esinejate kohal ja seljataga olid suured lambid, mille valgusshow tegi kontserdi mängulisemaks ja kuna tegemist on kaasaaegse ansambliga ei puudunud lavalt ka diskokera. Selle esinemise muutis eriti nauditavaks see, et saalis puudusid istekohad ja keskkond oli piisavalt hämar ka tantsimiseks. Kuna nende lood on väga tempokad ja kaasahaaravad oli pea võimatu paigal seista. Enamus
dünaamilisust ★Tehislikkus, suured linnad ja lennukid ★Agressiivsus Vahelduvvoolu tunnused ★Kirjanduse toomine tänavatele ★Uued teemad (nt. tunded on nõrkadele) ★Eksperimendid vormis ja sõnades ★Sooviks on põhjalikult muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga. Futurism Kirjanduses ★ Kasutatakse trükitehnilisi võtteid, ei peeta kinni õigekirjast. ★ Luules iseloomulik hüüatuste, kõnekeele, sümbolite kasutamine. ★Futuristid olid publikuga pidevalt vastuolus. ★Futuristlik luule Futurism Kirjanduses ★Kirjanduse teemadeks on militarism, patriotism, anarhism. ★Aeg ja ruum on surnud - RIP (∞-1909) ★Kasutatakse matemaatilisi ning muusikasümboleid. Tüpograafia Futurism kunstis ★Futuristid taotlesid paljude rahutute muljete kujutamist, püüti kujutada liikumisillusiooni ★Hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike n-ö lenduri vaatepunktist Giacomo Balla & Uberto Boccioni Video futuristlikust kunstist
olid ka mõningad asjad, millest ma eriti aru ei saanud vms ja need liigitan ma negatiivsete külgede alla. Üle pika aja teatrisse sattudes oli see väga meeliülendav kogemus. Etenduse juures meeldis mulle enamasti kõik. Paljud ehmatasid ja läksid näost valgeks nende püssipaukude peale k.a. mina, aga samas ma ka nautisin seda. Need hetked külvasid minus ootamisärevust ning hirmu, mis tõstsid adrenaliini ning peale käratusi vapatasin ma publikuga ühes rütmis üles-alla, paremale, vasakule. Peale vaheaega sain ma jälle selles väikeses saalis etendusele kaasa elada. Teine vaheaeg ei olnud küll nii hoogne ja särav, kui seda oli esimene. Samas lõid minu silmad väga särama, kui peale kardinate alla laskmist sain ma näha kaht säravat neidu rütmika muusika saatel oma peput väristamas ning jalga keerutamas. Võiks öelda, et Mirtel Pohla tõusis minu edetabelis mitu kohta kõrgemale värvilisemate kriitide sekka.
Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Verner. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd
kasutanud ka tänapäeva poeetide luuletusi. Tõnis Mäe kõigis etevõtmistes on tunda oma joont, tugevat isikupära. Ta karedavõitu, mehise hääle tunneb ära sadade seast. Ta ei sea omaette eesmärgiks anda edasi muusika välist ilu, vaid püüab avada laulu hinge, luua tugevait karaktereid. Pinged ja vastuolud, traagilised ja dramaatilised kujundid saavad tema esituses tõepärase tõlgenduse. Ta on aus ja siiras kunstnik. Laval on ta liikuv , dialoog publikuga on sundimatu. Vajaduse korral mängib ta kontserditel kaasa kitarri, klaverit, suupilli.
keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Margus oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele. Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenaristesaatejuht
,,Isa süda" sobib selleks superhästi, õhus lehvitatakse välgumihkleid ja kuulatakse hardunult. Kuid bändil on hoog sees ja küsimatagi tuleb esitusele veel järgminegi lugu millega õhtu lõpeb. Looks on ,,Metsaviha 2". Publik on nagu transis, kuulatakse täielikus vaikuses, välgumihkilte leegid heljuvad peade kohal ja esinemine lõpeb sõnadega ,,Aitäh, te olete parim publik üldse! Head ööd!" ning saalis valitseb pimedus. Hiljem tuleb veel vestlus pressi ja publikuga, kust ka minul õnnestub enda ,,Kõva Kondi" kogumiku lehtedele bändimeeste piltide juurde ka nende allkirjad ja logo hankida. Kontsert kukkus välja superhästi. Keegi vigastada ei saanud ning õhtu lõpuks olid kõik õnnelikud. Ootan huviga ka nende järgmist väljaannet. Sinu kool Sinu nimi 10klass
teoorias juba kümnes tegutsemisaasta. Kuigi bänd asutati 2001. aastal ning seitse aastat tagasi ilmus neilt ka album ,,Different Dreams", pole nad viimased viis aastat midagi teinud ning Kuressaares toimunud kontsert oli üks osa nende come-back üritusest. Kontsert koosnes ise kahest osast. Kõik esitamisele tulnud laulud on bändi omalooming enamikule oli muusika kirjutanud Tanel Ruben ise ning sõnad Victoria. Laulude vahel suhtlesid esinejad publikuga läbi huumoriprisma ning oli tunda, et kuulajad võtsid muusikud soojalt vastu. Ka mina tundsin nendega erilist suhet, sest endalegi üllatuseks olin saanud koha otse esiritta diivanile, kust ma sain nende tegemisi eriti lähedalt jälgida. Minu arvates oli tegu väga suurepärase muusikalise kooslusega. Klahvpille mänginud Taavi Kerikmäe oli suurepärane ,,jämmija", kelle vaba olek ja improviseerimine näitasid, kui väga ta lava peal olemist nautis
Sofia Rubina jääb tänaval tihti tundmatuks, aga ometi teatakse ta nime kogu Baltikumis. Samuti käib ta vähemalt korra kuus mööda Euroopat kontserte andmas ja vallutab edetabeleid muu hulgas ka Jaapanis. Sofia repertuaari kuuluvad nii tantsule õhutav rütmika kui ballaadid ning juudi laulutraditsioonidel põhinev improvisatsiooniline muusika (dzässilike elementidega). Tema esinemisi iseloomustavad julgus, lavasarm, vaba suhtlemine publikuga ja improvisatsiooni valdamine. Juudi päritolu Sofia käib kaks-kolm korda aastas Iisraelis, põhiliselt küll teiste jazz- muusikutega. Talle meeldib oma juuri uurida. Kuigi perekond ei pidanud juudi tavadest väga rangelt kinni, mäletab Sofia lapsepõlvest, et kodus peeti ikka sabatit, siis kutsuti sõpru külla. Et Sofia elas kuuenda eluaastani vanematega Elvas, kus venekeelset keskkonda eriti pole, jäi eesti keel talle juba plikatirtsuna külge. See oli Sofia esimene keel. Isegi
pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik.“ Klaveril on Debussy loomingus eriline koht. Debussy kujundas välja uue klaverimängu stiili, mis on avaldanud olulist mõju nii tema kaasaegsetele kui ka järgnevatele heliloojate põlvkondadele. Kõige olulisem oli kontserdi juures see, et pianist suhtles publikuga avameelselt ning kirjeldas professionaalselt oma muusikastiili. Debussy loomingut kirjeldades nimetas ta seda karakterite iselaadseks entsüklopeediaks, milles iga teos neist on kui hoolikalt lihvitud kalliskivi, mis kõik kokku moodustavad imekauni kaelakee. Aleksandr Skrjabini muusika on sillaks romantilise ajastu ja 20. sajandi vahel. Kuigi Skrjabini eluiga ulatus vaid 40. eluaastasse, kirjutas ta selle aja jooksul kümme klaverisonaati
" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud tema loomingusse tihti skeptiliselt; nii kinnitab "Eesti kirjanduslugu", et "Contra tekstide "kvaliteet" klassikalises artistlikus tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio". Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, seal hulgas väga palju koolides. Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus", lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" ning lastejutte "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte".
bändiga, laulis enda kõige tuntumaid laule. Kui tema oli lõpetanud asutsid lavale Ott, Tanel ning Jalmar. Nemad laulsid oma ansambli laule ning ka üksteiste laule. Laulude vahele tehti väga palju huumorit ja räägiti erinevaid lugusid, mis neil teistel kontsertitel juhtunud on. Kontserdi lõpus laulsid kõik Vesternid koos- Tanel, Jalmar, Ott ning Karl-Erik. Ja pärast seda said kõik fännid nende käest autogramme ning pilti teha, kui tahtsid. Kontsert oli väga lahe ja mõnus. Publikuga suheldi palju ning isegi publik pandi kaasa laulma. Mulle endale väga meeldis, sai palju naerda ja laulda, nautisin väga. Kindlasti soovitan kõigile nende kontserteid vaatama/kuulama minna.
Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke onkelliku olemusega suutis väga hästi pealtvaatajatega kontakti luua. Näiteks küsis ta vahel retoorilisi küsimusi, mängides inimeste reaktsioonidega. Oma lavaelu kirjeldamise suutis ta muuta vapustavalt humoorikaks. Sellisel moel jäi mulje, et tegu on komöödiaga, sest nalja sai kohati rohkem kui euro eest. Kuid rekvisiitor avas ennast siiski põhiliselt oma dramaatilisest küljest ning tugines täitumata unistustele
Üle jäänud osa etendusest ei toimunud kostüümi, grimmi ega maski vahetust. Näitleja Lauri Saatpalu mängis väga hästi oma rolli monoloog etenduses. Rekvisiitori välimus oli nagu igapäevane riietus, millega sobib käia tööl ning hääl oli selge, julge ja kostev nagu härras mehele omane. Tegelane liikus päris palju ringi, käis ka publiku juures ja ilmus isegi publiku selja taha, mis oli suur üllatus ning istus korra isegi publiku kõrval ning suhtles publikuga andes korra ka ühele külastajale klaasi hoida. Lavalist liikumist toimus ka päris palju, sest rekvisiitor nägi võimalust esineda nii ooperilaulja, balletitantsija kui draamanäitlejana. Nende veenvaks ette kandmiseks ja muidugi balleti tantsimiseks liikus rekvisiitor laval päris palju. Rekvisiitori eneseväljandamine oli kõige enam käte abil ja väiksemal määral ka miimika abil. Rekvisiitori roll edasi antavas loos oli väga täpne. Etenduse sisu poolest ei
kõnekeelena. Contra tähelend "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu tuleb uusi, odavaid ja koledavõitu väljanägemisega raamatuid". Contra laval? Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Mida kirjutab Contra? Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste. Tunnustused · 2001
kuni tänapäevani) teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu tuleb uusi, odavaid ja koledavõitu väljanägemisega raamatuid". Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu suhtlus publikuga, loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Käis ka meil koolis!!! keegi ei saa kätte kedagi ei mätte medagi ei taba isegi teist otsa plärul sest meie elu on üks film suur märul ja selles suurejoonelises mendifilmis kõik on võmmid iseendi silmis ja kuna pole üleüldse pätte ei ole saadagi ju keskit-miskit kätte