Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kõne koostamisest (6)

4 HEA
Punktid
Kõne koostamisest #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 155 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mari maasikas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
46
pdf

Uurimistöö koostamise juhend

arvudele käändelõppe ei lisata. 13. Tekstis pole soovitav kasutada üle 3-4 tüvenumbriga arve (näit. 13 700 asemel 13,7 tuh.). 14. Hoiduda mitme mõõtühiku üheaegsest kasutamisest (näit. 15,5 kr., mitte 15 kr.50 senti). 15.Pööra tähelepanu keelekasutusele:  Igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna  Kasuta ühesugust ajavormi  Väldi liigseid kordusi  Otsene kõne on selgem kui kaudne  Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada  Ära kasuta liiga pikki lauseid  Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid Arvutil vormistamisel:  Iga kahe sõna vahele käib üks tühik.  Kirjavahemärkide ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik.  Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad.

Eesti keel
thumbnail
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust; muusikateose esitamise puhul hinnatakse kunstilist teostust. loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel, ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkust, suhtlemisoskust; loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektne vormistamine; viitamine. loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega. Näide ............................................................................................................ Kõned ja esitlused Krista Nõmmik, Ülle Salumäe 55 Hindamise alused Suurepärane Hea Vajab arendamist

Eesti keel
thumbnail
41
doc

Uurimistöö kirjutamise juhend

b) artiklid ajalehes Artikli autor. Artikli pealkiri. ­ Ajalehe nimetus, ilmumiskuupäev (päev, kuu, aasta) ja lehekülg(küljed). Talts, L. Barbie kui lapse kasvataja. ­ Maaleht, 28.06.2008, lk16­17. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil: New exam for the doctor of future. ­ The New York Times, 15.03.1989, B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). ­ Postimees, 16.09.2006, lk 2. c) artiklid kogumikus Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. ­ Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja. Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed. Kogumiku nime ette lisada lühend Rmt:, võõrkeelsel väljaandel In: (sees). 25 Veinberg, A. (2000). Välisperioodika avakogu ja selle kasutamine. ­ Rmt: Aastaraamat 1999/ Eesti Akadeemiline Raamatukogu

Eesti keel
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

arenguromaan ­ romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks Mait Metsanurga (1879­1957) "Taavet Soovere elu ja surm". Vt ka romaan. Ares ­ kreeka sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Ares oli verejanuline, kuid loomult arg. Rooma usundis vastab talle Mars. argistiil ­ kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise keel. arhaism ­ vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel, et sellega märkida ajaloolist koloriiti. Arhaismidega liialdamine raskendab teksti mõistmist ning võib risustada teose stiili. Näiteks: "Isepäinis ilus on sõit Stalheimist Gudwangenisse, kus tee kümnes keerus alla orgu konksvingerdab, nenda et testamendi tegemise mõte ep ole kellestki väga kaugel." (F. Tuglas.) arhetüüpne süzee ­ algse süzee teisend, edasiarendus. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (1749­1832) romaan "Noore Wertheri kannatused"

Eesti keel
thumbnail
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)

Eesti metsad
thumbnail
1
doc

Kõneleja meelespea

Kõneleja meelespea Kõne ettevalmistamine : Kõne ettevalmistamisel pead tegema selgeks mis teemast rääkida, miks just see teema ja kellele on see kõne mõeldud. Kui see on selge, siis hakka koostama mõistekaarti vms. Pane kirja kõik, mida sa selle teema kohta tead, otsi kokku materjali selle kohta ja märgi sealt kõige olulisemat. Siin on väike ülevaade kõne koostamisest : Vali teema ja kõik materjal selle jaoks Vali kogutud materjalist kõige olulisem info Liigenda tekst Tsitaate lisades, kirjuta neid täpi pealt ümber Koosta esitamise plaan Kanna oma kõnet ette lihtsamalt ja lühemalt Kõne liike on mitmeid ja igal liigil on omad tavad esitamisel. On olemas 4 kõneliiki ­ veenmis, olme, teatmekõned ja kõned igapäevastest situatsioonidest. Kõne esitamine :

Eesti keel
thumbnail
25
doc

Tekstiõpetus

Kirjaliku kommunikatsiooni puhul raskendavad teksti mõistmist kõige sagedamini ainestiku mitte tundmine ja keelelised tegurit : 1. Vigane keele kasutus; 2. Liiga pikad laused; 3. Tundmatud terminid seal juures liialt palju võõrsõnu; 4. Liigne kujunduslikkus (metafooride paljusus); 5. Vastuvõtjale võõras keel; 6. Murded ja släng. SUULINE JA KIRJALIK KÕNE . . . on keele kaks erinevat kasutus viisi. Suulise ja kirjaliku kõne erinevus tuleb suhtlemisel arvestada, sest see mis sobib suulisele kõnele ei sobi kirjalikule ja vastupidi. Suulised ja kirjaliku kõne erinevused : Suuline kõne Kirjalik kõne 1 SK on spontaanne, ta sõltub suhtus- KK suhtlemisel asuvad kirjutaja ja lugeja situatsioonist ja vestluspartneri teineteisest eemal, neil puudub vahetu

Eesti keel
thumbnail
32
pptx

Teadusartikli kirjutamine

(Eesti NSV ajalugu. III. 1971. lk 536) Sama sündmuse erinevad kirjeldused 1944. aasta veebruaris, kui Nõukogude väed olid jõudnud Eesti piirideni, pidas peaminister J. Uluots raadiokõne (7. veebruaril 1944.a.), milles ta ütles, et kõige tähtsam eeldus Eesti vabaduse taastamiseks on see, et Nõukogude võim ei pääseks uuesti Eestisse ja kutsus eestlasi selle ärahoidmiseks võitlema koos sakslastega. See kõne avaldati ka kõikides ajalehtedes. Olukorra tõsidust mõistes toetas eesti sõdurite võitlemist koos sakslastega ka Eesti poliitiliste parteide esindajatest moodustatud, maailmavaateliselt põhiliselt küll lääneriikidele orienteeritud ja seetõttu põranda all tegutsev Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (Eesti Vabariigi Rahvuskomitee korraldus nr. 1 1944.a. 1. augustil ja nr. 2 1944.a. 24. augustil.). Seega võib julgesti väita, et ka Eesti seadusliku riigivõimu

Eesti keel




Kommentaarid (6)

pornstar profiilipilt
pornstar: eriline crap selle eest 50 ei no tõesti!!!!!!!
10:57 04-04-2009
sinikazzz profiilipilt
sinikazzz: suht hea, aga pole oma hinda väärt
17:03 06-10-2008
kala115 profiilipilt
kala115: pole 50 pungti väärt
18:20 07-05-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun