Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega.
kasuks elus üldse, nt: Aruandmine oma tööülesannete täitmisest firma koosolekul: aru andmine. Teie parim sõber abiellub, teie peaks pidama õnnitluskõne: lõbustamine. Sõbra sünnipäevakõne, JNE! KÕNE Vastavalt sellele, miks mingit kõnet peate, on kõnel erinevad eesmärgid. Kõne eesmärk on see, mida kõnega saavutada tahetakse. KÕNE eesmärgid info edastamine õpetamine mõjutamine ehk veenmine lõbustamine aruandmine Kõnel võib olla ka mitu eesmärki korraga. Hea kõne on see, mis igale kuulajale midagi ütleb. Et hästi kõnelda, peaks kõneleja teadma ja arvestama, kes on kuulajad. KÕNE koostamine on... ... loominguline protsess, mis koosneb: 1. teema valikust 2. eesmärkide määratlemisest 3. mõtete/materjali kogu- misest (küs vastamine õp lk 36, mandala, nimekiri) ja läbi töötamisest 4. teksti välja mõtlemisest (must, puht) 37): Kõne algab kõnetlusega, ehk publiku poole pöördumisega
Oluline on luua kontakt kuulajatega. Alustatakse viisaka pöördumisega kuulajate poole e KÕNETUSEGA . Alustada auväärsematest. Ülesanne Koosta 2-3 erinevat kõnetust. Kõnesituatsioonid: esimene koolipäev, kooli lõpupidu, emadepäeva aktus, 18. sünnipäev. Sissejuhatuse eesmärgid luua positiivne suhe publikuga, äratada huvi, juhatada teema sisse, esitada kõne põhiidee. SISSEJUHATUS Õnnestunud sissejuhatusest sõltub, kas kõne vastu huvi tuntakse. Mõtle sissejuhatus korralikult läbi. Väldi keerukust ja vabandusi. Kasuks tuleb aktuaalsus. („Kuulsin tänastest uudistest…“, „Tänastes ajalehtedes on huvitavalt analüüsitud…“ VÕIMALUSI SISSEJUHATUSEKS Sõnasta auditooriumi meeleolu, ootused. Võta kõne põhisisu mõne lausega kokku.
See määrab palju kuidas me teda enda jaoks määratleme. Esmamuljes on põhilised välimus ja esimesed sõnad. Meie mõtetes on ka palju stereotüüpe mis loovad esmamulje. Me vaatame kuidas teda ümbritsevad inimsed suhtuvad temasse ja kujundame oma arvamuse vastavalt sellele. 18.Mida tähendab esmamulje efekt?Tähendab seda et esimene informatsioon on kiõige otsustavam mulje tekkimisel, nt see kuidas isik riides käib, tema kehaehitus, isiksus, milline on tema kõne jne. 19. Mis on stereotüübid? üldistused kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus, 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 22
mõjutamiseks. Kõneleja püstitab endale eesmärgi mõjutada teist inimest, panna ta soovitud viisil tegutsema või viia teatud arusaamisele. Kõnepidamine nõuab spetsiaalseid oskusi. Kõneleja peab oma sõnumi ette valmistama, loogiliselt üles ehitama ja selle veenvalt esitama. Kõnelejal tuleb esmalt endale küsimus esitada: milleks ma räägin? See on põhiküsimus. Mida ma tahan saavutada? Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõnelemine on tegelikult dialoog. Sellest pole midagi, et teine pool on vait, on kuulaja
3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele. 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne on siis, kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 10
tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise
Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise
Kõik kommentaarid