Ubaleht Nimetusi Ubaleht Soouba Jõelehed Allikakapsad Välimus Kõrgus 15-35cm Lehed meenutavad uba Õiekroon on valge, väljast roosakas Seemned on pruunikaspunased Kasvukoht Kasvab: Madalsoos Siirdesoos Vahest ka jõgedes Ei ole looduskaitse all Aitäh kuulamast!
Punakas Narmasnutt Inocybe erubescens, eesti keeles punakas narmasnutt on Eesti kõige mürgisem seen. Selle söömine põhjustab tõsist muskariinimürgitust. Viljakeha on kiudlooriga, noorelt üleni valged, hiljem kahvatukollakad. Katsumisel, lõikel ja vananemisel muutuvad laiguti roosakaspunaseks. Päris vanalt on üleni määrdunud-pruunikaspunased, tüsedad ja lihakad. Kübar on kühmuga, noorel seenel koonusjas kuni kellukjas, hiljem lamenev (lame-kellukjas või peaaegu lame). Algul valkjas kuni kahvatukollakas, vanemalt muutuvad roosakaskollaseks ja laiguti punakaks. Kuiv, radiaalkiuline ning enamasti lõhestunud servaga. Kübara läbimõõt on kuni 10 cm. Eoslehekesed on noorelt valkjad, vanemalt pruunikad kuni oliivpruunid ning jalale kinnitunud. Vajutamisel muutuvad punakaks. Jalg ja kübar on ühte värvi
tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm Suur-kapsaliblikas eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani eestiiva pikkus üle 27 mm Lapsuliblikas tiibade põhivärv kollane või kollakasvalge eestiib teritunud tipuga iga tiiva keskkohal üks punakas täpp Päevapaabusilm ees ja tagatiivad on pruunikaspunased iga tiiva tipul suur silmlaik Päevapaabusilm. Päevapaabusilm. Koerliblikas tiibade põhivärv pruunikaspunane tagatiibade tagaserval rida siniseid laike eestiibade eesserval vaheldumisi kollakad ja mustad laigud, tipuosas üks valge laik Koerliblikas. Koerliblikas. Alexandria lindtiib, kelle tiibade siruulatus võib küündida 30 cm. Osade allikate andmetel on see maailma suurim liblikas. Tänan!
targem kasvatada mõnest võsust uus taim. Liigtundliku nahaga inimestel ei soovitata puud katsuda paljakäsi. Eriti kaunis on äädikapuu lõhislehine sort 'Dissecta', mis on aga tunduvalt külmaõrnem. (eds.ee) 1 SIBERI KONTPUU Üks laialdasemalt kultuuris levinud liike. Põõsa kõrgus on kuni 3 m, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja
okaspuude kõduneval puidul, sageli rühmiti männikändude ümber. VÄGA HEA JA MAITSEV SÖÖGISEEN. VÄRSKELT ELUOHTLIKULT MÜRGINE, KUPATATULT HEA SÖÖGISEEN. Punakas narmasnutt ja kevad-võluheinik Suured, lihakad, kohati massiliselt suvel parkides kasvavad seened. Noored seened elevandiluukarva,vanad seened on üleni määrdunud- pruunikaspunased. Viljaliha muutub katsumisel, lõikamisel Nii noored kui ka vanad viljakehad on määrdunudvalged kuni helepruunikashallid. või vananemisel roosakaspunaseks. Viljaliha ei muutu katsumisellõikamisel punakaks. Ebameeldiva lõhna jaa maitsega
nurkades pruunid karvatutid. Südaja alusega, karvased. Leheroots kuni 2 cm pikk, karvane. peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm pikk. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed pruunid, karekarvased. Noored võrsed varjus kollakasrohekad, valguse Pungad munajad, punakas- või rohekaspruunid, käes pruunikaspunased. ripsmeliselt karvased. Pungad ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid. Võra iseloomustus Võra iseloomustus Kõrge rohkeharuline põõsas. Harud pikad peened, hargnemata. Lai, munajas, rohkesti hargnev, algab maapinna lähedalt. Alumised oksad vahel rippuvad
Bayletoni pasta, õlivärviga). Siberi kontpuu (cornus alba) Kontpuude näol on tegemist heitlehiste põõsastega. Perekonnas on 36 liiki. Tegemist on vägagi suure haljastusliku väärtusega perekonnaga. Perekonna kolm suurimat esindajat on Siberi kontpuu, Võsund kontpuu ja Verev kontpuu. Üks laialdasemalt kultuuris levinud liike. Põõsa kõrgus on kuni 3 m, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige
eksootiliselt põnevaks. Ühe inimese kohta arvestatakse aastas 1 g safranit. Et ülemäärane safranikogus võib rikkuda toidu, siis lisatakse teda toitudele tavaliselt lahusena. Kõigepealt valmistatakse safranipiirituslahus, mida vastavalt vajadusele lahjendatakse. Lisatakse toidule 4-5 minutit enne valmimist. Pagaritoodetele taigna segamise ajal 0,1 g 1-1,5 kg taina kohta. Kuivatatult. Vahemeremail kasvava safrankookuse kuivatatud pruunikaspunased suudmed, tarvitatakse vürtsina, eriti saia- ja riisitoitude valmistamisel. Safran on ka õunasort. Kurkum Kurkum on kollajuure perekonda kuuluvate taimeliikide lihavast risoomist saadav kollakas pulber, mis on väga levinud paljudes Aasia köökides. Kurkumit on kasutatud juba tuhandeid aastaid. Euroopasse tõid selle Araabia kaupmehed. Kollajuure risoomi müükase harva toorena, tavaliselt on see eelnevat keedetud ja kuivatatult pulbriks jahvatatud
lõunaosa, Väike-Aasia Kõrgus, m 30-35 m -40m Võrsed ja pungad sile, tumehall, vanas eas tekib noorelt valkjashall, hiljem hallikaspruun, mustjashall rõmeline korp. Noored sügavarõmeline. Noored võrsed helepruunid, võrsed varjus kollakasrohekad, valguse valkjate karvadega. Pungad suured, käes pruunikaspunased. Pungad munajasümmargused. ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid. Lehe kuju (joonista või vahelduvad lihtlehed. Lehed õhukesed, vahelduvad lihtlehed. Peaaegu ümmargused, 6- kleebi) 4-9 cm läbimõõdus, pealt tumerohelised, 10 cm läbimõõdus, südaja või tömpja alusega,
täpikestega. Lehed noorelt karvaselt, hiljem ainult roodude juurest. Õitseb mais. Õied koondunud urbadeks. Vili (pählike) valmib augusti lõpuks. Võsundkontpuu (Cornus stolonifera) Sugukond: kontpuulised (Cornaceae) Looklevate võrsetega 2,44m kõrgune Väga levinud haljastuses, kuna talub lehtpõõsas. saastunud õhku. Kasvatatakse Maaga kokkupuutuvad oksad mitmeid vorme. juurduvad kergesti. Vanad oksad kollakas või pruunikaspunased, noored võrsed rohelised või kollased. Lehed pealt tume rohelised, alt valkjasrohelised, karvased. Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab niiskemaid pinnaseid. Harilik toomingas (Prunus padus) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Hargneva võraga 1015m kõrgune Haljastuses levinud. Kuulub pinnast madal puu või kõrge põõsas. parandavate liikide hulka. Koor mustjashall
Pöialpoiss on meie looduses tavaline nii suvel kui ka talvel. Pesitseb pöialpoiss kõigis okas- ja segametsades. Pesa ehitab ta tavaliselt kuusele ja kinnitab selle allarippuva oksa tipuosas oksaharude vahele. Tavaliselt asub pesa üsna kõrgel, 4...17 m kõrgusel. Pesa on suhteliselt väike kerajas paksuseinaline ehitis. Lennuava asub ühel küljel. Kogu pesa on täiuslikult viimistletud ja jätab kunstipärase mulje. Pesas olevad munad on pruunikaspunased ja üks muna kaalub 0,7 grammi. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Peale pesast lahkumist võivad pojad veel kauaks jääda pesa lähimasse ümbrusesse. Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Mis on veekogu?
Armastab päikesepaistelist parasniisket ja viljaka mullaga kasvukohta. Kasutatakse üksikasetuses või väiksemate gruppidena. [9] Sordid: · 'Alba' õied algul valged, õitsemise lõpul heleroosad; · 'Korea' mägedest 1600-1700 m kõrguselt loodusest leitud; keskmisekasvuline, laiuv ja tihedavõrseline põõsas; lehed tumerohelised, paksud, õied tumeroosad; · 'Purpurea' ('FoliisPurpureis') madal põõsas, lehed pruunikaspunased; õied tumeroosad; · 'Variegata' lehed kollakasvalkjate servadega; õied sügavroosa värvusega; · 'Venusta' lehed väiksemad kui põhiliigil ja peaaegu paljad; õied tihedates kimpudes piki võrset, torujad, purpurroosad heledama servaga, kupar lühike, paljas; · 'Versicolor' väike kuni keskmisekasvuline põõsas, õied algul kreemikasvalged, hiljem punased;
ääres. Pöialpoiss on meie looduses tavaline nii suvel kui ka talvel. Pesitseb pöialpoiss kõigis okas- ja segametsades. Pesa ehitab ta tavaliselt kuusele ja kinnitab selle allarippuva oksa tipuosas oksaharude vahele. Tavaliselt asub pesa üsna kõrgel, 4...17 m kõrgusel. Pesa on suhteliselt väike kerajas paksuseinaline ehitis. Lennuava asub ühel küljel. Kogu pesa on täiuslikult viimistletud ja jätab kunstipärase mulje. 12 Header and footer ; nimi Pesas olevad munad on pruunikaspunased ja üks muna kaalub 0,7 grammi. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Peale pesast lahkumist võivad pojad veel kauaks jääda pesa lähimasse ümbrusesse. Nurmkana Nurmkana ehk põldpüü on nälga näinud kodukana suurusega kanaline. Sulestik on peamiselt pruun, rind on hall ja saba roostepruun. Emalind sarnaneb isalinnuga, kuid tema kõhualune kastanpruun laik on tunduvalt väiksem isalinnu omast. Nokk on neil tume ja jalad hallid
Koorest on leitud parkaineid. Harilik Pärn (tilia cordata) PN 1. Leviala: Peaaegu kogu Euroopa, Lääne-Siberi lõunaosa, Väike-Aasia 2. Suurus: 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 3 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra lai, munajas, rohkesti hargnev, algab maapinna lähedalt. Alumised oksad vahel rippuvad. Koor sile, tumehall, vanas eas tekib mustjashall rõmeline korp. Noored võrsed varjus kollakasrohekad, valguse käes pruunikaspunased. 4. Lehed ja pungad: Pungad ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid. Lehed vahelduvad lihtlehed. Lehed õhukesed, 4-9 cm läbimõõdus, pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, roodude nurkades pruunid karvatutid. Südaja alusega, peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm pikk. 5. Õied ja viljad: õitseb juulis. Õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele, 3-11 kaupa püstises ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Viljaks on pähklike
kaselehed ("hiirekõrvad") - rohekaskollased värvitoonid; kasekoored - kollakasroosad värvitoonid; lepakoored - pruunikad värvitoonid (tubakapruun); lepalehed - pruunikaskollased värvitoonid; toomingakoored - roosakad värvitoonid; sireli lehe pungad - kollakasrohelised värvitoonid; kuusekoor - pruunikad värvitoonid; kuusehabe - hallikad värvitoonid; õitega kanarbik - kollakad ja roosad värvitoonid; leesikalehed - rohekashallid värvitoonid; madarajuur - pruunikaspunased värvitoonid; kartulivarred - puhtad hallid värvitoonid; põldosjad - hallikad värvitoonid; kuusekäbid - hallikad värvitoonid; kuuseokkad - rohekad värvitoonid; kivisammal - pruunikad värvitoonid. Tumedate värvitoonide saamiseks värvitakse mitme taimega: pruuni tooni saamiseks näiteks lepalehtedega, hiljem lepakoortega; tumedama madarapunase värvitooni saamiseks värvitakse materjali enne kaselehtedega, hiljem madarajuurtega. Toore taimega värvides tuleb toon kõige tugevam
Kolkwitzia Varjane veigela Kolkvitsia Viburnum opulus Laburnum H. lodjapuu 9 10 SIBERI KONTPUU Lühiiseloomustus Siberi kontpuu (Cornus alba) kõrgus on kuni 3 meetrit, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige
teadagi piisavalt lisandeid, nagu seebid ja abrasiivained, sellest valmistatud kristallid plahvatavad loopimisel, muljumisel või kuumutamisel. Detonatsiooniga kaasneb kõva kärakas ja plahvatuskohale kerkib punakaslilla joodgaasi pilv. Kuna jood põhjustab korrosiooni ja plahvatus paiskab laiali ka tahkeid kristalle, siis hävib mistahes materjali pind, millel kahetsusväärne detonatsioon aset leiab. Ükskõik millega kokku puutudes jätab see järele igavesed ja inetud pruunikaspunased plekid. Ka gaasiline jood on kuri värk, kuna ta kahjustab kopse ja maha sattununa plekitab sealgi kõik täis. Joodi puudutamine jätab nahale pruunid plekid umbes nädalaks, kui neid otsekohe ja energiliselt maha ei pesta. Tõsist terroristi see aine eriti ei huvita, vandaal aga võib sellega tõelise käki kokku keerata. Ka terrorist võib mõned tükike-sed paanika tekitamiseks rahvahulka loopida, sel juhul saab tõenäoliselt paar inimest vigastada, ehmatavad aga kõik, sest tilluke
peaaegu täisnurga all või on nõrgalt ettepoole suunatud, okkaid võrsel tihedalt. Okkad on sirged, torkavalt terava (nõelja) tipuga (sisselõiketa), jäigad, pealt läikivad, rohelised, renniga, tipuosas õhulõheriba, alt kahvatute (rohekasvalgete) õhulõheribadega. Võrsed vaolised, beezid, paljad, (harva karvased). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 23 Pungad koonilised, pruunikaspunased, (nõrgalt) vaigused. Käbid 8...12 cm pikad, kahvatupruunid, kattesoomused seemnesoomustest tunduvalt väiksemad. H=30...35 (37) m. Kasvab looduslikult Kaug-Idas Primorje krai kõige lõunapoolsemas osas ja Põhja-Koreas. Võrdlemisi väikese areaaliga liik. Eestis vähelevinud. Abies fraseri (Pursh) Poiret Fraseri nulg Okkad püstised, harjasjalt, pealmised sageli tahapoole kõverdunud, laiad, tipp kaunis kandiline, alt valged, okaste tipuosa õhulõhedega.
1b: ebasümmeetrilised lehed , kaasa arvatud ka kortsuliste lehtedega: 'Concavum'; 'Neglectum'; 'Rugosum'; 1c: lehelaba jagune (sügavalt lõhine): 'Clausum'; 'Palmitifidum'; 2 grupp: Lehed selgelt 5-hõlmased, mitmevärvilised või punased: 2a: lehed rohelised, kuid noortel kasvudel särav- kuni purpurpunased: 'Cupreum'; 'Metallicum'; 'Opulifolium'; 2b: lehed kollakad, hiljem rohekad: 'Flavescens'; 'Lutescens'; 'Worley'; 2c: lehed kollasekirjud, noored lehed pruunikaspunased: 'Aucubifolium'; 'Aureo- variegatum'; 'Brilliantissimum'; 'Spring Gold'; 'Striatum'; 2d: lehed väävelkollasekirjud, noored lehed erkpunased: 'Leopoldii'; 'Limbatum'; 'Tricolor'; 'Variegatum'; 'Zebrinum'; 2e: lehed kollasekirjud: 'Bicolor'; 'Luteo-virescens'; 2f: lehed erinevavärvilised, punase alaküljega: 'Nervosum'; 'Nizettii'; 'Prinz Handjery'; 'Pseudo-Nizetii'; 3 grupp: Lehed selgelt 5-hõlmased, rohelised, purpurja alapoolega: 'Atropurpureum'
annaabi.ee 
