PROPEEN Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemistemperatuur on -47,6 C Keemiline valem on C3H6 Molaarmass on 42,08 g/mol Propeeni monomeer Propeeni polümeer Katalüsaatorite toimel moodustub propeenist polüpropeen , mis on kerge, keemilistele mõjutustele vastupidav ja heade dielektriliste omadustega materjal. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks . Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel CH3-CH2-CH3 H2 + CH3-CH=CH2 (propeen).
● maitsetu plastide tootmisel põhikoostisosana propeen ● värvusetu ● vees Umbes pool propeeni ● metüületüleen ● gaasiline lahustamatu maailmatoodangust ● propüleen ● kergesti süttiv (kümneid miljoneid tonne) ● nõrk ebameeldiv läheb polüpropeeni
Polüetüleen: Saamisviis pohineb eteeni (CH2=CH2) polümerisatsioonil. Need on värvitud pooläbipaistvad (läbiv valgus hajub struktuurse ebaühtluse tõttu) "vahase" pinnaga termoplastid, veekindlad, vastupidavad kemikaalidele, suure elektrilise eritakistusega. Seda kasutatakse pakendimaterjalina (polüetüleenkile), mahutite, toidunõude jpm. valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Polüpropüleen: Propeeni monomeer on sarnane eteeniga ja nagu eteen, sisaldab ta kahekordset kovalentset sidet, mis avanedes polümeriseerub. PP on suurema tugevusega ja kõvadusega kui HDPE. PP tihedus on vorreldav LDPE-ga, hea keemiline vastupanu, kõrge vasimustugevus, eripäraks on väga hea korduvpainutustugevus. Madalatel temperatuuridel muutub hapraks. väga tundlik UV-kiirguse suhtes ja väga hasti ümbertöödeldav. Polüpropüleenist valmistatavate toiduga
Õhuga kasutatakse ära polümeeride Eteen/etüleen ligikaudu üheraskune. Vees vähesel tööstuses, ülejäänu läheb määral lahustuv. äädikhappe, etanooli ja halogeenühendite tootmiseks. Värvuseta vees lahustamatu gaas. Pool propeeni maailma Polümeeride ja paljude kemikaalide aastatoodangust läheb lähteaine. Eteeni toodetakse vastava polüpropeeni(sellest saadakse alkaani dehüdrogeenimisel. Lisaks plasttorusid, kiudaineid ja Propeen CH2=CH-CH3 võib eteeni toota veel nafta taarat agressiivsete
värvuseta,maitseta, lõhnata,õhust kergem gaas.vees ei lahustu.raskelt veeldatav.veekogudes moodustab vee molekulidega tahkeid kristallaineid-hüdraate.kasutus.valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse veel metanooli ja ammoniaaki.etaan:leidumine looduses on sama, mis metaanil.omadused:värvuseta, lõhnata, nõrgalt anesteetilise toimega, vees praktiliselt lahustumatu gaas.propaan:leidumine.looduslikus gaasis(sisaldus kuni 15%) ja lahustatuna naftas(töötlmise saadustes 2%).kasutus.segu propeeni ja butaaniga kõrgahju kütusena, segus hapnikuga aga terase lõikamisel ja keevitamisel.segu butaaniga on automootori kütus, mida balloonigaasi nimel kasut. ka koduses majapidamises.gaasigrillid.segu butaani ja isobutaaniga asendab aerosool pakendis osoonikihle ohtilkke freoone.omadused:värvusetu, vees praktiliselt lahustumatu, tugeva lõhnaga(väävliühendite 0,02% sisalduse lisamisel) gaas.veeldub kergesti.
moodustunud polümeer polüalkeen süsivesinik, mille ahelas sisaldub mitu kaksiksidet 2. Koosta kloroeteeni (vinüülkloriidi) polümerisatsiooni võrrand. Milliste ühendiklasside omadused on polüvinüülkloriidil? Nimeta ühendeid, millega toimuks reageerimine. Reageerib: + NaOH Omadused: halogeeniühend 3. Kujuta da propeeni polümerisatsiooni. Milliste ühendiklasside omadused on polüpropüleenil? Nimetada ühendeid, millega toimub regeerimine. Reageerib: + Hal2 Omadused: alkaan 4. Kujutada 2-metüül-1,3-butadieeni polümerisatsiooni. Milliste ühendiklasside omadused on polüisopreenil? Nimetada ühendeid, millega toimub regeerimine. Reageerib: + H2O, + H2, + HHal, + Hal2 Omadused: alkeen 5. Mille poolest erinevad polümeer ja plastmass?
Iga keemiline side hapniku, lämmastiku või klooriga aga suurendab ühe ühiku värra topeltsidemed aga kahe võrra! H H | | H -- C -- C -- C = O keskmine: (-3 + 0 + 1) : 3 = - 2/3 | | | H OH H -3 0 +1 · Alkeenid Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksikside. Lõppliide een. Nt. Propeeni valem. H H CH3 CH = CH2 | | C2H6 H -- c -- c = c | | | H H H Kõik alkeenid põlevad ning saadusteks on süsihappegaas ja vesi (vt näidet : alkaani põlemine) · Alküünid Alküünides on süsinikuaatomite vahel kolmikside. Lõppliide üün. Nt. Propüüni valem. H
enooseltest ühenditest, siis on tasakaal peaaegu täielikult nihkunud ketovormi suunas. Etanooli derivaadid valemiga (R alküül- või atsüülradikaal) on täiesti püsivad ained. Kui kaksikside asetseb hüdroksüülrühmast eemal, siis on tegemist juba kahefunktsioonaalse ühengida, milles kaksikside on hüdroksüülrühm reageerivad omaette. Lihtsaim sellist tüüpi küllastumata alkohol on 2-propeen-1-ool ehk alküülalkohol, mida saadakse 1-kloro-2-propeeni (allüülkloriidi) hüdrolüüsimisel: Taimere eeterlikest õlidest on eraldatud mitmeid isoprenoidse ahelaga küllastumata alkohole. Need ained on meeldiva lõhnaga vedelikud, mida kasutatakse parfümeerias. Tsitsonellooli leidub roosiõlis, geraniooli geraaniumiõlis, farnesooli maikellukestes, pärnade ja akaatsiate õites. Farnseool on kimalase atraktiivaine e feromoon. Küllastumata alkoholide derivaatidest pakuvad erilist huvi vinüülestrid, nt vinüülatsetaat
2-metüül-1,3-butadieeni (isoporeeni) tehnilisel tootmisel. Varem saadi penteenide segu tehnilise isopentanooli dehüdratiseerimisel ZnCl2 abil ning teda kasutati ,,amüleeni" nimetuse all. Amüleeni keemispiirid olid 30...35o.Penteeni keemistemperatuur on 38,57 o .Kõrgemad alkeenid ei leia veel laialdast kasutamist. Nad esinevad krakkbensiinides. Küllastumata ühendite saamise allikaks on nafta krakkgaasid. Krakkgaasid sisaldavad: Eteeni - 15...20% Propeeni - 9...15% Buteene - 6...9% Penteene - 2...3% Kasutusalad · Lõhkeained · Lahustid · Mürkkemikaalid · Polümeerid ja plastmassid · Mootorikütus · Alkoholid · Külmakindlad vedelikud (aknool) · Puuviljade valmimise kiirendamiseks · Sünteetiline kautsuk 10 Kokkuvõtte
1. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad ja moodustavad polümeere, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Elementaarlülide arv polümeeris näitab polümerisatsiooniastet. Polüpropeen on propeeni monomeeridest koosnev polümeer. -Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). -Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on:
Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 11 PROPEEN CH2 = CH CH3 Sarnaselt eteeniga on ka propeen värvuseta ja vees lahustumatu gaas. Katalüsaatorite toimel moodustub propeenist polüpropeen (kaubandusliku nimega polüpropüleen), mis on kerge, keemilistele mõjutustele vastupidav ja heade dielektriliste (elektrit mittejuhtivate) omadustega materjal. Nagu eteeni puhul, toodetakse ka propeeni vastava alkaani dehüdrogeenimisel. CH3 CH2 CH3 CH2 = CH CH3 + H2 Lisaks võib propeeni toota veeel nafta krakkgaasidest või propaani oksüdeerumise käigus. CH3 CH2 CH3 + 0,5O2 CH2 = CH CH3 + H2O Umbes pool propeeni maailmatoodangust (kümneid miljoneid tonne) läheb polüpropeeni valmistamiseks, millest saadakse plasttorusid, kiudaineid, taarat agressiivsete materjalide jaoks.
broomivett · C3H6 + Br2 = C3H6Br2 täpsemalt CH3- CH=CH2 + Br2 CH3-CH2Br-CH2Br 1,2- dibromopropaan · C3H6 + HCl = C3H7Cl 2-bromopropaan.Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl CH3- CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile Vesinikhalogeniidide liitumisel kaksiksidemele, liitub vesinik sellele süsiniku aatomile, mille juures on rohkem vesiniku aatomeid - M reegel on põhjendatav lähtudes kaksiksideme võimalikust polaarsusest Polümeerimine paljud propeeni molekulid liituvad pikaks polüpropeeni molekuliks X CH3-CH=CH2 [ -CH(CH3)-CH2-]X Etüün e atsetüleen HC:::CH , lihtsaim kolmiksidemega süsivesinik - alküün Saadakse · Metaani pürolüüsil 2CH4 3H2 +C2H2 või oksüdeerival krakkimisel (vajalik soojus saadakse maagaasi enda põletamisel) 2CH4 +3/2 O2 = C2H2 + 3H2O · Toodetakse niinimetatud karbiidimenetlusel. Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi
LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Aine ärritab silmad. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteem. Toime suurtel sisaldustel teadvusetust võib põhjustada teadvusetust PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Vedelik kuivatab naha rasvast. 2PROPANOOL, ISOPROPÜÜLALKOHOL (CH3)2CHOH, iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub pusakriõlis. Seda saadakse propeeni hüdrateerides ning tarvitatakse lahustina ja ekstrahendina ning 2propanooni ja estrite sünteesis. 2PROPENOOL, ALÜÜLALKOHOL CH2=CHCH2OH, terava lõhnaga värvuseta vedelik. Seda saadakse 3koro1propeeni hüdrolüüsides.kasutatakse glütserooli ja sünteetiliste vaikude tootmisel. Ärritab liamskesta. KEEMILISED OHUD: Reageerib süsiniktetrakloriidiga, lämmastikhappega, klorosulfoonhappega põhjustab tule ja plahvatusohtu. TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse
Butaan C4H10 Butüül C4H9 CH3 CH2 CH2 CH3 CH3 CH2 CH2 CH2 Isobutüül CH3 CH CH2 CH3 Jne. Süsivesinikest moodustunud radikaale nimetatakse alküüdradikaalideks. Radikaalideks võivad olla ka halogeenid: Kloro Cl Bromo Br Jodo I Fluoro F ÜLESANDED. 8) Mitu mooli O2 kulub 80g propeeni põlemiseks? C3H6 + 4,5O2 3CO2 + 3H2O n=m/M=80g/42g/mol=1,9mol m=n*M=(3*12+6)=42g/mol x=8,55g/mol 9) Mitu dm3 propaani saab põletada 10 mooli hapnikuga? C3H8 + 5O2 3CO2 +4 H2O x=2mol V=n*Vm=44,8dm3 10) Mitu dm3 O2 kulub 5 mooli heksaani põlemisel? C6H14 + 5,5O2 6CO2 + 7H2O V=1064dm3 11) Mitu dm3 O2 kulub 224 dm3 pentaani põlemisel? C5H12 + 7,5O2 5CO2 + 6H2O n=10mol x=80mol V=1792dm3 12) Mitu dm3 CO2 tekib 200g butaani põlemisel? C4H10 + 6,5O2 4CO2 + 5H2O m=5,8g/mol
propeen valastab broomivett · C3H6 + Br2 = C3H6Br2 täpsemalt CH3- CH=CH2 + Br2 à CH3-CH2Br-CH2Br 1,2-dibromopropaan · C3H6 + HCl = C3H7Cl 2-bromopropaan.Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl à CH3-CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile Vesinikhalogeniidide liitumisel kaksiksidemele, liitub vesinik sellele süsiniku aatomile, mille juures on rohkem vesiniku aatomeid - M reegel on põhjendatav lähtudes kaksiksideme võimalikust polaarsusest Polümeerimine paljud propeeni molekulid liituvad pikaks polüpropeeni molekuliks X CH3-CH=CH2 à [ -CH(CH3)-CH2-]X Etüün e atsetüleen HC:::CH , lihtsaim kolmiksidemega süsivesinik - alküün Saadakse · Metaani pürolüüsil 2CH4 à 3H2 +C2H2 või oksüdeerival krakkimisel (vajalik soojus saadakse maagaasi enda põletamisel) 2CH4 +3/2 O2 = C2H2 + 3H2O · Toodetakse niinimetatud karbiidimenetlusel
propeen valastab broomivett · C3H6 + Br2 = C3H6Br2 täpsemalt CH3- CH=CH2 + Br2 CH3-CH2Br-CH2Br 1,2-dibromopropaan · C3H6 + HCl = C3H7Cl 2-bromopropaan.Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl CH3-CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile Vesinikhalogeniidide liitumisel kaksiksidemele, liitub vesinik sellele süsiniku aatomile, mille juures on rohkem vesiniku aatomeid - M reegel on põhjendatav lähtudes kaksiksideme võimalikust polaarsusest Polümeerimine paljud propeeni molekulid liituvad pikaks polüpropeeni molekuliks X CH3-CH=CH2 [ -CH(CH3)-CH2-]X Etüün e atsetüleen HC:::CH , lihtsaim kolmiksidemega süsivesinik - alküün 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 13 Saadakse · Metaani pürolüüsil 2CH4 3H2 +C2H2 või oksüdeerival krakkimisel (vajalik soojus saadakse maagaasi enda põletamisel) 2CH4 +3/2 O2 = C2H2 + 3H2O · Toodetakse niinimetatud karbiidimenetlusel
Metaan on kujunenud maailma energiaturu üheks peamiseks kaubaartikliks. Teistest põlevatest maagaasidest on tähtsamad propaan ja butaan. 21 Propaan (C3H8)on värvuseta ja lõhnata põlev gaas, mille kriitiline temperatuur on 42,1 °C. Seda saadakse maagaasist ja naftatöötlemisgaasidest ning kasutatakse kütusena nii majapidamises kui automootorites, lahustina, eteeni, propeeni, nitroühendite tootmisel. Butaan (C4H10) on värvuseta ja lõhnata gaas kriitilise temperatuuriga 0,5 oC. Saadakse maagaasist ja nafta töötlemisel tekkivast gaasist. Kasutatakse majapidamises kütusena ja buteeni tootmisel. Propaani ja butaani veetakse meritsi aastas 35 miljonit tonni 8.3.2. Keemilised gaasid Veeldatutena veetakse harilikult ammooniumi, vinüülkloriidi, eteen- ja propeenoksiidi. Ammoonium (NH3) on värvitu aluseline terava lõhnaga mürgine ja keemiliselt aktiivne
PP on suurema tugevuse ja kõvadusega kui HDPE. PP tihedus on aga ligilähedane LDPE-le. Teda iseloomustab hea keemiline vastupanu ja kõrge väsimustugevus. Eripäraks on väga hea vastupanu korduvpainutusele, kuid madalatel temperatuuridel muutub polüpropüleen hapraks. Kõrgema löögisitkusega materjali saamiseks kasutatakse polüetüleeni polümeeri mehaanilist segamist väiksetes kogustes elastomeeridega. Sitkem polüpropüleen on 2...10% eteeni sisaldav propeeni kopolümeer, mida nim polüallomeeriks. Polüallomeeri haprumistemperatuur on ca -40°C. Polüpropüleen on väga tundlik ultraviolettkiirgusele. Polüpropüleenist valmistatakse ka klaaskiudarmeeritud plastkomposiite, milles klaaskiud annab materjalile suurema kõvaduse ja tugevuse. Ultraviolettkiirgusetundlikkuse vähendamiseks peavad kompositsiooni kindalsti kuuluma ka antioksüdandid ja UV-filtrid. c)Polüvinüülkloriid (PVC)
annaabi.ee 
