7. Laetud osakesed liiguvad magnetväljas üldjuhul kruvijooneliselt. 8. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud selles aines suurem jõust vaakumis. 9. Diamagneetikud nõrgendavad ja paramagneetikud tugevdavad veidi talle mõjuvat magnetvälja. Ferromagneetik on aine, mis tugevdab talle mõjuvad magnetvälja kuni mitmeid tuhandeid kordi. 10. Seal kus jõujooned paiknevad tihedamalt , on magnetinduktsioon suurem ja proovikehale mõjuvad tugevamad magnetjõud. 1. Ampere seadus- kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. 2. Biot-Svarti seadus võimaldab koos superpositsiooni printsiibiga leida mitmesuguste voolukontuuride tekitatud magnetvälja. 3. 1 tesla-magnetinduktsiooni ühik(T) 4. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. B-vektori suunaks on magnetnõela põhjapoolus. 6
- Laetud kehade vahel mõjuv elektrijõud on pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga. kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 8.Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? - Näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 9. Milline on E-vektori suund? - E-vektori suund ühtib laetud proovikehale mõjuva jõu suunaga. 10.Millised on magnetvälja jõujooned? - Püsimagneti jõujooned suunduvad põhjapooluselt lõunapoolusele. 11.Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. (Otsi õpikust koht, kus seda kompassinõelaga määratakse.) 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Elektrostaatilised jõud tõukuvad, magnetilised jõud tõmbuvad. 13
Ühikuks on T (tesla). Magnetinduktsiooni vektori e. Bvektori suund ongi magnetvälja suund. 7. Millist magnetvälja nimetatakse homogeenseks? 8. Milleks kasutatakse magnetvälja jõujooni? Milline on nende suund püsimagnetite korral? Magnetvälja jõujooni kasutatakse väljavektori pikkuse hindamiseks ruumi eri piirkondades. Seal, kus jõujooned paiknevad tihedamalt, on magnetinduktsioon suurem ja proovikehale mõjuvad tugevamad magnetjõud. Püsimagneti korral paiknevad jõujooned väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele. (pöörisväli) 9. Vasaku käe reegel Ampere'i seaduse jaoks. Vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 10. Mis on Lorenzi jõud? Valem, seletused, mõõtühikud ja suund.
vaakumis suurem jõust antud aines. 13. Igal laetud kehal on elektriväli, see keha on suuteline mõjutama teist laetud keha elektrijõuga. Elektrivälja omadused on need, et väljad ei sega teineteist, samuti pole elektromagnetväli ruumis piiratud ning ta kannab endas energiat. 14. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Tähis E Valem - E=F/q E elektrivälja tugevus, F proovikehale mõjuv jõud, q proovikeha laeng. Ühik 1N/C (njuuton kulani kohta) Suund kui kehal on positiivne laeng, siis E-vektor on suunatud sellest eemale, kui aga negatiivne, siis suunatud selle keha poole. 15. Selleks, et leida resultantjõud, kui antud ruumipunktis on mitu elektrivälja, tuleb E- vektorid liita, kuna kehtib superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte. 16. Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, milles jõujooned on paralleelsed. 17
kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi Valem 4.3.4 abil. F Rs = Valem 4.3.4 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN); S proovikeha ristlõikepind (cm2). 5. Katsete tulemused 4 Tiheduse määramine Maht, Mass, Tihedus, Keskmised mõõtmed
Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikehasi koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3.4 järgi: Tabel nr 3- Survetug evuse määrami ne Prk Survepinna Purustav Survetugevus keskkond määramine jõud survel Prk nr Laius 1 Laius 2 kgf kgf/cm2 N/mm2 Kuiv/Immutatud vees (7p) [mm] [mm] Manom
Tõmbekatse tehakse tõmbemasinal, mis võivad olla mehaanilised või hüdraulilised. Mehaanilised masinad arendavad jõudu F=2500 N...50.104N, hüdraulilised masinad veelgi enam. Metallide katsetamisel kasutatakse põhiliselt silindrilist proovikeha, lehtmaterjalide ja pastidede katsetamisel ka lameproovikeha. Silindrilise normaal proovikeha mõõdud on pikkus l 0 = 200 mm ja läbimõõt d 0 = 20mm. Proovikeha kinnitatakse tõmbemasinasse. Suurendades masina abil pidevalt proovikehale mõjuvat tõmbejõudu F, proovikeha pikeneb ja lõpuks kätkeb. Katse kestel on proovikehal märgata mitmesuguseid muutusi. Sõltuvust tõmbejõu ja proovikeha pikenemise vahel iseloomustavad tõmbediagrammid. Voolamist registreeritakse tõmbemasina dünamomeetril (osuti seisatab hetkeks). Peale selle näeme, et proovikeha keskosa tuhmub. Seda põhjustavad proovikeha pinnale tekkinud mikropraod nn.Tsernov- Lüdersi jooned. Surveteim
Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3 järgi. Valem 3: Rs = F/S , kus Rs proovikeha survetugevus, [kgf/cm2]; F purustav jõud, [kgf] S proovikeha ristlõikepind, [cm2]. 3.4 Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 4 järgi. Valem 4:
teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 3.4 Paindetugevuse määramine
asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valem abil: F ƒ s= S Kus: ƒs – proovikeha survetugevus (N/mm2); F – purustav jõud (kN); S – proovikeha ristlõikepind (cm2). 5. KATSETULEMUSED 5.1. Tiheduse määramine
teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine
peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Valem 6: S = b * c / 1000 S survepinna suurus [cm2] b survepinna laius [mm] c survepinna pikkus [mm] Näide: S = 118 * 109 / 100 = 128,62 [cm2] Valem 7: F = H * 125000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit Näide: H = 168 F = 168 * 50000 / 300 = 28000 [kgf] Valem 8: Rs = F / S Rs proovikeha survetugevus [kgf/cm²] F purustav jõud [kgf] S survepind [cm²] Näide:
kuid tähistatakse HRA. Kõige rohkem käsutatakse C-skaalat. Kõvasulamis indentorit võib käsutada siis, kui katsetatava metalli kõvadus HRC < 50. Rockwelli ja Brinelli kõvadusarvude vahel on seos ligikaudu 1HRC«10HB. Täpsemad andmed saab vastavatest tabelites. Katse teostamiseks asetatakse proovikeha või detail pressi töölauale 8 (joon. 1.15.). Käsiratast 9 pöörates tõstetakse laud üles ja proovikeha (detail) surutakse vastu indentorit 7. Käsiratast pööratakse seni, kuni proovikehale mõjuv jõud suureneb nõutava eelkoormuseni - 10 kgf (98 N). Seda näitab väike osuti, mis selleks hetkeks on pöördunud indikaatori punase täpini 5. Nüüd pööratakse indikaatori rõngast 6 ja seatakse skaala nullkriips C kohakuti suure osutiga (sõltumata käsutatavast skaalast). Seejärel rakendatakse nõutav lõppkoormus, mille hoideaeg (3..6 sekundit) reguleerib amortisaatorit 3. Järgnevalt vabastatakse proovikeha koormusest (joon. 1.15.). Skaala näit
teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine
Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi järgi: 𝐹 𝑓𝑠 = (Valem 4) 𝑆 Kus: 𝑓𝑠 – proovikeha survetugevus [N/mm²] F – purustatav jõud [N] S – proovikeha ristlõikepind [mm²] 3 Survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm²
poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 [mm] ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Toote partii survetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine kuue proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]. Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võetud arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületas enam kui 40% keskmist survetugevust. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutati survetugevus vastava kujuteguriga (antud juhul 0,91). Valem 6: S = b * c / 1000 S survepinna suurus [cm2] b survepinna laius [mm]
Graafik 1. Puidu survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest 5.4 Survetugevuse määramine risti kiudu. Graafik 2. Survetugevuse määramine ristikiudu. Survejõud Deformatsioon [kgf] [mm] 25 0,01 50 0,02 75 0,03 100 0,04 125 0,05 150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1961/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1961 N/mm2 6. Järeldus Katsetatud puidu niiskussisaldus: a)õhkkuivadel tiheda aastaringiga proovikehadel 6,2%, kirjanduslik allika järgi õhkuivadel on 8-13% b)immutatud tiheda aastaringiga proovikehadel 74,0%, kirjanduslik allika järgi vettinud puidul võib kaaluline niiskussisaldus ületada 100% c)kuivatatud tiheda aastaringiga proovikehadel 0%, kirjanduslik allika järgi on kuivatites
429,8 0,00 55,8 55,3 Graafik 5.4 5.4 Survetugevuse määramine risti kiudu. Graafik 2. Survetugevuse määramine ristikiudu. Survejõud Deformatsioon [kgf] [mm] 25 0,01 50 0,02 75 0,03 100 0,04 125 0,05 150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1962/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1962 N/mm2 6 Järeldus Õhkkuiva männi niiskussisalduseks saadi 8,5% (hõre) ja 9,6% tihe. Männi keskmiseks tiheduseks niiskusel 12% saadi 497 kg/m3. Keskmiseks survetugevuseks standardniiskusel saadi 49 N/mm2. Katsetulemuste põhjal saab väita, et vees immutatud männipuidu survetugevus on tunudvalt madalam kui kuivatatud puidu survetugevus.
Voolujuhid – laeng kandub hästi üle ühelt kehalt teisele Pooljuhid – teatud tingimustel kannavad (isolaatorid) Dielektrikud – ei juhi/ei kanna laenguid Anioon, katioon. Anioon – kaotanud elektroni, positiivne Katioon – saanud elektroni, negatiivne Punktlaeng Laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. (Jagame proovikehale(teine laetud keha) mõjuva jõu ja sellele kehale mõjuva laenguga, saame elektrivälja tugevuse) E=F/q E-[1N/C] (vektoriaalne suurus) Jõujoon Jõujoon on kujuteldav joon, mis näitab välja kuju. Jõud mingis punktis on jõujoone suunaline. Mida tihedamalt on jooned, seda tugevam väli. Välja potensiaal Elektrivälja potensiaal on töö, mida tuleb teha positiivse ühiklaengu A
kiirusega. Materjalis esinevate defektide korral heli levimise kiirus muutub, sellel faktil põhineb ultraheli defektoskoopia. Heli sagedus 20…200Hz, heli kiirus v=l/t, kus l on akustiline baas ja t selle läbimiseks kulunud aeg. 3) Resonantsmeetod põhineb materjali läbiva heli sageduse muutmisel, kuni see langeb kokku omavõnkesagedusega. Omavõnkesagedus on antud materjalist kindla suurusega proovikehale iseloomulik suurus. Kui näiteks betoonist proovikeha allutada külmutamisele-sulatamisele, siis tekkivad proovikehasse esialgu mikropraod, mida pealispindsel vaatlemise ei näe, küll aga muutub omavõnkesagedus. KÕVADUS • Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. • Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi
= (1) V kus m proovikeha mass (kg); V proovikeha ruumala (m3). Katsekehade keskmine tihedus esitatakse ühikuga kg/m 3. Tihedusel kuni 1000 kg/m3 täpsusega 5 kg/m3 ning tihedusel üle 1000 kg/m3 täpsusega 10 kg/m3. Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse proovikehad lapiti kahele silindrilisele toele, mille omavaheline kaugus on 200 mm. Keskelt rakendatakse proovikehale ühtlase kiirusega koormus ning registreeritakse suurim koormus, mida tellis talus. Igale proovikehale leitakse paindetugevus Rp (N/mm2) valemist (2): 3 Fl R p= (2) 2 b h2 kus F purustav jõud (N); l tugedevaheline kaugus (mm); b tellise laius (mm); h tellise kõrgus (mm).
Veerev keha ega pind, millel kogudeformatsioonist kaod elastne osa, kuid on tekkinud plstne ehk jääkdeformatsioon. see veereb ei tohi deformeeruda, kuna see takistab liikuvat keha. Tõmbediagrammi kõrgeima punkti U juures hakkab proovikeha ühes kitsas piirkonnas Veerdehõõrde takistusmoment Mhmax <= Fn, kus on veerehõõrdetegur. ahenema (moodustub ,,kael"). Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega Keha on tasakaalus, kui F<=Fn*/r, kus r on silindri raadius. ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. Hõõrdejõud liugehõõrdumisel. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Liugehõõre tekib eri kiirustega kehade kontakteerumisel
Kui pärast voolamist (nt punktis S koormust vähendada, siis kirjeldab seost pinge ja deformatsiooni vahel ε algpiirkonnaga CP paralleelnr sirge ST, kuid punktile S vastavast kogudeformatsioonist kaod elastne osa, kuid on tekkinud plstne ehk jääkdeformatsioon. Tõmbediagrammi kõrgeima punkti U juures hakkab proovikeha ühes kitsas piirkonnas ahenema (moodustub „kael“). Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. 30. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni.
Tuletame valemi kiirenduse arvutamiseks, millega proovikeha hakkab gravitatsioonijõu mõjul taevakeha poole langema. Teeme lihtsustava oletuse, et m << M . Proovikeha kaugus taevakeha pinnast on h. Vastavalt valemile (4.1) mõjub talle gravitatsioonijõud GMm Fg = . (4.2) ( R + h) 2 Kuna mingeid muid jõude proovikehale ei mõju, siis gravitatsioonijõud võrdub ühtlasi resultantjõuga ja Newtoni teise seaduse põhjal saab proovikeha selle mõjul kiirenduse Fg GM a= = . (4.3) m ( R + h) 2 Sellist kiirendust nimetatakse vaba langemise kiirenduseks ehk raskuskiirenduseks ja tähistatakse tähega g. Seega avaldub vaba langemise kiirendus mingi taevakeha läheduses GM
vajalik ühikulise suhtelise deformatsiooni saavutamiseks, üheteljelisel tõmbel leidmine ei ole enamasti vimalik. Seepärast määratakse konsolidatsioonimooduli sõltuvuste kohta vastavalt veesisaldusest ja või survel. See tähendab, et proovikehale mõjub pinge ainult ühe telje suunas. konsolidatsioonimoodul otseselt kompressiooniteimi andmetest. Selleks tuleb voolavuspiirist: Cc'=0,00441w-0,033 ja Cv=0,25/W4L Teistes suundades saab proovikeha vabalt laieneda. Sellises pingeolukorras teimi käigus fikseerida proovi vajumise ajaline käik. Konsolidatsioonimooduli kus W- veesisaldus ja WL-voolavuspiir protsentides. Cv ühikuks on m2/sek. E=z/z
õigem nimetada lineaarselt deformeeruva keskkonna teooria seosteks. Elastsusteoorias iseloomustatakse materjali deformeeritavust elastsusmooduliga. Et kasutada elastsusteooria lahendusi pinnasemehaanikas, peab ka pinnase deformeeritavuse iseloomustamiseks kasutama analoogset näitajat. Elastsusmoodul määratakse kui pinge juurdekasv, mis on vajalik ühikulise suhtelise deformatsiooni saavutamiseks, üheteljelisel tõmbel või survel. See tähendab, et proovikehale mõjub pinge ainult ühe telje suunas. Teistes suundades saab proovikeha vabalt laieneda. Sellises pingeolukorras teatavasti E = z/z. 34 Ödomeetris teimimisel rõngas asuval pinnasel, mida surutakse vertikaalsuunas, puudub võimalus külgsuunas laieneda. Pinnase ja rõnga vahel tekib seetõttu horisontaalsuunaline pinge. Selle pinge suuruse leidmiseks ja tema mõju arvestamiseks kasutame elastsusteooria
annaabi.ee 
