Neil puudub õlanukk, harjaköber hästi arenenud. Hobusel on abaluukõhr ja kaarnajätke kõige paremini arenenud. 9. Õlavarreluu põhiosad. Pea, kael, keha ja kaks põnta 10. Õlavarreluu iseärasused karnivooridel. Deltaköprus vähearenenud, taksikoertel ja lühijalgsetel koertel on õlavarreluu tugevasti kõverdunud, kassil paikneb kodarluuaugust mediaalselt koronoidauk (fossa coronoidea), neil paistab mediaalsest põndapealisest proksimaalselt põndaülene mulk (foramen supracondylare). Koeral leidub sageli ka plokiülene mulk, kassil see puudub. 11. Õlavarreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobustel. Mõlemad köbrukesed kahestunud, koosnedes kraniaalsest ja kaudaalsest otsast, deltaköprus on tugevasti arenenud. Hobusel esineb ka vahelmine köbruke. 12. Küünarvarre skelett skeleton antebrachii 13. Kodarluu põhiosad. Kodarluupea, kodarluukael, kodarluukeha, kodarluuplokk 14. Küünarluu põhiosad
c) Verejooks 17. Lahastamise näidustuseks on: a) Valu b) Verejooks c) Skeletivigastus 18. Nõuded lahastamiseks on: a) Lahastatav jäse jahutada b) Enne lahastamist eemaldada riided c) Fikseerida lahas kogu pikkuse ühesuguse rõhuga 19. Vead lahastamisel on järgmised: a) Ei ole immobiliseeritud proksimaalne ja distaalne liigesed b) Lahastatud jäset on hoitud soojas c) Zguti asetamine proksimaalselt 20. Nihestust tuleb a) Soojendada b) Lahastada mugavas asendis c) Koheselt redutseerida – 21. Esmaste elustamisvõtete rakendamisel ei tohi kopsude kunstliku hingamise aeg ületada a) 2 sek b) 5 sek c) 8 sek d) 10 sek 22. Ninaverejooksu peatamiseks tuleb kallutada pead tahapoole a) Õige b) Vale 23. Raske sisemise verejooksu kahtlusel tuleb kõigepealt a) Soojendada kahjustatud piirkonda
M. BICEPS BRACHII · ALGUS o Caput longum- tuberculum supraglenoidale'lt o Caput breve- pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Tuberositas radii M. BRACHIALIS · ALGAB o Humerus'e eesmise pinna distaalselt poolelt · ´KINNITUB o Tuberositas ulnae'le o Pr. Coranoideus'ele M. TRICEPS BRACHII · ALGAB o Caput longum- tuberculum infraglenoidale'lt o Caput laterale- humerus'e tagumise pinna proksimaalselt poolelt o Caput mediale- humerus'e tagumise pinna distaalselt poolelt · KINNITUB o Olecranon'ile KÜÜNARVARRE EESMISE RÜHMA PINDMISED LIHASED M. PRONATOR TERES · ALGAB o Caput humerale- humerus'e epicondylus medialos'elt o Caput ulnare- pr. Coronoideus'elt · KINNITUB o Radius'e lateraalse pinna keskmisele 1/3-le M. FLEXOR CARPI RADIALIS · ALGAB o Humerus'e epicondylus medialis'elt · KINNITUB o 2
Tänu mitmeliigeseliste lihaste kujunemisele ja jäsemete lihasmassid nihkunud proksimaalses suunas kerele lähemale. Seetõttu on jäsemete raskusjõu pöördmoment väike ja jäset saab tõsta suhteliselt väikese lihasjõuga ning kiiremini. Mitmeliigeselised lihased loovad ka soodsad tingimused kõnni- ja jooksuliigutusteks. Tuleb tunnistada arengulooliselt väljakujunenud tõsiasja, et kõnni- ja jooksuliigutuste dünaamiline laine algab proksimaalselt lülilt. Jooksuliigutus hakkab reieliigutusega, st. reis juhib jooksuliigutusi. Reie liikumise iseloom, selle kiirendused ja pidurdused määravad jala kui mitmelülilise biokinemaatilise hoobade ahela liigutustegevuse (sääre ette- ja tahapendeldused jne). Me jookseme reitega! Madallähte tehnikast Lähteasendid Määrustepäraselt saab kõige kiiremini jooksu alustada ja kiirendada sellisest madallähte "Valmis
Kaudaalselt suunatud Konksuülene kaarnaluu, koduloomadel arenenud vaid jätke (Processus suprahamatus) abaluu alihasmine köprus (Tuberositas deltoidea). 1.Peaaegu pole näha küünarnukmist auku (Fossa olecrani). Õlavarre skelett (Skeleton brachii): 2.Mediaalsest põndapealisest õlavarreluu (humerus) proksimaalselt läbib luud põndaülene mulk (Foramen supracondylare). Küünarvarre skelett (Skeleton täies pikkuses välja arenenud ja teineteise antebrabhii): Kodarluu (Radius), htes liikuvad, eriti kassil. kaudolateraalselt sellest Küünarluu (Ulna). e randmeluu liitunud vahelmiskodarmiseks
Kaudaalse lihased Sääremarja-kolmpealihas - Sääremarjalihas - m. Reieluu kaudolateraalne ja Kandluuköber Kannaliigese sirutamine ja m. triceps surae gastrocnemius -mediaalne pind põntadest põlveliigese painutamine proksimaalselt Lestlihas - m. soleus Pindluupea Kannaliigese sirutamine ca Pindmine varvastepainutaja - m. flexor digitorum Reieluu põndaülene auk või 2...5 (Car), 3...4 (su, Ru) või Varbaliigeste painutamine, superficialis, s. m
See tähendab, et nt paralleelselt paiknevate lihaskiudude paigutuse korral on anatoomiline ristlõikepindala võrdne füsioloogilisega. Lihaskiudude sulgja paigutuse korral on aga füsioloogiline ristlõikepindala tunduvalt suurem anatoomilisest. 30.SELGITAGE MÕISTE: LIHASE PARADOKSAALNE TÖÖ Lihase paradoksaalne töö tähendab, et lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Kaudsel teel võib lihas mõjutada ka temast nii proksimaalselt kui ka distaalselt paiknevaid liigeseid. Nt küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus õlavars viiakse taha. Sirutus õlaliigesest võimaldab vaba ülajäseme raskuskeskme jäämist õlaliigese alla. Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre- kolmpealihase venitus kontraktsioonieelne venitus. 31.MOTOORIKA KOORDINATSIOONI MÕISTE Motoorika koordinatsioon liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus
(nt. pikali olles reie-nelipealihas) 5) Lühenenud lõdvestusseisund– lihase algus- ja kinnituskohad on üksteisele väga oluliselt lähenenud (nt. väga tugeva küünarvarre painutuse korral õlavarre-kakspealihas) 6) Väljavenitatud lõdvestusseisund – peaaegu võimatu saavutada kuna väljavenitatult avaldub lihase elastsus. 12. Lihase paradoksaalne töö Lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Aga on ka võimalik, et kaudsel teel mõjutab lihas ka temast nii proksimaalselt kui ka distaalselt paiknevaid liigeseid – paradoksaalne töö. Näiteks küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus – õlavars viiakse taha. Sirutus õlaliigesest võimaldab vaba ülajäseme raskuskeskme jäämist õlaliigese alla. Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre-kolmpealihase venitus – kontraktsioonieelne venitus. 13. Lihase jõud. Jõud, mida suudab lihas oma kinnituskohtadele tekitada. - Selle sõltuvus kolmest faktorist:
NAHA TEKISED Epidermisest tekib mitmeid eriülesannetega elundeid. karvad, küüned, näärmed. Neid nimetatakse naha tekisteks ehk derivaatideks. Küüned Inimesel on kõigi sõrmede ja varvaste distaalsete lülide selgmisel pinnal küüned, mis kujutavad endast õhukesi sarvestunud kumeraid roosakaid läbipaistavaid plaate. Küüs koosneb tihedalt paiknevatest sarvestunud kettudest, mis sisaldavad keratiini. Suurem osa küünest - küünekeha - lõpeb distaalselt vaba servana, proksimaalselt läheb üle küüne kõige õhemaks osaks - küünejuureks, mis ulatub sügavale nahakurru sisse. Kohal, kus küünekeha läheb üle küünejuureks, on nähtav nahamõika alt esileulatuv poolkuujas heledam osa, mis kujutab endast küüne kasvamispiirkonda. Küüne külgmised osad ulatuvad samuti nahakurdudesse, mis moodustavad küünemõika. Kogu küüs paikneb küünealumikul, mis koosneb sidekoest ja kasvu- e. tekitusepiteelist
kõnnitsükli kombinatsioonile. Et jälgida kas kõnnitempo mõjutab kõndi palutakse patsiendil sooritada kõnnitest nii aeglase kui kiire tempoga. Kõnnitesti ajal peab vaatama käte, kere, alaselja, vaagna, puusade, põlvede, hüppeliigeste ja varvaste muutusi. Füsioterapeut palub patsiendil kõndida tema jaoks harjumuspäraselt, vajadusel võib kasutada abivahendeid (nt. kargud, kõnniraam, kepp). Hindamist teostatakse eest, tagant, külgvaates ning proksimaalselt distaalsele. Näiteks hooperioodis (avatud kineetiline ahel) algavad liigutused proksimaalselt ning liiguvad distaalsele, toeperioodis (suletud kineetiline ahel) vastupidi- liigutus algab labajalast ning suundub üles proksimaalsele. Käte ning kere liigutused peavad toimuma jalgade liigutuste suhtes vastasuunas. Kõnni hindamine eestvaates Eestvaates patsienti hinnates peab jälgima, kas kõnni ajal esineb mingil määral vaagna
vitamiinid, niudesooles ka sapphapped. Sõltuvalt intestinaalse epiteeli lokalisatsioonist, kulgeb kuni 90% ainete transportdist paratsellulaarselt. Substantside võimet läbida epiteeli paratsellulaarse tee kaudu osmootse, hüdrostaatilise, keemilise või elektrilise 19 gradiendi tõttu nimetatakse passiivseks permeaabluseks. Tiheühendused on vabalt läbitavad kuni 0,8 nm läbimõõduga substantsidele. Proksimaalselt distaalsele tiheühenduste pooride või kanalite läbimõõt väheneb, epiteeli läbilaskvus ka vee suhtes on seega regiooniti erinev. 9.2. . Süsivesikute imendumine Süsivesikud saavad imenduda ainult monosahhariididena, nende lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise oligosahharidaaside toimel. Oligosahharidaase on rohkem tühisooles, vähem duodeenumis, iileumis. Hüdrolüütilise lõhustumise lõpp-produktid on glükoos, galaktoos ja fruktoos
saab aru, mis tal meelde jäi. Ehk saab aru, mis tal peas toimub. See metatunnetus tekib peale 5 elusaastat umbes. See kujuneb ainult siis, kui sellele eraldi tp pöörata!! Koolis just tehakse seda: kuidas ma jätan meelde, kas teen vigu loogilises järelduses jne. Õpioskused eeldavad, et laps saab aru, millest ta saab aru ja millest ta ei saa aru. Motoorika üldmotoorika: üle keha liigutused ja peenmotoorika: mida oskame käte, sürmedega teha. Proksimaalselt distaalsele liigub lapse areng: kõigepealt liigutab keha sisemist poolt ja järjest liigub välja poole ehk peenmotoorika poole. Kui võtta arenguvaldkonnad väikseateks juppideks lahti, saab rohkem infi. Enesekohased teadmised mida laps teab enda kohta. Tegelt lapse arengutegevust planeerides peaks mõtlema , mis oskusi lapsel arendada ja mis oskuski ma hindan (see on see Eve Kikase raamat). Riiklikku jaotust vaata SLAIDILT. + teisi ka
tuleks: · uhtuda nahale sattunud materjal rohke jooksva veega, · seejärel pesta vastav piirkond pesuvahendi ja veega ning loputada jooksva veega. 4 Nahkaläbivate vigastuste korral tuleks: · uhtuda vigastuse kohta jooksva vee all, lastes oma verel vabalt haavast väljuda (haavapiirkonda ei tohiks pigistada, verejooksu võib soodustada vigastuskohta proksimaalselt masseerides), · seejärel pesta vigastuse koht pesuvahendi ja veega ning loputada jooksva veega. Nakkusohtliku materjali sattumisel limaskestale tuleks: · loputada suu- või ninaõõnt rohke puhta veega; · loputada silma steriilse füsioloogilise lahusega (0,9% NaCl) kallutades pea kokkupuutesse sattunud silma küljele (et loputuslahus ei valguks puhtasse silma). Pärast kokkupuutejuhtumit ja kokkupuutepinna puhastamist tuleb juhtumist teatada volitatud
Näide: Kaladel, kahepaiksetel, lindudel ja imetajatel tekib esijäse esimese rindmikulüli juurde, kus on Hoxc6 kõige anterioorsem ekspressiooni 63 piirkond. Osadel madudel (püüton) ei eksisteeri sellist jäseme-spetsiifilist Hox-geenide mustrit. Tetrapoodide ehk neljajalgsete loomade (amfiibid, roomajad, linnud, imetajad) jäsemete ülesehitus jaotatakse sõltuvalt proksimaalsest- distaalsest (lähimine-kaugmine) asukohast kehatelje suhtes: proksimaalselt paiknevaks stülopoodiks (õlavarreluu ja reieluu) keskmiseks seugopoodiks (küünarluu, kodarluu; sääreluu, pindluu) distaalselt paiknevaks autopoodiks (randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, pöialuud, varbaluud) Luukoe moodustumise mehhanismid: Oska kirjeldada ja võrrelda intramembranoosset ossifikatsiooni ja endokondraalset ossifikatsiooni (osteoblast, osteotsüüt, osteoklast, kõhreümbris,
Ka jäsemevigastuse korral ei tohi unustada anamneesi kogumist. Mida on tehtud pärast õnnetust? Kus teil praegu täpselt valud on? Palun näidake sõrmega! Kindlasuunaline süstemaatiline uuring Uurimine algab vaatlemisega. Mida ma näen? Näiteks paistetust, naha värvumist, deformatsiooni, sundasendit. Ainult tugevalt veritsevate haavade korral katkestatakse uurimine verejooksu peatamiseks. Lasta aktiivselt liigutada. Kõigepealt vigastuse suhtes distaalselt, siis proksimaalselt. Liigutamise võimalused ja piirangud tulenevad vigastuse tüübist. Alajäsemete vigastuste korral küsib erakorralise meditsiini tehnik, kas patsient oleks võimeline käima (mitte ei kontrolli seda!). 550 Alles seejärel puudutab uurija vigastatud jäset. Kontrollitakse passiivset liikuvust, patoloogilist liikuvust, kudede vastupanu (tugevust), reageerimist survele, tundlikkust ja verevarustust alati distaalselt ja proksimaalselt vigastuse suhtes.
annaabi.ee 
