Sinna alla kuuluvad repressioon (väljatõrjumine), nihe (keskendumine teise asja), vastureaktsioon (väljendatakse vastandikust mõtet), projektsioon (teiste süüdistamine), ratsionaliseerimine (tuuakse labaseid vabandusi) ja regressioon (lapsepõlve mälestusmallid). 8. Teiseks on primitiivsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad eitamine, väljaelamine, lõhestamine (kaksikelu elamine), autistlik fantaasia (kujuteldatakse palju), projektiivne identifikatsioon (kujuteldatakse end kellegi teisena), primitiivne idealiseerimine (nõustutakse pahade omadustega), omnipotentsus ( võetakse liigselt vastutust) ja enda alavääristamine (lootes saada teistelt kiitusi). 9. Kolmandaks on küpsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad kompenseerimine (negatiivsete külgede tagasitegemine teisel alal), asendamine, allasurumine, intellekualiseerimine
Muusika on oma olemuselt abstraktne, mistõttu on igaühel võimalik seda vabalt tõlgendada ning sellesse oma tundeid ning emotsioone projitseerida. 9 On täheldatud, et muusikal on võime tuua sõnad kergelt esile. Muusika loob teatava distantsi inimese ja probleemi vahele, nii et sageli klient ei teadvustagi kõnelemise ajal, et muusikast rääkides avab ta tegelikult iseennast. Peamised kuulamistehnikad on projektiivne kuulamine, juhendatud muusikalised kujutlusmatkad, lõdvestumine muusika abil, projektiivne liikumine, muusika maalimine, muusikast ajendatuna luuletuste ning juttude kirjutamine. Kasutatud kirjandus: Bruscia, K. (1998). Defining Music Therapy. New York: Barcelona Publishers. OdellMiller, H., Richards, E. (2008). Supervision of Music Therapy. Taylor & Francis Ltd. Pehk, A. (2012). Searching for the unknown. Phenomenonoriented
Neljateistkümnendast eluaastast hakkas Blaise Pascal koos isaga osalema Marin Mersenne'i kogunemistel, millest võtsid osa mitmed prantsuse geomeetrid Roberval, Mydorge, Gerard Desargues Desargues ja millest hiljem kasvas välja Prantsuse Teaduste Akadeemia. 16-aastasena pani Pascal Desargues'ist lähtudes kirja 53-realise töö pealkirjaga "Essee koonuslõikelistest tasapindadest", tõestades Pascali teoreemina tuntuks saanud väite, mis on projektiivne geomeetria|projektiivse geomeetria üks põhiteoreem. See saavutus tegi Pascali teadlaste hulgas tuntuks. 1639 sundis kardinal Richelieu rantjeede vastuhakus osalenud Pascali isa armuandmise järel Roueni generaliteedi intendandi kõrgele ametikohale. Äsja oli generaliteedis veriselt maha surutud vaeste ülestõus, Roueni tulud ja varad olid konfiskeeritud, linnale oli määratud lisaks veel miljoniliivrine kontributsioon
- usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4- 13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis-konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik
· õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid
· õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid
- usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4-13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis- konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv-reflektiivne
määratud kolme kategooriasse: 1) väärtused, mida teadlikult või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil mõtestame elusündmusi. ASTMED ON: 0. diferentseerimata usk (imikuiga, 0-2a): usualasele uurimisele kättesaamatu, astmel õpitakse baasusaldust ja teistega seotust, ohuks on nartsissiski või isoleerituse aluspanu. 1. intuitiiv-projektiivne usk (2-7a): laps on mõjutatud esmastest täiskasvanutest, mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused, fantaasia on viljakad, laps mõistab ja tunnetab alateadlikult elu olemust, on oht, et laps võitab sisemiselt omaks negatiivsed kogemused, arvates, et elu ongi selline. 2. müütilis-sõnasõnaline usk (4-13a): jutustused, uskumused ja tavad hakkavad
probleemides süüdistatakse kedagi teist, ratsionaliseerimine - ebasobivate põhjuste asemel tuuakse sobivamad, regressioon - ilmnevad varasemate arengustaadiumite käitumismallid) Primitiivsed kaitsed (eitamine - ängi reaalseid põhjusi eiratakse, väljaelamine - tugevad alateadvuslikud ängid elatakse välja tüli norides, lõhestumine - kaksikelu elamine, autistlik fantaasia - reaalsus asendatakse kujutlusega, projektiivne identifikatsioon - kujutletakse end kellegi teisena, primitiivne idealiseerimine - olen jah paks, ja tahangi olla, omnipotentsus - hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale ülejõukäivaid ülesandeid, alaväärtustamine - ennast alandamine) Küpsed kaitsed (kompenseerimine - puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal, asendamine - objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale, allasurumine - teadvstatud
3) teste peamise meetodina kasutatav psühholoogiaharu ehk psühhodiagnostika 4) Võimekustest – vastavate võimete mõõtmine ülesannete lahendamise kaudu; testi tulemuse ehk jõudluse alusel tehakse vastava võime kohta järeldused 5) Isiksustest – oluline kuidas inimene vastab küsimusele või lahendab ülesande *kolm rühma: (1) objektiivne – arvamuste välistamine kaudne mõõtmine, testitav seosest teadmatu (2) projektiivne – testitav projitseerib enda nägemused, tõlgendused, sisekonfliktid või enesehinnangud testi materjaliks olevatesse stiimulitesse (3) küsimustik – tuginevad enesekohastele ette antud väidetele või küsimustele vastamisele; vastused subjektiivsed ja oodatakse vastajate ausust Modelleerimine – ei uuri objekti otseselt, vaid loob selle mudeli, mille käitumist uuritakse Vestlusmeetod: 1) kasutatakse ühe kindla subjekti uurimisel
Teiseks, väekujundid (images of power), kellele või millele omistame jõu. Kolmandaks, vägijutud (master stories), mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi ja vastame neile. Fowler usu sisu väärtuse- ja loopõhisena. Seega loovad iga religiooni omanäolisuse väärtused, kirjeldused üleloomuliku jõu allikate kohta ja narratiiv. 0. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2). See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu. A 1.intuiiv-projektiivne 2-7 fantaasiarikas aste, laps koguaeg imeb uut infot endasse,oluline osa on vanematel, selles usus lapsel ei ole eristust fantaasia ja tegeliku maailma vahel(kas jõuluvana on olemas v ei) 59:25 2.müütilis-sõnasõnaline 4-13-... .story või lugu, mis väljendub jutustustes. 3.sünteetilis-konventsionaalne 10-21-.. . teismeliseiga, arenguaste kus maailmavaade laieneb väljapool perekonda (kool,töö,kolleegid,meedia jn kogu suhtlusmaailm laieneb, oleme osa suuremast maailmast)
Kuidas neid kõige efektiivsemalt õpetada ja tööle rakendada. Laste arengu uurimine on väga keerukas. Vanuse tõttu on piiratud uurimismetoodikad ja lapse interpreteerimine on tihti läbi vanemate, mis siis neid tulemusi mõjutab. Samuti võib mõjutada uurijate enda uskumused/ideaalid. Näiteks ema-lapse filmimine mõjutab ema käitumist kõvasti. Kasutatakse erinevate projektiivseid arvamusi nähtuse enda kohta või areneva organismi kohta andmetena selle organismi enda kohta. Projektiivne - ma projitseerin sulle selle omaduse. Näiteks vanem vastab imiku kohta, seal on palju asju sees, ei ole objektiivne. Arengupsühholoogilistes uurimistes tuleb silmas pidada kõike seda - võimalikke projektsooone, uskumise, metoodikate vigu, jne jne jne. Arengupsühholoogia uuringuid tehes peab silmas pidama arvamuste andjate orienteeritust ja eelistusi erinevate arenguaspektide hindamisel ning mitte käsitlema neid hinnanguid ekvivalendina tegelikule arengule.
See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu. Antud astmel õpitakse baasusaldust seda, et usaldamine on üldse võimalik ja mutuaalsust seda, et inimene ei ole maailmas üksinda, vaid teistega seotud. Ohuks on, et vastastikulisuse vähesus võib panna aluse nartsissismile või isoleeritusele. Lapse enese- ja maailma mõistmise viis muutub, kui laps õpib rääkima, eristades sümboleid kõnes ja mängus. 2. Intuitiiv-projektiivne usk (eluaastad 2-7). Fantaasiarikas, imiteeriv aste, mille jooksul laps on jõuliselt ja pidevalt mõjutatud esmastest täiskasvanutest. Mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused. Fantaasia ja kujutlused on väga viljakad, neid ei tõrjuta ratsionaalse mõtlemise poolt välja. Astme tugevuseks on, et kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks. Laps mõistab ja tunneb intuitiivselt elu olemust
See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu.Antud astmel õpitakse baasusaldust – seda, et usaldamine on üldse võimalik ja mutuaalsust – seda, et inimene ei ole maailmas üksinda, vaid teistega seotud. Ohuks on, et vastastikulisuse vähesus võib panna aluse nartsissismile või isoleeritusele. Lapse enese- ja maailma mõistmise viis muutub, kui laps õpib rääkima, eristades sümboleid kõnes ja mängus. 1. Intuitiiv-projektiivne usk (eluaastad 2-7). Fantaasiarikas, imiteeriv aste, mille jooksul laps on jõuliselt ja pidevalt mõjutatud esmastest täiskasvanutest. Mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused. Fantaasia ja kujutlused on väga viljakad, neid ei tõrjuta ratsionaalse mõtlemise poolt välja. Astme tugevuseks on, et kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks. Laps mõistab ja tunneb intuitiivselt elu olemust. On oht , et laps võtab
Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents. Kognitiiv-käitumuslik paradigma: - omandatud suhtlemisviis. - mudel. Kopeerid nt vanemate käitumist. Varajased mudelid on see, mis paneb aluse sellele kuidas ma aru saan mis on õige. - Seisundi atributsioon. Klassifitseeriv paradigma: - isiksuse joon.
harjutamises. Teiste sõnadega annab saavutustele motivatsiooni nende poole liikumise protsess. Samal seisukohal on ka mitmed teised teoreetikud. Kauakestvalt, enam kui 40 aastat on saavutusmotivatsiooni uurinud McClelland (1985). McClelland rakendas saavutusmotivatsiooni hindamiseks Temaatilise Appertseptsiooni Testi (TAT) ja kujundas saavutusmotivatsiooni mõõtmise meetodi (McClelland jt, 1953). TAT on tüüpiline projektiivne uurimismeetod, mille puhul eeldatakse, et inimene samastab end ühega piltidel olevatest tegelastest ning esitab pildi kohta nõutud lugudes iseennast ja oma motiive. On leitud, et TAT-i puhul puudub üldistatud motiiv või eelsoodumus ja et sellega võib ennustada käitumisi väga mitmekesistes oludes (Atkinson, 1953; Mischel, 1961). Saavutusmotivatsiooni bioloogiline komponent
annaabi.ee 
