Se-seleen Rinaldo Must 11L Ehitus ja asetus PS-s ● Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall ● Asub 4. perioodis ja VIA rühmas ● Aatommass on 78,96 ● Aatomis on 34 prootonit, 34 elektroni ja 45 neutronit “Tuntuim fullereen C60” Michael Ströck, CC BY-SA 3.0 Füüsikalised omadused ● Pooljuhtiv tahke aine ● Tihedus 4,8 g/cm³ ● Keemistemperatuur: 685°C ● Sulamistemperatuur 170-217°C ● Vees ei lahustu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad ● SeO2 ● SeO3 ● H2SeO3 ● Ag2Se3 ● Na2Se3 ● Se2Cl2 Elemendi tähtsus bioelemendina ● Allaneelamisel või sissehingamisel mürgine. ● Seleeni on vaja kehavõõraste ühendite kahjustamiseks ning raskemetallide imendumise blokeerimiseks, südame normaalse talitluse tagamiseks. ● Aitab säilitada kudede elastsust, osaleb joodi ainevahetuses ning võtab aktiivselt osa kogu organismi ainevahetusest. Kasutusvõimalused
Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall, mis on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi koht: Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817. aastal Saksamaal. Kaadmium looduses · Looduses esineb kaadmium maagis koos tsingi, plii ja vasega. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Füüsikalised omadused · Aatommass: 112,41 · Sulamistemperatuur: 320,8 °C · Keemistemperatuur: 766 °C · Tihedus: 8,65 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Ühendid Fluoriidid: CdF2 Kloriidid: CdCl2 Bromiidid: CdBr2 Jodiidid: CdI2 Hüdriidid: CdH2 3 Oksiidid: CdO Sulfiidid: CdS
SO3 (vääveltrioksiid) värvitu, äärmiselt sööbiv vedelik. Väävlit sisaldavad happed: H2SO3 (väävlishape) tekib väga vähesel määral SO2 lahustumisel vees. Väävlishapet, SO2 ja sulfiteid kasutatakse: kahjurite tõrjeks (peam. kasvuhoonetes), desinfitseerimiseks (veinivaadid), puuviljade säilitamisel, kangaste ja õlgede pleegitamiseks. H2SO4 (väävelhape) õlikas, väga sööbiv vedelik. Väga tugev hape, vesilahustes dissotsieerub. Seleen (Se) - Avastas 1817 Berzelius. Hajutatud element, tuntud üle 50 Se- mineraali,looduslik Se on 6 isotoobi segu.Om: eriti amorfne ja peendispersne, keemiliselt aktiivne. Toatemperatuuril reageerib F2, Cl2 ja Br2-ga. Lihtainete otsesel reaktsioonil saadakse: SeF6 – värvitu gaas, vees praktil. ei lahustu ega hüdrolüüsu, SeF4 – värvitu vedelik, reageerib energiliselt veega, söövitab klaasi, SeCl4 – värvitud või helekollased kristallid, hüdrolüüsub vees; konts HCl-ga → H2SeCl6 (heksakloroseleenishape). SeO2
maakoores esinevate elementide - lagunemise tõttu. Tavalistes tingimustes on Heelium parem soojusjuht kui teised gaasid ning raskem ainult vesinikust. Neoon (Ne) Neooni elektronvalem on 1s22s22p6 (täielikult täitunud väliskiht). Seetõttu on ta väga sarnane Heeliumiga. Neoonil on kõrge ionisatsioonienergia (21,56 eV). Neooni peamine erinevus Heeliumist on tema aatomi suhteliselt suurem polariseeritavus. Neoonil on suhteliselt madal keemistemperatuur(-245,9ºC) ja sulamistemperatuur (- 248,6ºC). Võrreldes Heeliumiga on Neoon mõnevõrra paremini lahustuv. Erinevalt Heeliumist on tahke Neoon tahktsentreeritud kuubikujulise kristallvõrega. Tavalistes tingimustes on Neoon keemiliselt inertne, aga elektrilisel ergastamisel moodustab ta molekulaarseid ioone Ne2+ Neooni saadakse Heeliumi kõrvalproduktina õhu veeldamisel ning koostisosadeks lahutamisel. Looduses on neoonil kolm püsivat isotoopi 20Ne, 21Ne, 22Ne. Argoon (Ar) Argooni elektronvalem on 1s22s22p63s23p6
Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. o Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes.
KORDAMINE Puhas aine ja ainete segu Puhas aine Aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest. Ainete segu Aine, mis koosneb erinevate ainete osakestest. Puhaste ainete omadused · Agregaatolek · Iseloomulik lõhn, värv, maitse · Tihedus, ühik: · Sulamis- ja keemistemperatuur · Kõvadus Vastupidavus lõikamisele, kriimustamisele · Tugevus Vastupidavus painutamisele Segude lahutamise võtted · Setitamine ja nõrutamine · Filtrimine · Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud.
koosnevad süsinikuühenditest. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Looduses leidub suur osa süsinikku karbonaatidena. Kõige levinum neist on kaltsiumkarbonaat (CaCO3.) Karbonaatidest väiksem osa on lahustunud looduslikes vees, nagu näiteks Ca(HCO3)2. Peamine süsinikuühend atmosfääris on CO2. Osa sellest on lahustunud ka vees.Süsinik ja vesinik koos moodustavad süsivesinikke. Lihtsaim neist on metaan. Süsiniku sulamistemepratuur on 3800 °C ning keemistemperatuur 4830 °C. Süsinikku ja ta erinevaid ühendeid kasutatakse vee ja õhu puhastamisel, autorehvide, terase, teemandi, pliiatsisüsi, plastide,maagaasi, bensiini, õli jm. ühendite valmistamisel. 4 Karbonaadid Karbonaadid on süsihappe soolad. Süsihappe on kõige nõrgem hape, mis laguneb kiiresti süsihappegaasiks ja veeks. Karbonaadid koosnevad enamasti metalli katioonist ja karbonaatioonist(CO32)
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid.
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ühend räniga (ferrosiliitsium). Kuumutades kaaliumfluorosilikaati metallilise kaaliumiga avastas ta sulatatud massist veega lõhustades amorfset räni. Hiljem sai kristalset räni prantsuse õpetlane Henri Sainte-Claire Deville (1854). (11) 2. Levik Levikult on räni teisel kohal elementide hulgas. Looduses on teda ainult ühenditena liiva,
·Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. ·Andmete kogumine. ·Seoste otsimine andmekogumites. ·Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. ·Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria põhjal; mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass, kg/m3. Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000kg/m3, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700-22000kg/m3 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles
Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. 3 Kroom-kõige kõvem metall Metallide kõvadust võrreldakse teemandiga . Kui võtta teemandi kõvaduseks 10, siis kõige kõvema metalli-kroomi kõvadus on 9. Kroomiga võib kriimustada klaasi. Kroomil on ka teisi huvitavaid füüsikalisi omadusi. Kroom on hõbevalge, sinaka helgiga rasksulav metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1890 kraadi ja keemistemperatuur 2482 kraadi Celsiust [5]. Kroom on plastne ning sepistatav. Kuigi kroom on kõige kõvem metall muudavad tühised hapniku, lämmastiku või süsiniku lisandid ta hapraks.Kroom on paramagnetilne, see tähendab, et ta muutub nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet, kuid magneti eemaldamisel kaob ka kroomi magnetilisus. Kroomi saamine Kroom on elementide levikult maakoores 22. kohal. Merevees leidub kroomi vähe, umbes 2.1-5mg liitri kohta
14. Kuidas saab metalle liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Metalle saab liigitada: Sulamistemperatuuri järgi Kergsulavad (Hg -39, Sn 232, Zn 420, Al 660) ja rasksulavad (Cu 1083, Fe 1540, Cr 1890, W 3400) metallid. Tiheduse järgi Kergmetallid (Li 0,53, Na 0,97, Mg 1,7, Al 2,7) ja raskmetallid (Ag 10,5, Hg 13,6, Au 19,3) 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Tihedus 7,87 g/cm3 . Sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Hea korrosioonikindlus Raud on maakoores sisalduselt neljas element. Raua fuusikalised ja keemilised omadused · hobevalge · keskmise kovadusega metall · plastiline · hea soojus- ja elektrijuht · keskmise aktiivsusega metall · reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) · leelistega ei reageeri Fe + 2HCl = FeCl2 + H2 2Fe + 6H2SO4(konts.) = temp. Fe2(SO4)3 + 3SO2 + 6H2O Fe + H2SO4(20-30%) = FeSO4 + H2 konts. HNO3 toimel passiveerub 16
Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. Mg metall Magneesium Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektronskeem: +12|2)8)2) · Elektronide arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS
matemaatiliste valemite abil. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. 1. Andmete kogumine. 2. Seoste otsimine andmekogumites. 3. Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. 4. Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria põhjal; mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus Sulamistemperatuur Metallide kõvadus (Mohs skaala): talk 1, teemant 5 000 000 Magnetvälja järgi: ferromagneetilised (Fe), paramagneetilised (Al), diamagneetilised (Cu) Läige Radioaktiivsus 8. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Sulamistemeratuur: kergsulavad (Hg -39), rasksulavad (W 3400) Tiheduse järgi: kergmetallid (Li 0,53), raskmetallid (Au 19,3) 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).
Sageli toodetakse mineraalidest nn. ferromangaani (70% Mn, 30% Fe) (8) Mangaani saadakse sulfaadi vesilahuse elektrolüüsimisel, kusjuures elektroodidel kulgevad järgmised reaktsioonid: Katoodil 2H2O + 2e H2 + 2OH- Mn2+ + 2e Mn Anoodil 4OH- 4e 2H2O + O2 Mangaani saadakse ka oksiididest räniga redutseerimisel: MnO2 + Si Mn + SiO2 (1) 4. Omadused 4.1 Füüsikalised omadused: (9) · Aatommass: 54,93805 · Sulamistemperatuur: 1244 °C · Keemistemperatuur: 2061 °C · Tihedus: 7,43 g/cm3 · Värvus: hallika varjundiga hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 6 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 52 Mn 0 52 5,591 päeva 52m Mn 0 52 21,1 minutit 53
Eluslooduses leidub vähe , nt kogu inimorganismis sisaldub vaid ~ 1 mg tsirkooniumi. 2. AJALUGU 2.1. Nimetus ja avastamine Elemendi nimetus tuleneb tema ammutuntud põhimineraali tsirkooni nimest. Tsirkooni nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast zargun (kuldkollane). Zr avastajaks peetakse saksa keemikut Martin Klaprothi, kes eraldas 1789 esmakordselt tseiloni tsirkoonist ,,tsirkooniumimulla" ehk tsirkooniumdioksiidi. Vaba (ebapuhta) metalli sai 1824 rootsi keemik J. J. Berzelius kaaliumheksafluorotsirkonaadi redutseerimisel naatriumiga. Küllalt puhtal kujul said tsirkooniumi metallina alles 1925. a Madalmaade teadlased A. E. van Arkel ja J. H. De Boer endi poolt avastatud joodimeetodil. 3. SAAMINE Tööstuses saadakse tsirkooniumi mitmel meetodil(eri riikides on nende osakaal erinev), millest peamised on järgmised: 4 1. Krolli meetod. Klooritakse maagikontsentraate koos koksiga või karbiide;
Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Baariumi sisaldus maakoores on 0.0425% ja merevees 13 µg/L . Seda esineb mineraalides barüüt (sulfaat) ja viteriit (karbonaat). Haruldane kalliskivi nimega bentoniit sisaldab samuti baariumi. Rohkesti leidub seda Hiinas, Saksamaal, Indias, Marokos ja U.S.As. Kuna baarium oksüdeerub kiiresti õhus, siis on raske omandada puhast metalli ja seda ei leidu kunagi puhtalt looduses. Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning
spektrijoonte värvuse järgi. Omadus Cs Sulamistemp, 28,5 Keemistemp, 705 187 Tihedus, kg/m3 3 Kõvadus Mohsi j. 0,2 Maailmatoodang, tonni 20 aastas Omadused Tseesium on kuldkollase värvusega väga pehme metall, noaga kergesti lõigatav. Tal on madal sulamis- ja keemistemperatuur, väike tihedus. Eripäraks on ka erakordne valgustundlikkus. Cs katoodist emiteerub elektroonide voog isegi infrapunase kiirguse mõjul. Keemilistelt omadustelt on Cs kõige aktiivsem metall. Toodang ja kasutamine Väikese ionisatsioonienergia tõttu eralduvad tseesiumi aatomitest elektronid kergesti juba valguse mõjul (fotoelektriline efekt). Seda omadust rakendatakse valgusenergia muundamisel elektrienergiaks fotoelementides ning valgusmõõdikutes. Biotoime
muutused. Põlemine •Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 2Mg+02=2MGO 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. •Andmete kogumine. •Seoste otsimine andmekogumites. •Hüpoteesi(de) püstitamine ja eksperimentaalne kontrollimine. •Teooria teostamine: – kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; – ennustused teooria põhjal; – mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus, värvus Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass, kg/m3. Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000kg/m3, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700- 22000kg/m3 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts).
MULLASTIK – vastused ! – hüümärgiga märgistatud küsimused, mis kindlasti pidid eksamile tulema. 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid Maakoore pindmine osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Komponendid – mineraalne(45%) ja orgaaniline(5%) aine ning õhk(25%) ja vesi(25%) 2. Muldi kujundavad faktorid • Rohelised taimed, mikroorganismid, vähesel määral ka elusorganismid • Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt graniidist ning on mo
METALLID JA MITTEMETALLID Metallid Asukoht perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Enamik nüüdisajal tuntud 118 keemilisest elemendist on metallid. Perioodilisuse tabelis asuvad nad vasak- ja keskosas ( tabeli parempoolse osa täidavad mittemetallid). Kui vaadelda perioodilisust süsteemi rühmade kaupa, siis esimene, teine ja kolmas(va. Boor) peaalarühm(A- alarühm) koosnevad ainult metallidest. Kuna peaalarühma (A- alarühm) number näitab ka välimisel elektronkihil olevate elektronide arvu, neis asuvate metallide oksüdatsioniaste ühendites on vastavalt +I, +II ja + III. Kõrvalalarühmades (B- alarühm) asuvate metallide välisel elektronkihihtidel on samuti peamiselt 1-2 elektroni. Siit järeldus- metalliaatomite välisel elektronkihil on peamiselt 1-3 elektroni. Eranditeks on Ge, Sn, Pb- väliskihil 4 elektroni; Sb, Bi- 5 elektroni. Liikumisel perioodis vasakult paremale suureneb tuumalaeng ja viimasel kihil olevate
Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus sepistatavad Praktikas kasutavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hõbe ja vask, küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus Erinevad materjalide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass kg/m 3 . Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700-22000 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb tardolekust üle vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts) Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid)
Polümeeritakse. CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLÜMERISATSIOON. Termoplastsed polümeerid: Keemia 2012 Keemia 2012 - Molekulide ahelad on väga pikad ja püsivad koos füüsikaliste jõudude mõjul. - Temperatuuri mõjul võivad ahelad üksteise suhtes liikuda . - Võimaldab sulatada ja töödelda neid mitmeid kordi. - Puudub kindel sulamistemperatuur, on sulamispiirid. ****sulamispiiride vahemikus on võimalik plastikuid väänata, keerata, keevitada. 50kraadi on pehmenemis vahemik, ehk sulamis piir, sel ajal on võimalik plastikud väänata.**** Termoreaktiivsed polümeerid: - Molekulide ahelad on lühikesed ja omavahel seotud põiksidemetega. - Sulades struktuur hävineb ja ei ole enam uuesti töödeldav. - Põiksidemete pärast kõvemad kui termoplastsed polümeerid. - Bakeliit, polüester, FF-valigud.(fenoolfariin)
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Tetraklorometaan 2. Summaarne valem - CCl4 3. CAS nr - 56-23-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -22.9 6. Keemistemp. 76.7 7. LD 50 2350 mg /kg 8. Mürgisus, toksilisus mürgine ja keskkonnale ohtlik 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.08048 g/100 mL 10. Olek toatemperatuuril vedel 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,593Mg/m3 12. Kasutamine lahustina, tulekustutusvedelik, külmutusseadmetes, keemilises puhastuses riiete puhastamiseks 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- etanool, piiritus 2. Summaarne valem - C2H6O 3. CAS nr 64-17-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. -114.3 °C 6. Keemistemp. 78.4 °C 7. LD 50- 7060 mg/kg; 8. Mürgisus, toksilisus- suures koguses tekitab alkoholimürgituse ja valkude kalgenemist. 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? lahustub igas vahekorras
Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. 6 OMADUSED Füüsikalised omadused: · Magneesiumi aatommass on 24,305. · Magneeiumi sulamistemperatuur on 648,8 °C. · Magneesiumi keemistemperatuur on 1090 °C. · Magneesiumi tihedus on 1,738 g/cm3. · Värvuselt on magneesium läikiv hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. Tema sulamid on seevastu sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendamist lennukitööstuses ja ka autodega õues. · Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. · Kõvadus Mohsi järgi on 2. · Isotoobid:
iseseisev osake on moleku Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2 , CO2 , H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. 11. Mis meetodiga saab segud lahutada? Dekanteerimine, filtreerimine, destilleerimine, kromatograafia 12. Aine füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata(värvus, sulamistemperatuur, keemistemp, tihedus) Keemilised omadused on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega.(vesiniku põlemine hapnikus) 13. Lihtaine ja liitaine mõisted ja näited nendest. Lihtained- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Vesinik Liitained- koosneb erinevatest keemilistest elementidest NaCl 14. Kirjeldage aine põhiolekud. Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik
Peale selle kasutatakse magneesiumhüdroksiidi mitme soola, näiteks magneesiumsulfaadi ja magneesiumkloriidi sünteesiks. Viimane on veevabas vormis lähteaine vaba magneesiumi tootmisel elektrolüüsi teel. [2] 9 1. Magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruktuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi pinnal tekkiv oksüüdikiht on põhimetallist tihedam ja kergesti pragunev.
10. Kovalentse sideme omadused. Kovalentne side on on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. See esineb molekulides, liitioonides ja kristallides. Kuna kovalentse sidemega seotud aatomid on küll omavahel tugevalt seotud ning moodustavad molekuli ulatuses tiheda terviku, ei tõmba kovalentsete sidemetega molekulid eriti teisi molekule ligi. See tingib järgnevad füüsikalised omadused: • Suhteliselt madal sulamis- ja keemistemperatuur • Halb elektrijuhtivus • Paljud kovalentsete sidemetega ained lahustuvad vees halvasti. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side Kovalentne side Moodustumine Tekib metalli ja mittemetalli vahel
Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jaavad mittemetallid. Praktikas kasutatavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hõbe ja vask, küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus aine mass ruumalaühikus Sulamistemperatuur aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma Korrosioonikindlus Omadus, mis hoiab ära (piirab) korrosiooni. Korrosioon on keemilise aine või materjali (enamasti metalli) osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. 14. Kuidas saab metalle liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Metalle saab liigitada: Sulamistemperatuuri järgi Kergsulavad (Hg -39, Sn 232, Zn 420, Al 660) ja rasksulavad
Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi. Sideme tekke põhjuseks võib olla erilaenguliste aatomite omavaheline külgetõmme või elektronide jagamise teel. Keemiliste sidemete tugevused on väga erinevad – „tugevateks sidemeteks“ võib pidada kovaletseid ja ioonilisi sidemeid, vesinikside on aga näide „nõrgast“ keemilisest sidemest. 10. Kovalentse sideme omadused. • Suhteliselt madal sulamis- ja keemistemperatuur • Halb elektrijuhtivus • Paljud kovalentsete sidemetega ained lahustuvad vees halvasti. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side Kovalentne side Moodustumine Tekib metalli ja mittemetalli vahel
I -mittemetall Aatomnumber: 53 Aatommass: 126,9045 Klassifikatsioon: halogeenid, p-elemendid 1.1. Aatomi ehitus · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) · Elektronite arv: 53 · Neutronite arv: 74 · Prootonite arv: 53 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII 1.2. Füüsikalised omadused · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Sulamissoojus: 15,52 kJ/mol · Aurustumissoojus: 41,57 kJ/mol · Soojusmahtuvus temperatuuril +25° C: 54,44 J/(mol*K) · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus joodi värvus on kas metalse läikega must (tumehall) või violetne. Metalse läikega must on jood puhtal kujul kristallilisena; gaasilises olekus on jood violetne. Joodi nimetus tuleb Kreeka keelest (ids sinililla) joodi auru värvusest.
Agregaatolek tahked (v.a elavhõbe) tahke või gaasiline(broom on ainuke vedelik) Elektrijuhtivus hea halb(v.a grafiit) Sepistatavus hea halb Venitatavus hea halb Sulamistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal Keemistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal 10. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest vaid aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
