Milline on töötaja väljaõpe? (haridus, koolitused jms). Kus saab seda eriala õppida? Millised oskused on tööks vajalikud? (nii kutse- kui ka ülekantavad oskused)* Kutse- ehk praktilised oskused on spetsiifilised erioskused, mis on seotud konkreetsete tööülesannetega (nt programmeerimine, taimede pookimine, eelarve koostamine). Ülekantavad ehk üldoskused on rakendatavad erinevates valdkondades, töörollides ja ülesannete täitmisel. Ülekantavad oskused (nt probleemilahendusoskused, organiseerimisoskused ja paindlikkus.) Millised on sellel ametikohal karjäärivõimalused? Millised on sarnased ametid? Kuidas Sulle Töövarjupäev meeldis? Millised on muljed? Kas Sinu ootused ametile vastasid tegelikkusele?
R. Bolton ,,Igapäevaoskused" Tähtsad oskused: Kuulamisoskused Kehtestamisoskused Konfliktilahendusoskused Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. - Diagnoosi panek: diagnoos, üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju
Naine heidab emotsioonide ajel mehele ette vigu, milles on oma osa ka temal. Kurb tõsiasi asja juures on see, et see kaotab mehe enesekindlust ning paneb ka meest uskuma, et just tema on asjas süüdi. Mees jällegi üritab meeldida naisele, et valitseks kodurahu. Naine kasutab ka hirmutamise taktitat, demagoogitsedes ning võimendades asju üle. Kokkuvõttes ei muutu sellest midagi, mees peab plaane, et ettevõtlusesse suunduda, naine aga seda ei soovi. Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Mees, nagu öeldud, teenib 3 korda vähem kui tipphetkedel. Palk oli siis korralik, kuid eneseteostus kehv. Mees teadis juba pikemat aega, et tema võimed ja oskused võimaldavad tal tulevikus rohkem teenida kui praegu. Hetkel on mehe plaan kulud võimalikult madalal hoida, kaalutleda ja tegutseda. Ta mõistab tõsiasja, et laps on varsti sündimas ning naine ning laps vajavad hoolt ja aega. Naine on rahulolematu, mida ta näitab ka mehele välja. Nende vahel on juba kujunenud
suuda pakkuda mitmekesiseid ning kvaliteetseid õpivõimalusi. 10. Kutseharidus pole kujunenud kvaliteetseks edasiõppimisvõimaluseks, tööturu jaoks ei valmistata ette piisaval arvul sobiliku kvalifikatsiooniga oskustöötajaid. 11. Üleminek massilisele kõrgharidusele on kaasa toonud nõudlikkuse vähenemise. Kõrgharidusega Eesti noorte probleemilahendusoskused on madalamad, võrreldes teiste riikidega. Üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvaheline mobiilsus on madal. 12. Vene õppekeelega põhikoolid ei kindlusta kõigile head eesti keele oskust ning õppijate baasoskused on põhikooli lõpuks nõrgemad kui eesti õppekeelega koolides. 13. Õppijate ligipääs digitaristule ja digitaalne õppevara on puudulik ja ebaühtlane. 14. Eesti tööealisest elanikkonnast pea kolmandikul puuduvad minimaalsed digioskused ning tööks
,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele · Formaalsete operatsioonide stadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte, mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". · Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis:
Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng: Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk- järgult sisekõneks. Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. (mida?) Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development) - erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eaklaaslaste grupi abiga. 4 Kognitiivne areng imikueas (0-2 aastat): Piaget' sensomotoorne staadium
Selle etapp (11 kuni12 a) Võime etapp(13 kuni 14 a) lähenemise põhiteema on kogemustest õppimine, Uurimine ehk noorukiiga-14 - 24 a.Erinevate lähtuvalt pos või neg tajutud sündmustest tegevuste proovimine ja elukutsevalik. (kognitiivne analüüs). K tähtsustas nii geneetilist Eel etapp (14 - 17 a) ,Ülemineku etapp (18 - 21 a) pärandit, keskkonnamõjusid, õppimiskogemusi ja Katse etapp (22 - 24 a) Ameti omaksvõtmine ehk oskusi (probleemilahendusoskused, tööharjumused varane täiskasvanuiga. Sellesse etappi kuuluvad jne). Ta ei pidanud teatud elukutse esindajaks või 25 – 44 a. Pädevuse saavutamine valitud konkreetse ala õppuriks saamist pelgalt isikliku valdkonnas. Sisaldavad mina-kontseptsiooni valiku ja eelistuste tulemuseks, vaid nägi sellega rakendamist ametirolli. Katse etapp (25 kuni 30a). kaasnevaid kompleksseid mõjureid, mis pole in Stabiliseerimise etapp (30 kuni 44 a) Ameti
kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – oskused, mis soodustavad läheduse teket pärast võitlust. 4. koostööl põhinevad probleemilahendusoskused – nende abil saab leida kõiki pooli rahuldavad lahendused konfliktsete vajaduste korral – see on viis lahendada konflikte nii, et need jäävadki lahendatuks. 5. oskuste valik: need juhtnöörid aitavad otsustada, milliseid suhtlemisoskusi kasutada selles olukorras, kus parasjagu olete. SUHTLEMISTÕKKED Suhtlustõkked on kõrge riskiastmega reaktsioonid – reaktsioonid, millel mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Need teesulud on kahjulikumad
kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Inimsuhete kordaminekuks tarvilike oskuste liiki: 1) Kuulamisoskused - aitavad inimesel mõista, mida tiene tegelikult öelda tahab. 2) Kehtestamisoskused - verbaalsed ja mitteverbaalsed käitumised aitavad säilitada ausust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peksite domineerima, anipuleerima, kedagi halvasti kahtlema või kontrollima. 3) Konfliktilahendusoskused. 4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 5) Oskuste valik. 2 Suhtlemistõkked «Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne.
laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi nt keelatud värvide mäng. · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Lähima arengu tsoon - metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab indiviidi sooritust ja juhendamisel saavutatavat sooritust. Lapse teadmised arenevad keerukamate lahendsute suunas täiskasvanu juhendamise kogemuse kaudu
taga seaduskuulekat käitumist. NB-kognitiivne oskus ei ole see, mida mõõdetakse IQ testiga. SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS - mõista ja hinnata käitumise tulemust kommunikatsioonis osalejate huvide seisukohalt. · õppimispuuded: mitte piiratud loomuliku võimekuse, vaid piiratud võimaluste tagajärjel; · vähene enesekontroll, impulsiivsus: pole õppinud kaalutlema enne reageerimist, puuduvad probleemilahendusoskused või toimetulek frustratsiooniga; · konkreetne mõtlemine vs abstraktne - puudub empaatiavõime, raskused koolis üldistamisel, järelduste tegemisel. Vähe fantaasiat. Ei suuda moraalselt otsustada; · kognitiivne rigiidsus: kitsas, paindumatu mõtlemine, suletud ideedele, partneri seisukohtadele, võimetus muuta vaatenurka, madal sressitaluvus; · eksternaalsus, käitumise põhjused väljaspool-jõetus end ohjata. Pingutamine pole motiveeritud;
Nt. keelatud värvide mäng · Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development) · Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eaklaaslaste grupi abiga.
vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng Nt. kategoriseerimise ülesanne Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda – esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon Egotsentriline kõne on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Luria (1959) ülesanne – pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli,
Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng. Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda: Esmalt inimestevahelises suhtluses (olulise ja ebaolulise eristamisvõime) Alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks 16 Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes, vaid sotsiaalsetes protsessides osaledes. Mõtlemise juures on tähtis näitaja, et me mõtleme kasutades sümboleid, need saame väljaspoolt ennast, vastavalt kultuurist ja kontekstist kus elame. Sümbolised kontekstid on üle võetud sotsiaalsetest vahenditest. Toimub väliste sots vahendite ülevõtmine hakkavad väljenduma indiviidi psüühikas. Vaja on bioloogilist arengut ja et oleks keskkonnas mingid
kahjustatud, siis info ei liigu nii kiiresti. (Sclerosis Multiplex on et müeliniikihti hävitab keha kasuatda. Siia kuulub ka plaani tegemine peas/või ka väljakirjutatult), aga oskame vaadata, ise, toosas siukeid hävitusrakke. ) kas ressursse jätkub, kas meil välja tuli see asi jne. Osadel inimestel ongi teatud 20% energiast kulub ajutegevusele. Läbi Capsula Iterna läheb juhtetee. Cortikospinaalne probleemilahendusoskused välja kujunenud. ehk püramidaaltrakt ja toimub piklikajus ristumine ja siis külgväädis läheb .. .kiud lähevad Lezak pakub välja 4 komponetni: *mida tahame teha (soov), siis *planeerimisoskus (mis motoorsetele tuumadele ja allpool jalgadele. (see oli motoorse juhtetee kirjeldus järjekorras ellu viia, ) *eesmärgipärane tegevus * siis kas asja muuta või enam tulevikus (Frontaalsagara juurs)
annaabi.ee 
