ülesanne? Tooge näiteid informatsiooni aktiivsena ja igapäevaelust. kättesaadavana, samal ajal eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. Aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele, probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele. Kuidas seostub töömälu teiste Töömälu on: L9 psüühika funktsioonidega? Tähelepanuprotsess- Tähelepanu fookuses olev info saab siseneda töömällu. Tähelepanu suunamine informatsioonile on vajalik selleks, et
Sellest peatüksit sain teda, kuidas klienti maha rahustada: a. Võimalusel tuleks pakkuda kliendile istet, istuv asend võib inimest rahustada, b. Oluline oleks kliendi probleem ära kuulata. Ja toetada tema emotsioone (väga kahju, et..., kurb, et nii ...) c. Tuleks lahendusele orienteeruda ja pakkuda kliendile valiku võimalust (kas teeme nii või naa, sedasi on ta ise orienteeritud probleemilahendusele ja mõtleb mitte enam probleemile vaid hoopis selle lahendamisele) d. Vabandada ka eksimuste pärast, mis ei ole teie tekitatud, kuid on teie firma poolt tekitatud. e. Kliendile kahju tekitamise eest kompensatsioon. 8) Miks klient ei osta ja müüja ei müü Kõige ehmatavamad asjad kliendile on järjekorrad, sest see ootamine tundub mõttetu. Vahel ei saa kliendid aru, et kuidas järjekorda saada ja kuidas järjekord
informatsiooni aktiivsena ja kättesaadavana, samal ajal eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. Aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele, probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele Kuidas seostub töömälu teiste psüühika Töömälu seotus: L9 funktsioonidega? Tähelepanuprotsess- Tähelepanu fookuses olev info saab siseneda töömällu. Tähelepanu suunamine informatsioonile
võivad selleks olla erinevad kriteeriumid. Oluline on aga see, et objektiivsed kriteeriumid peavad olema sõltumatud poolte tahtmistest. Teine võimalus on õiglase protseduuri leidmine – nt üks laps lõikab kooki esimesena, teine aga valib esimesena. 22. Konflikti emotsionaalsed komponendid (põhimõtted) Emotsionaalseteks komponentideks on viha, usaldamatus, enese kaitsmine, põlgus, vim, hirm ja tõrjumine. Kui tunded on tugevad, peab ratsionaalsele probleemilahendusele eelnema lahkarvamuse emotsionaalsete aspektide struktureeritud arutelu. Vaid siis kui tugevad emotsioonid taanduvad, võib asuda sisuliste küsimuste ratsionaalsele lahendamisele. 1) kohelge teist inimest lugupidavalt – seda antakse edasi spetsiifiliste käitumisviiside abil. 2) kuulake kuni kogete teist poolt – Kuulamise eesmärgiks on mõista teise inimese ideede või ettepanekute sisu, nende tähendust selle inimese jaoks ja tema tundeid nende mõtetega seoses.
Hästi välja mõeldud ja selgelt sõnastatud tegutsemisviisid ja protseduurid, millel on asjapuutuvate isikute heakskiit ja toetus, loovad korrapäraseid protsesse, mis aitavad leevendada mõttetut kaost ja konflikti. 18 Konflikti emotsionaalsete komponentidega tegelemine Emotsionaalsed komponentid: viha, usaldamatus, enesekaitsvus, põlgus, vimm, hirm ja tõrjumine. Kui tunded on tugevad, peab ratsionaalsele probleemilahendusele eelnema lahkarvamuse emotsionaalsete aspektide struktureeritud arutelu. Kolmeosaline konflikti lahendamise protsess aitab iimestel süstemaatilisel, mittekahjustaval, arenemist soodustaval viisil konstruktiivselt võidelda. Kolmeosaline konflikti lahendamine: 1) Kohelge tesit inimest lugupidavalt. 2) Kuulake, kuni kogete teist poolt. 3) Sõnastage oma vaated, vajadused ja tunded. Martin Buber «The knowledge of man». Eugene Gendlini «Rap manual». Õige sõnastamine:
lapsed kogevad, kui hea on lahendada konflikte, ilma et peaks kaotama, panevad nad pahaks, kui vanemad pöörduvad aeg-ajalt I meetodi juurde tagasi. Või kaotavad nad huvi III meetodi vastu ebaolulistes küsimustes, kuna neile teeb tuska kaotus olulisemates küsimustes. Sellise aruka kombinatsiooni tulemuseks on see, et lapsed muutuvad umbusaldavaks, kui vanemad katsetavad III meetodiga, kuna nad on kogenud, et kui käes on otsustav hetk, võidavad vanemad niikuinii. Miks peaksid lapsed siis probleemilahendusele üldse pühenduma? Kui tegu on tõsisema probleemiga, teavad nad juba ette, et vanem kasutab oma võimu, et võita. Mõned vanemad jõuavad siiski sihle, kasutades vähem tõsiste probleemide puhul aeg-ajalt I meetodit; kuid kriitilise tähtsusega konflikti puhul, kus on mängus lapse tugevad tunded ja veendumised, tuleb alati tarvitada III meetodit. Ehk kehtib see kõigi inimsuhete kohta: kui konflikti tulemusest nii palju ei hoolita, antakse asi meelsamini teise kätesse; kuid kui mängus
on ebamugav. Seda rohkem tuleb tööd teha, et sõnum jõuaks nendeni ja nad tahaksid teiega kauem vestelda. Kommunikatsiooniteooria alused kuidas suhet ülesehitada, sõnumit edastada. Üldjuhul me arvame, et teine saab aru ja liigume edasi. Klient võib aga seista samas punktis. Väga tugev viide neuropsühholoogiale. Ärevuses inimese frontaalsagar töötab ellujäämisprintsiibil, kognitiivne võimekus on piiratud. Probleemilahenduse strateegiad mehed on rohkem probleemilahendusele suunatud, naised emotsioonidele. Täiuslik oleks, et neid osatakse vahetada vastavalt olukorrale. Toetav stiil, vältiv stiil jne. Tänapäeval öeldakse, et mehed ja naised on siiski erinevad. On erinev sotsialiseerimine ja sotsialiseerumine. Mehi ja naisi tuleb erinevalt leinatöös käsitleda. Kõik ei käi ühe mustri järgi, ei indiviidide ega sugude kaudu. Mees püüab pere üleval pidada ja kui talle surutakse liigset rääkimist peale, tekib varsti uus probleem
( selgitage, tehke kokkuvõte, andke ülevaade, tooge näiteid, leidke seoseid); 3. Rakendusküsimused pakuvad võimaluse lahendada või edasi uurida probleeme ( tõestage, kuidas kasutaksite, kui...,kuidas..,ehitage, konstrueerige, lahendage..); 4. Analüüsivate küsimustega suunatakse vaatlema erinevaid aspekte või komponente üldiste arusaamade valguses (võrrelge, liigitage, tehke graafik, tabel, skeem ); 5. Sünteesivad küsimused suunavad loovale probleemilahendusele ja originaalsele mõtlemisele ( sõnastage teooria, koostage, esitage teine võimalus, kujutlege..); 6. Hinnanguküsimustele vastates langetatakse põhjendatud otsus mingi lahenduse, meetodi, idee vms. väärtuse kohta ( andke hinnang, esitage oma seisukoht, mis on tähtsam,parem, sobivam..). Küsimused oma ülesehituselt võivad olla: - --- -- otsesed ja kaudsed, esimesi loetakse paremateks, annavad objektiivsema vastuse
Eksplitsiitsed ja implitsiitsed mälusüsteemid lubavad psüühikale õppida nii keskkonna unikaalsetest kui universaalsetest aspektidest TÖÖMÄLU JA MÕTLEMINE Võime säilitada psüühikas (olulist) informatsiooni aktiivsena ja kättesaadavana, samal ajal eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. See võime on nn baasmehhanism, see on aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele, probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele. Lühiajaline mälu termin tähistab ajalooliselt pigem mahutit. Töömälu uurijad tihti ei erista neid konstrukte, eelistatav on kasutada terminit – töömälu. Töömälu koosneb Baddeley teooriast lähtuvalt: Täidesaatvast kontrollsüsteemist (central executive) Fonoloogilisest ringest (fonological loop) Visuaal-ruumilisest visandsüsteemist (visuo-spatial sketchpad)
Kui inimesed on kurvad, depressioonis, siis ei oska nad rakendada enesekohaseid oskusi. See pärsib enesekontrollioskusi (?) (nt pikaajaline kurvameelsus) Toimetulek on pingutust nõudev väljakutse, et ähvardavat situatsiooni lahendada. Stressitekitav sündmus: ähvardus minale: kontrollitav või mittekontrollitav. Rothbaum jt. (1992) eristas: primaarset kontrolli ja sekundaarset kontrolli (muuta keskkonda ja muuta iseennast) Toimetulekumehhanismid Probleemilahendusele suunatud Emotsioonidele suunatud Überhindamine Asendamine Väljendamine Põgenemine Kontroll Kõrvalejuhtimine Ümberhindamine Eneseregulatsioon on oma sisemiste standardite võrdlus. Võrdluse tagajärjel olen ma mõtiveeritud teisiti käituma. (Tory Higgins, 1987, enesevastuolu teooria). Tegelik mina Ideaalne mina- positiivsed eesmärgid, mille poole inimene püüdleb
olukord seda ka tegelikult on · Tegelikkuses on palju asjaolusid, mis võivad teha olukorra kontrollitavaks või kontrollimatuks · Mõnikord võib inimene olukorra kontrolli või kontrollimatuse suhtes olla ekslikel arusaamadel ja pidada kontrollimatuks kontrollitavat olukorda või vastupidi · Eksamite näitel võib öelda, et üliõpilased hindavad eksamite eel neid kas väljakutse või ähvardusena (Folkmann & Lazarus, 1985) · Eksamit väljakutsena hinnates kujunevad üliõpilastel: probleemilahendusele kohased käitumised (süstemaatiline õppimine) ja positiivsed emotsioonid (elevus, innukus, lootusrikkus) · Seega teostub korraga kaks nähtust - nii õige ja otstarbekas tegevus kui ka selle tegevuse motiveerimine emotsioonidega · Sündmuse ähvardavaks hindamisel tekivad negatiivsed emotsioonid · Negatiivsed emotsioonid teadvustavad inimesele, et miski on valesti (vähemalt nii negatiivsete emotsioonide otstarbest tüüpiliselt arvatakse)
Meil toimuvad regulaarselt klassikoosolekud. Need annavad kõikidele õpilastele võimaluse jälgimist). Koolivaheaegadel õpilased „unustavad“ või nad „resotsialiseeritakse“ koolivälises ühiseid muresid, vajadusi ja probleeme koos uurida. Need koosolekud loovad aluse ühistele keskkonnas. Põgus ja positiivne taaskehtestamine on iga veerandi alguses toeks ühisele tegu- arusaamadele, aktiivsele probleemilahendusele ja õpilaste osalusele ühiste murede lahen- sale keskendumisele. damisel. NB Klassikoosolekuid peetakse loomulikult ka õpilastega koos aja planeerimiseks. Selles õppeaasta faasis toimub käitumisjuhtimine valdavalt suhtumusliku dünaamika raames. Klassi kokkuleppe viimasel lehel väljendatakse kogu klassi pühendumist protsessi
saada. Kui stress edasi kestab, järgneb kurnatuse seisund – organism loobub vastupanust. Stressireaktsiooni psüühiline kulg Asjaosaline hindab kõigepealt, kas stressor on oht, kaotus või väljakutse. Samal ajal hinnatakse sellega toimetulekuvõimalusi. Lõpuks valitakse välja ja kasutakse erinevaid individuaalseid toimetulekustrateegiaid. Kasutada võidakse tunnetest lähtuvaid strateegiaid, nagu distantseerumine, mahasalgamine või tähelepanu kõrvalejuhtimine ja probleemilahendusele suunatud strateegiaid. 181 Abistaja professionaalne distants Iga operatiivteenistuse töötaja peab väljakutse käigus kaaluma, kui palju ta end asjaosaliste isikute saatusega samastab, isegi kui ta pole sellest väljakutse ajal teadlik. Kahe ekstreemse pooluse – distantseerumise ja samastumise – vahel peab abistaja iga operatsiooni korral leidma sobiva mõõdu. Kui erakorralise meditsiini tehnik samastaks end iga patsiendi kannatustega, oleks ta juba pärast
annaabi.ee 
