Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Probiootilised piimatooted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
probiootilised, probiootikumid, lactobacillus, prebiootikumid, juuretis, bakterid, hellus, piimhappebakterid, probiootikumide, keefir, piimatooted, elusad, mikroorganismid, piimad, modifitseeritud, regulaator, maitseained, maasika, paksendaja, peedi, mahl, hapukoor, floora, soolestikus, immuunsüsteem, seedetrakti, seedekulgla, kasulikku, teeninduskoolTallinna Teeninduskool Probiootilised piimatooted Tallinn 2012 Sisukord 2 Mis on probiootikumid? Probiootikumid on "elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna on tervisele kasulikud". Eksperdid defineerisid selle mõista 2001.aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel. Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet
Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Mis on ning mida sisaldavad?.............................................................................................................4 Lactobacillus acidophilus...............................................................................................................4 Bifidobacterium spp........................................................................................................................4 Probiootilised piimatooted...................................................................................................................5 ''Tere'' tooted.........................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Georg Badasjan 021PK PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2011 Georg Badasjan Probiootilised piimatooted SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... MIS ON PROBIOOTIKUMID.......................................................................................... PROBIOOTILISTE PIIMATOODETE KASULIKKUS INIMORGANISMILE.......... MEIE LEIDUVAD PROBIOOTILISED PIIMATOOTED POODIDES........................... KOKKUVÕTE.................................................................................................................... Georg Badasjan Probiootilised piimatooted SISSEJUHATUS 1905
Probiootilised piimatooted Iseseisevtöö TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Mis on probiootikumid?...................................................................................................................3 Avastamine.......................................................................................................................................3 Piimhappebakteritest ...........................................................................................4 Levinumad probiootikumid............................................................................
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 1 MIS ON PROBIOOTIKUMID?............................................................................................ 1 MIS ON PERBIOOTIKUMID?.............................................................................................1 PROBIOOTILISTE PIIMATOODETE KASULIKKUS INIMORGANISMILE.................2 PIIMHAPPEBAKTER ME3..................................................................................................3 PROBIOOTLISED PIIMATOOTED MEIE POELETTIDEL...............................................4
Probiootikumid Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Seepärast on vältimatu hoida tasakaalustatud ja tervislikku soolestiku mikrofloorat. Meie soolestikus elab laias laastus umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid sõbralikke baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles. Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Kuid antibiootikumid hävitavad kasuliku mikrofloora üprus kergesti ning selle tagajärjel hakkavad vohama nii halvad bakterid kui ka parasiidid, hallitus- ja pärmseened. Soolestiku mikrofloora tasakaalu mõjutavad ka meie toitumisharjumused ja elustiil. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu eest" või "elu poolt". Probiootikumidena kasutatakse kõige sagedamini piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul
Ka eestlaste toidulaual on jogurt leidnud kindla koha. Mis on jogurtis eriti väärtuslik? Jogurti koostises on valku, rasva, piimasuhkrut ehk laktoosi, mineraalaineid ja vitamiine. Kõik need ühendid on inimorganismile eluks hädavajalikud. Ainult piimast ja piimatoodetest omastab inimene kaltsiumi täielikult tänu D-vitamiinile ja laktoosile. Jogurtile iseloomulik värske maitse on tingitud piimhappebakterite lisamisest piimale. Traditsiooniliste jogurtite valmistamiseks kasutatakse Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus baktereid, mille toimel kääritatakse piimas leiduv piimasuhkur piimhappeks. Hapnemisprotsessis moodustub ka mitmeid teisi ühendeid (CO2, diatsetüül, atsetaataldehüüd jne.). Jogurtid erinevad üksteisest eelkõige rasvasisalduse ning lisandite poolest. Tavaliselt on jogurti rasvasisaldus 0,5 3,5% vahel. Kuid on ka jogurteid, mille rasvasisaldus on kuni 10% need on mahedama maitse ning pehmema konsistentsiga koorejogurtid.
Saadakse LÕSS (kooritud piim) ja KOOR. Normaliseerimine e standardiseerimine- piima või koore rasvasisalduse viimine soovitud tasemele, selleks lisatakse kas lõssi või koort. Homogeniseerimine piima rasvakuulikeste pihustamine peenteks osakesteks, selleks, et rasv piimas pinnale ei kerkiks. Jogurtite, pudingite, jäätiste puhul annab homogeniseerimine ühtlase kontsistentsi. Pastöriseerimine- piima kuumutamine temperatuuril 72 C 15-20 sekundit, et häviksid haigustekitajad bakterid. Kuigi pastöriseerimine pikendab toote säilivust, tuleb ka pastöriseeritud tooteid hoida alla +8 Kõrgkuumutamine (uht)- steriliseerimise meetod, kus toodet kuumutatakse 135-140 C juures 1+3 sekundit. Hävivad kõik bakterid ja bakterite spoorid, selliselt töödeldud toote säilivus aseptilises pakendis pikendab märkimisväärselt. Fermenteerimine (hapendamine)- hapendatud piimatoodete saamiseks kutsutakse eslie piimahappeline käärimine
pakkudes maailmale parimat, mis on toodetud Eesti piimast. E-Piima Põltsamaa meiereis toodetakse traditsioonilisi poolkõvasid juustusorte: Edam, Tilsit, Gouda ning valmistamata juustusid Baski ja Cagliata pooltootena toidutööstusele. Erilisematest juustudest väärivad esile tõstmist Maasdami tüüpi E-Piim Special ja 14 funktsionaalne juust HarmonyTM. HarmonyTM juust sisaldab bakterit Lactobacillus plantarum TENSIA®, millel on südame-veresoonkonna tööd toetav ning vererõhku alandav toime. Põltsamaa meiereis kasutataks juustutootmiseks Šveitsi firma Kalt AG tehnoloogilisi seadmeid. Toodetakse europloki ja silindrikujulist juustu. Lõpptarbijale pakutakse laia sortimenti väikepakendatud juustusid, mille hulgas on palju erinevaid maitse- ja tarbimisharjumusi arvestavaid tükeldatud, viilutatud ning riivitud juustusid.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
Hapupiimatooted valmistatakse piimale erilist juuretist lisades, mis muudab osa laktoosi piimhappeks ning valgud kalgenduvad. Hapnemine annab iseloomuliku maitse, lõhna, konsistentsi. Tuntumad hapupiimatooted on hapupiimajoogid, jogurtid, kohupiim, kohupiimatooted, hapukoor. Hapupiimatooteid iseloomustavad kõrge toiteväärtus, kerge omastatavus, värskendav maitse. Mõningad piimhappebakterid on tuntud probiootikumidena (elu heaks töötavad bakterid): Lactobacillus fermentum (ME-3), Lactobacillus acidophilus (LA-5), Bifidobacterium (BB-12), Lactobatsillus GG (LGG). Probiootiliseks nimetatakse piisavalt kasulikke elavaid mikroorganisme sisaldavad tooteid, mis mõjutavad positiivselt meie organismi mikrofloorat, parandavad tervislikku seisundit, taastavad antibiootikumiravi järel seedekulgla normaalse mikroobikoosluse, tugevdavad organismi immuunsüsteemi. Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid, vaid toit, millel on soodne lisaväärtus. 15
ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks. Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir, kumõss ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada. Piima saab töödelda arvukateks piimasaadusteks, nagu võiks, juustuks ja kohupiimaks. Töötlemiskohti, kus piima ka säilitamiseks töödeldakse, nimetatakse meiereideks, piimatööstusteks ja juustutööstusteks. Piimatöötlemine: Pastöriseerimine piima kuumtöötlemine temperatuuril 65 C 30 minutit või 72 C
Leukotsütoos – leukotsüütide hulga suurenemine. Tekib organismi sattunud haigustekitajate või toksiliste ainete pärast. Leukopeenia – leukotsüütide hulga vähenemine. Organismi kaitsevõime väheneb. Jagunevad: 1) Granulotsüüdid 62% - Eusinofiilid 2% - Basofiilid <1% - Neutrofiilid 59% - teostavad fagotsütoosi (bakterite hävitamine), sest pole veel täielikult välja kujunenud ja omavad suurt liikumisvõimet 2) Monotsüüdid – valgulise päritoluga võõrvalkude (viirused, bakterid, toksiidid) töötlemine ja hävitamine. 3) Lümfotsüüdid – immunoloogiline kaitse. B-lümfotsüüdid toodavad antikehi võõrvalkude vastu ja T-lümfotsüüdid ründavad haigustekitajast nakatunud rakke. Immuunsüsteemi moodustavad lümfisooned, mis ühendavad lümfisõlmi e. lümfinäärmeid. Mandlid, mis produtseerivad lümfotsüüte. Põrn, mis talitleb suure lümfinäärmena ja mille heaolust sõltub kogu immuunsüsteemi tase. Tüümus, mis etendab olulist osa T-rakkude arengus
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme
................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................................................................................... 12 Pulkbakterid e. batsillid. ................................................................................................... 12 Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. ...................................................................... 13 Spiroheedid ehk keeritsbakterid ....................................................................................... 13
puuviljad, vahalill). Ülesanded: Kaitsevad veekaotuse eest, takistavad mikroorganismide sissetungi, peegeldavad kiirgust. Loomsed vahad (mesilasvaha, erandina LANOLIIN e villavaha, mis on HÜDROFIILNE, kasutatakse niisutavates kreemides). Ülesanded: struktuuride moodustamine, kehakatete kaitse märgumise eest. Sünteesvahad, mida tehakse naftast ja kivisöest. Loomorganismid vaha ei seedi sh inimene. Loomadest kasutavad vaha meenäiturid, kelle kõhus elavad pseudomonas tüüpi bakterid, kes lagundavad vaha. Liitlipiidid (fosfolipiidid). 2 tüüpi: hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed. Hüdrofiilne pea ja 2 hüdrofoobset saba. Pea (glütserool+ fosforhappe jääk), saba koosneb kahest rasvhappejäägist. Erinevates keskkondades fosfolipiidid käituvad ja organiseeruvad erienvalt. Fosfolipiidid vees on pead väljapoole ja sabad sissepoole ja õlis vastupidi (pead sees, sabad väljas). Fosfolipiidid moodustuvad kaksikkihte, mis on biomembraanide ehituslikeks alusteks.
annaabi.ee 
