osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid Viini kongress III • tasakaal – Inglismaale Küpros, Malta ja kolooniad, Saksamaa jäi killustatuks, Venemaale Soome, osa Poolat ja Kaukaasia, Austriale osa Poolast ja Itaaliast, Preisile lisa Saksamaalt, Rootsile Norra • Prantsusmaa säilitas revolutsioonieelsed piirid, maksis reparatsioone (kontributsiooni) Viini kongress IV • Nelikliit absolutismi kaitseks – Venemaa, Austria, Preisimaa ja Inglismaa • Püha Liit kristluse kaitseks – Venemaa, Preisimaa ja Austria juhtimisel • Castlereagh’ enesetapp Viini süsteemi lagunemine • 1820ndatel Ladina- Ameerika vabadusvõitlus – Monroe doktriin • 1825 dekabristide
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. a. riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt Vabariigiks. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada
ümber koondunud Saksa riike Lääne-Euroopas esivõimu saavutamast. Napoleoni poolt Austriaga ja Itaaliaga peetud läbirääkimised preisivaenuliku liidu sõlmimiseks ei olnud veel lõpule jõudnud, kui Hohenzollen-Sigmaringen´i kandidatuur Hispaania troonile tekitas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel 1870.a. pinevuse, mida Bismarck teadlikult suurendas Napoleon III –ndale solvava Emsi depeši avaldamisega 19. VII 1870.a. kuulutas Prantsusmaa Preisile sõja. Selles osutusid ta vastaseiks ootamatult ka Lõuna- Saksa riigid, kuna Austria ja Itaalia eelistasid jääda erapooletuks. Saksa sõjavägi ületas arvult ja juhtimiselt Prantsuse oma, seisis aga relvastuselt viimasest mõnevõrra madalamal. Ta tungis kolme armeena Prantsusmaale, lõi prantslasi Wörth´i, Spichern´i, Mars-la-Tours´i ja Gravelotte´i lahingus ja sundis Prantsuse Reini-armee Fr.A. Bazaine´i juhatusel tõmbuma Metz´i, mis sakslaste poolt sisse piirati
Septembris 1814 asus Viinis kokku võitnud riikide kongress, milles aga osales ka võitjate juures emigratsoonis viibinud uus Prantsuse kuningas. Võitjate leeri kuulunud Austria laiendas oma territooriumi lisaks Kagu-Poolale mõningate Lõuna Saksa ja lõunaslaavi alade arvel ning liidendas Itaalias Lombordia-Veneetsia. Preisi, kes oli taotlenud keiser Napoleoni toetanud Saksimaa enda külge liitmist, sai küll selle riigi põhjaosa, kuid Saksimaa kuurvürstiriik siiski säilis. Preisile anti lisaks mitmeid Saksamaa territooriume. Erladi riigina moodustati Madalmaade kuningriik, kuhu kuulusid hilisemad Holland, Belgia ja Luksemburg. Rootsiga liideti varem Taani võimu all olnud Norra. Nendest faktides järeldub, et Euuropa jagati tegelikult siiski võitjate riikide huvides. 19.sajandi ühiskondlik-poliitilises elus muutus määravaks rahvuslik liikumine. Paljude rahvaste võitlus
Charles Maurice de Talleyrand. Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult Euroopa jagamist võitjate huvides. Üheks tüliküsimuseks sai Poola, mis oli jagatud ja millele pretendeeris eriti Venemaa. Viini kongress andiski suurema osa vaidlusalusest maast Poola kuningriigi nime all Venemaale. Lääne-Poola anti Preisile, Kagu-Poola Austriale, kunagisest pealinnast Krakowist moodustati eraldi vabariik. Killustatud Saksamaa probleemide lahenduseks loodi Saksa Liit, mis pidi säilitama enamiku väikeriikide dünastiaid ja takistama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Loodeti, et Saksa Liit hoiab ära ka võimaliku Prantsusmaa agressiooni, kuid Saksa Liit oli ise liiga nõrk, et naabreid ähvardada. Prantsusmaa võimalikele agressiivsetele tulevikupüüdlustele vastupanemiseks sõlmisid Venemaa, Austria, Preisi ja
300 Saksa väikevürsti palvedtagastada neile nede valdused. Euroopa jagamine: Viini kongressi põhiprintsiipide rakendamist takistasid eelkõige võitjate auahnus ja sellega seoses tekkinud omavahelised vastuolud. Üheks tüliallikaks kujunes Poola, mis oli jagatud 1795. aastal ja mille taastamist oli lubanud Napoleon, kuid millele pretendeeris eriti Venemaa. Viini kongress andis siiski lõpuks suurema osa maast Poola Kuningriigist Venemaale. Lääne Poola anti Preisile, Kagu Poola Austriale. Poola pealinn Krakow sai eraldi vabariik, kuna ei jõutud kokkuleppele, kellele see läheks. Lisaks sai veel Venemaa ka endale Soome, Rumeenia aladest Bessaraabia ja Türgilt Lääne Gruusia. Austria laiendas oma territooriumi ka veel mõningate Lõuna Saksamaa ja lõunaslaavi alade arvelt. Pluss veel ka Itaalia aladelt Lombardia Veneetsia. Lõpuks oli siiski Austria võimu all suurem osast Itaaliast.
ning kiriku lahutamise riigist. Majanduselu edendamisel aitasid kaasa riikliku keskpanga loomine ja uute tööstusettevõtete ehitamise soodustamine. Rooma paavstiga sõlmiti eraldi kokkulepe e. konkordaat. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1800.a. purustas Napoleon Marengo lahingus Austria väed. Austriaga sõlmiti Luneville rahuleping. 1802.a.-ks oli ka Inglismaa sunnitud sõlmima Prantsusmaaga Amiens`i rahu. Edutult lõppesid Euroopa riikide III ja neljas koalitsioonisõda Prantsusmaa vastu. 1805.a.
Rajati hulgaliselt koolimaju, kuid õpetajaid endiselt polnud. Ülikoolide edendamiseks ei teinud Friedrich II amuti midagi olulist. Suur osa tema võimuperioodist möödus sõdades. Valitsusaja alguses põhjustas ta Austria pärilussõja (1740-1748), kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia. Seitsmeaastane sõda (1756-1763), kus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Ohtlik oli Preisile Austria ja Venemaa liit, mil võidukorral tuli Sileesia tagastada Asutriale ning Ida-Preisimaa liita venemaaga. 1760. vallutasid vene väed koguni kolmeks päevaks Berliini, kuid olid sunnitud atgasi tõmbuma. Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid Friedrich II suutis vastaseid ükshaaval lüüa ning lõpuks säilitada Preisi valdused, sealhulgas ka Sileesia. 5. Austria keisrisiigi poliitika ja areng Austria lõi Habsburgide dünastia
kaotati aadliseisus. le chapelier seadusega keelati töölisühingud ja streigid. 1791 võttis prantsusmaa vastu esimese konstitutsiooni. seadusandlikvõim kuulus ühekojalisele kaheksaastaks valitud seadusandlikule kogusel. täidesaatvaks võimuks oli kuningas. kohtuvõim oli sõltumatu.revolutsiooni vastased valmistusid sõjaks ja ka inglismaa, preisi ja austria olid valmis prantsusmaa vastu valmis sõtta astuma. loodi uus kodanlik valitsus zirondiinidest, kes korraldasid preisile ennetava sõja, millega liitusd ka ülejäänud maad. (kuninga kukutamine ja vabariik) 1792 avaldati manifest preisi ja austria keisri nimel lubadusega pariis hävitada kui kuningale viga tehakse, rahvas võttis sellest tuld seostades kuningat välisvaenlasega.. 10 augustil vallutati tuileries kuningaloss ja kunigas kõrvaldati troonilt. kokku kutsuti kolmas rahva esindus nimetusega konvent. kaotati kunigavõim ja kuningas otsustati hukata. konvendis olid parempoolseteks
sest ei soostunud Prantsuse võimuga Kesk-Euroopas. Samuti toetas Aleksander I Preisimaad, mille kuninga 1802 oli sõlmitud liidusuhted. Austria lüüasaamise ja Venemaa taandumise üheks põhjuseks oli Preisimaa kõrvalejäämine koalitsioonist, kuid 1806 sattus Preisimaa ise löögi alla. Veebruaris oli Preisimaa sunnitud Prantsusmaaga sõlmima Pariisi lepingu, mis muutis Preisimaa siuliselt Napoleoni satelliidiks. Lisaks kuulutas Inglismaa Preisile sõja juunis 1806. IV koalitsioon 1806 – 1807 Napoleoni vastu võitlesid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Rootsi. 1806 augustis üritas FW III oma positsiooni parandada, mobiliseeris sõjaväe ning nõudis Napoleonilt oma valduste tagastamist ning vägede äratõmbamist Preisi piirilt. Napoleon aga ignoreeris neid nõudmisi. Sügisel alustas ta sõda Preisimaa vastu ning purustas viimase väed 14 oktoobril 1806 toimunud Jena ja Auerstädti lahingus
Kuningas August on tahtnud Patkulit küll naida, nimelt rikka lese Anna von Einsiedeliga. Sellest ei tulnud lõpuks midagi välja, kuid pruut ja tulevane äi olid Patkulile truud tema surmatunnini. Tsaari armee edasitungimine Liivimaal tegi Patkulile aina rohkem muret, sest esialgne rüüstamine oli asendunud turbekirjade andmisega, mis andis märku, et Peeter tahab vallutatu endale hoida. Patkul tahtis kogu hingest Preisimaad von Ilgeni kaudu Rootsi vastu sõtta kihutada, lubades Preisile senist Augusti abiraha, Poola jagamist ja isegi Kuramaad, ent ka see ei aidanud. Loomulikult sai August Patkuli tegemistest teada. Kuigi ta Rootsiga sõdida ei tahtnud, ei soovinud ta ka tsaari abirahadest ilma jääda, seepärast intrigeeriti aina edasi. 1704. aasta juulis haigestus Patkul raskesti. Pole täpselt teada, mis haigus see oli, kuid jutt käis vesitõvest (Wassersucht), mis tegelikult on enamikul juhtudel seotud südamehaigusega. Lisaks haigusele satub tema sõber von
1760 lõi Preisimaa taas austerlasi Liegnitzi ja Torgau lahingus. Preisimaa olukord paranes tunduvalt 1762 alguses, kui Vene troonile tuli Peeter III, kes sõlmis mais Preisimaaga rahu ja siis liidu. Rahu Preisimaaga sõlmis ka Rootsi. Juulis Peeter kukutati, kuid Venemaa jäi neutraalseks. See võimaldas FW-l kontsentreeruda Austriale. Veebruaris 1762 sõlmiti Hubertusburgi rahu Austria ja Preisimaa vahel – status quo ante bellum (so Sileesia jäi Preisile). Inglise–Prantsuse sõda Paralleelselt sõjategevusega Euroopas toimus sõda ka Ameerikas, Aasias ja Aafrikas, kus saavutasid edu Briti väed (toetudes oma ülemvõimule merel). Quebeck hõivati 1759-60 (Montreal). Prantslased kaotasid ka oma valdused Lääne-India saarestikus, samuti Indias. 1763 sõlmiti Briti-Prantsuse Pariisi rahu, millega inglased said Kanada, Florida ja enamuse Lousianast. Sellega algas Inglismaa selge ülemvõim väljaspool Euroopat. 4
Liberalism on tugevaim Saksa väikeriikides. - Baieri dilemma. Austria küll pürgib Saksa katoliiklike riikide poliitiliseks liidriks, kuid Baier on liiga suur selleks, et painduda Austria ülemvõimu alla. Austria on 1848.a. revolutsiooni ja selle järelmõjude haardes ja ei tegele piisavalt Lõuna-Saksamaa katoliiklike riikidega. See kergendab Preisimaa tõusu Saksa ühendamise liidriks. Kuigi Austria ei tõuse katoliikliku saksamaa etteotsa, ei tee seda ka Baier. Baier vastatndub nii Preisile, kui Austriale. Baier on iseseisev kõige kauem. Preisi ja Baieri sõda, samal ajal Preisi ja Prantsusmaa sõda. Versaille's Saksa Keisririigi loomine Willhelm I; - Katoliikluse ja protestantismi vastasseis. Pärast Saksamaa ühendamist keskenduvad katoliiklikud piirkonnad enesekaitsele, mitte liberalismi edendamisele - Preisimaa on üksikult võttes territooriumilt suurim ning sõjaliselt ja majanduslikult tugevaim Saksa riik,
arvestama Preisimaad kui suurvõimu. Kõige otsustavam oli 1860ndate sõjad. 1864 Saksa Taani sõda. Tüli puhkes Saksa liiduga Schleswig Hollsteini pärast. Selleks, et Taaniga arveid õiendada, sõlmisid Austria ja Preisimaa vahel sõbralik liiduleping Taani vastu ning puhkes sõda Taani Austria Preisi vahel. 1864 Düppeli lahingus sai Taani lüüa ning millega sisulielt oli see küssa otsustatud ning 1864 okt sõlmiti Viini rahu, millega Taani loovutab ala Austria Preisile, kes omavahel leppisid 1865a kokku, et Preisimaa saab Schleswigi ja Austria Hollsteini. Sõprus Preisi ja Austria vahel oli lühiajaline 1866a sõlmis Biscmarck liidu Sardiinia Piemontega liidu Austria vastu. 1866 tungivad Preisi väed Hollsteini aladele ja okupeerivad selle. See sõda ongi tuntud kui Saksa (ülemvõimu) sõda 1866. Austria sai samal ajal lüüa Itaalia osas ning oli sunnitud loovutama Veneetsia. Samal ajal oli Austrial Saksa liidus toetus: Saksimaa,
annaabi.ee 
