kooskõlas uurimustega, mille kohaselt negatiivsed emotsioonid kahjustavad divergentset mõtlemist. 7. Emotsionaalsete elamuste 2-mõõtmelist ruumi võib kirjeldada valentsi-ärgastuse ja lähenemis-eemaldumise dimensioonipaaride abil. Esimesest dimensioonipaarist moodustatud teljestik asub teise suhtes 45-kraadise nurga all. 8. Emotsioone ja motivatsiooni reguleerides suureneb aktiivsus ajukoores ja eriti selle prefrontaalses piirkonnas. Seevastu amügdalas või ventraalses striatumis aktiivsus väheneb. 9. Nimeta universaalsete näoväljendustega kõige enam seostatud emotsioonid: Hirm, viha, vastikus, üllatus, rõõm, kurbus. 10. Emotsiooni mõju tähelepanule saab kirjeldada valentsi ja ärgastuse telgede ristumisel tekkiva emotsionaalsete elamuste ringmudeli abil. Kõige kindlamad tõendid on selle kohta, et mudeli vasakusse ülemisse sektorisse kuuluvad emotsioonid mõjuvad tähelepanule ahendavalt
Kirjeldatud olukord on näide problemlahendust nõudvast mõtlemisülesandest. ????? lüngad puudu 4. Mis eristab töömälu ja lühiajalist mälu? Neid mõisteid kasutatakse sageli sünonüümidenda, kuid lühiajalise mälu all peetakse pigem silmas mahutit ning töömälu all aktiivset ja muutlikku süsteemi. 5. Kadri otsib kirglikult kohta, kuhu kirja panna talle äsja öeldud telefoninumber. Kuna ta peab säilitama seda numbrit oma ......, suureneb aktiivsus tema aju prefrontaalses piirkonnas. 6. Priit plaanib osta sülearvutit. Esmalt mõtleb taläbi, milleks ta arvutit kasutama hakkab, et tuvastada otsustamise kriteeriumid. Seejärel külastab ta veebipoodi, et tutvuda võimalike alternatiividega. Seejuures välistab Priit koheselt arvutid, mis on raskemad kui 2 kg – siin kasutab ta heuristilist mõtlemist ja eirab teatud alternatiive otsustamise lihtsustamiseks. Lõpuks leiab ta järelejäänud valikuvõimaluste väärtused andes igale arvutile punkte kõigil
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete Eesmärgina (prefrontaalkoor) piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal Üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne: Planeerib liigutusi. (Seda aju ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete osa on seostatud planeerimisega, isiksuse piirkondade hierarhias - väljendamisega, otsuste tegemistega ja prefrontaalses (prefrontal sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa cortex), premotoorses(premoto põhilisim tegevus on mõtete koordineerimine r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele) Premotoorne: korraldab liikumise järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana.
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie ÕO12 liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias - planeerimisega, isiksuse väljendamisega, prefrontaalses (prefrontal otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste motor cortex) piirkonnas? organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste
), seksuaalsus.) Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Inimese peaaju areng lõppeb noorukieas/pärast 20. eluaastat. Aju on plastiline organ, tema struktuur muutub elu jooksul närvirakkude ja nendevaheliste uhenduste tasemel. Suurem osa närvirakke on inimesel sundides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde. Prefrontaalses ajukoores kestab uhenduste loomine närvirakkude vahel vähemalt 30. eluaastani. 5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Spinaalnärvid väljuvad seljaajust, kraniaalnärvid peaajust. Olenevalt funktsioonist võivad kraniaalnärvid olla peamiselt tundeimpulsse vastuvõtvad ehk sensoorsed ehk aferentsed,
Seega jääb neil vähem kognitiivseid ressursse üle. Kui kognitiivset nõudlust veelgi suurendada (nt lasta rääkida sündmustest tagurpidi järjekorras, paluda vaadata rääkimise ajal küsitlejale silma), ei pruugi valetajad sellega toime tulla tekib kognitiivne ülekoormus. 29. Milline on ajukuvamismeetodite võimekus valetamiskäitumise avastamisel? Ajukuvamine: EEG P300 (Nakayama 2002). Suurenenud tegevus prefrontaalses korteksis (kõne ja probleemilahendus). 30. Millised on terrorismi tunnused Richardsoni järgi? Poliitiliselt inspireeritud Vägivaldsus või ähvardus vägivallale Sõnum Sündmuse läbiviimine ja ohver sümboolselt tähtsad Viivad läbi alagrupid Ohver on erinev sihtgrupist Meelevaldne suunatus tsiviilisikutele 31. Mis ajendab inimesi terroristlikule teele?
korral ADHD, kärsitus, elus ja eluta obj segiajamine , tuimus. aktivatsiioon teise isiku kogetava valu puhul teadlik pingutus teadlikkus iseenda emotsioonidest empaatia enese jälgimine, oma tegevuse edukusele hinnangu andmine enesekohase info töötlus ja eneseregulatsioon. Depressioon ja kortikolimbiline interaktsioon Depressiivne episood on kognitiivsete fn deaktivatsioon, vähenenud verevool dorsaalses lateraalses prefrontaalses koores, paremas parietaalsagaras, samuti dorsaalses eesmises vöökäärus ning suurenenud verevool mandelkehas. Depressioonist parenemisel taas suureneb verevool paralimbilises koores ja alumises parietaalkoores. Tasakaal subkortikaalsete ja kortikaalsete protsesside vahel : Vanj Honki tasakaaluhüpotees 1. subkortikaalne tasakaal – adekvaatne võitluse või põgenemise impulss sõltuvalt keskkonnastiimulitest 2
vajadustest, motiividest lähtuvalt); 3) KÄITUMUSLIK (tegevusalge – tegevusalge koosneb motivatsioonist, mis aitab omakorda mingis teatud olukorras käituda ning selleks ettevalmistuda); 4)VÄLJENDUSLIK (väljendus – ei ole päris juhuslik. Kehaolek/näoväljenused näitab teatud emotsioone. Näiteks, kui kogetakse viha, siis seda on näha ka näoilmest. Kulmud lähevad kortsu). 1. Kuidas representeeritakse liigutusi ajukoore motoorsete piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? Prefrontaalne piirkond on piirkond, mis planeerib liigutusi ning paneb paika eesmärgi. Prefrontaalkorteksi struktuuridel põhineb inimese planeerimise, ettenägelikuse ja abstraheerimise võime. Näiteks, mis kelleajal ma hommikul tõusen? Premotoorne piirkond - prefrontaalne ajukoor saadab juhiseid premotoorsesse piirkonda,
Teise põlvkonna psühhoosiravimitel arvatakse olevat eelistoime meso-kortikaalsetele-mesolimbilistele DA- närviteedele. Nn depolarisatsiooniblokaad - pikaajalise haloperidooli manustamise efekt dopamiinineuronite aktiivsusele mustolluses (A9, heledam joon) & ventraalses tegmentumis (A10, tumedam joon). Skisofreenia puhul esinevad ka spetsiifilised kognitiivsed kõrvalekalded. Ravimata patsientidel töömälu sõltuvus D1 retseptorite tihedusest dorsolateraalses prefrontaalses ajukoores. Skisofreenia nn negatiivne sümptomaatika20 võib põhineda ajukoe degeneratsioonil · Graanulrakkude kihi õhenemine hippokampuse hammaskäärus - neuronite juurdekasvu peetumine? · Närvi- & gliiarakkude tiheduse eripärad prefrontaalse & motoorse korteksi ning vöökääru mõnedes rakukihtides · Parahippokampaalkääru välimiste kihtide eripärad, mis osutavad neuronite migratsioonihäiretele arenguperioodil
domineerib vasakul tajutud meeleolu keskkonnast saadud teavet • Emotsioonide tajumise adekvaatsus prosoodiatunnetuse alusel • Millest me hästi aru ei saa, on see, mille alusel teave töötlemiseks välja valitakse ja mis • Huumoritaju (naljakus korreleerub ärgastusega ventraalse prefrontaalses ajukoores ja kallutab tähelepanu informatsiooni valikuliselt vastu võtma väikeajus) • Temporaalse epilepsia “isiksus” Kognitiivse neuroteaduse non plus ultra • Inimeste pragmaatiline ratsionaalsus vs ülemääraselt riskiv käitumine
Aju on väga keeruline süsteem. Ja selles süsteemis tekib teadvus. Aju süsteemis esineb mehhanism, mis kujundab välja teadvuse. Kõik teised süsteemid või mehhanismid ajus suudavad mõjutada teadvuse mehhanismi. Üsna sageli mõjutavad teised ajus olevad süsteemid ja mehhanismid teadvuse mehhanismi. See tähendab seda, et ajus eksisteerib eraldiseisev ( omaette olev ) teadvuse mehhanism, mida siis teised mehhanismid ajus erineval viisil mõjutavad. Näiteks prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte. See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte. Järgnevalt hakkamegi uurima
1.1 Teadvus on ajus Aju on väga keeruline süsteem. Ja selles süsteemis tekib teadvus. Aju süsteemis esineb mehhanism, mis kujundab välja teadvuse. Kõik teised süsteemid või mehhanismid ajus suudavad mõjutada teadvuse mehhanismi. Üsna sageli mõjutavad teised ajus olevad süsteemid ja mehhanismid teadvuse mehhanismi. See tähendab seda, et ajus eksisteerib eraldiseisev ( omaette olev ) teadvuse mehhanism, mida siis teised mehhanismid ajus erineval viisil mõjutavad. Näiteks prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte. See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte. 1.2 Teadvuse mehhanism ajus
Aju on väga keeruline süsteem. Ja selles süsteemis tekib teadvus. Aju süsteemis esineb mehhanism, mis kujundab välja teadvuse. Kõik teised süsteemid või mehhanismid ajus suudavad mõjutada teadvuse mehhanismi. Üsna sageli mõjutavad teised ajus olevad süsteemid ja mehhanismid teadvuse mehhanismi. See tähendab seda, et ajus eksisteerib eraldiseisev ( omaette olev ) teadvuse mehhanism, mida siis teised mehhanismid ajus erineval viisil mõjutavad. Näiteks prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte. See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte. Ka tähelepanu ja teadvus on
annaabi.ee 
