maha suruda mitte üks teine riik. Oli otsustatud pöörduda tol aegse õiguskantsleri poole seda sama küsimusega „Mis on põhiseaduse aluspõhimõtted?” ja tema vastus oli sarnane omariikluse põhimõtetega .Hiljem Riigikogu põhiseaduskomisjon Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm andis ülevaadet sellest, mida nad otsustasid. Juba moodustatud töörühma seisukoht oli, et põhiseaduse aluspõhimõtted on tuletavad põhiseaduse preambulist, 1 peatükist ning 2 peatüki paragrahvidest 10, 11. Järeldus on selline , et põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiväärtused. Meie põhiväärtused on riigi keel, vabadus ja kõik selle sõna ilmingud, kultuuri säilitamine ja kultuuripärandite säilitamine. Lähtudes sellest, mida ma juba kirjutasin põhiväärtustest võib teha järeldust ,et meie põhiseaduse aluspõhimõtted on ainult eesti rahvale mitte kogu genus humanum´i jaoks
Põhiseadusest arusaamine peab tuginema korrastatud mõtlemisele.Tõsiselt võetava panuse põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamisse andis Riigikogu põhiseaduskomisjoni moodustatud Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm. Töörühma seisukohtade 5. osas märgitakse, et kehtivas õiguses puudub aluspõhimõtete legaaldefinitsioon. Teoreetiliste käsitluste kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted tuletatavad eeskätt põhiseaduse preambulist, I peatükist “Üldsätted” ning II peatüki “Põhiõigused, vabadused ja kohustused” paragrahvidest 10 ja 11. Eelnevat lähtekohaks võttes asus töörühm seisukohale, et põhiseaduse aluspõhimõtteid saab määratleda kas suletud või avatud kataloogina. Siiski peeti eelistatumaks avatud kataloogi. Suletud kataloog võib ühel hetkel pärssida Eesti riikluse arengut. Selline arusaam lõi võimaluse konstrueerida töörühmal põhiseaduse aluspõhimõtete
1. Põhiseaduse preambul · Preambul on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. · · 1992. aasta põhiseaduse 2007. aastal muudetud preambul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24.
aasta põhiseadusest. Kokkuvõttes toon tabelina välja kolme põhiseaduse võrdluse ja avaldan oma arvamuse sellest, mida andis mulle käesoleva referaadi ettevalmistamine. 4 1. PÕHISEADUSE PREAMBUL Preambul on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. 1920. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja
teiste riigiorganite või kohaike omavalitsuste otsustada, täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. 7. Kellele allub riigivõimu teostamine ja kellel on põhiseaduslik õigus riigivõimu teostamist kontrollida? Riigivõimu teostamine allub põhiseaduslikkuse järelevalvele 8. Millised peatükid sisaldavad põhiseaduse aluspõhimõtteid? Mille alusel seda võib väita? Peatükk I ja peatükk II, nii I peatükist, mida saab muuta vaid rahvahääletusel, kui ka preambulist ja II peatükist, mida saab muuta ka Riigikogu. 9. Põhiseaduse § 162 sätestab, et ainult rahval on õigus muuta enda poolt vastu võetud põhiseaduse I ja XV peatükki. Miks neid peatükke eriti esile tõstetakse ja miks nimetatud peatükkide muutmise õigus võib olla ainult rahval? Põhiseaduse 15.peatüki "Põhiseaduse muutmine" koostamisel on silmas peetud põhiseaduse stabiilsuse põhimõtet.
3. Majandus- ja sotsiaalpoliitikakomisjon 4. Haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjon 5. Keskkonna, kliimamuutuste ja energeetikakomisjon 6. Loodusvarade komisjon 7. Rahandus- ja halduskomisjon SEADUSLOOME • Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu valmistas ette Tulevikukonvent. • Kõik lepingud, EÜ asutamislepingud ja ELi lepingud konsolideeritaks üheks lepinguks: Euroopa põhiseaduse lepinguks. • Euratomi asutamisleping jääb eraldiseisvaks. Põhiseaduse leping koosneb preambulist ja neljast põhiosast. Sellele on lisatud 36 protokolli. • Põhiseaduse lepingu I osa on pühendatud ELi üldistele väärtustele, institutsioonilisele raamistikule ning pädevuste jaotusele ELi ja liikmesriikide vahel. • Põhiseaduse lepingu II osa sisaldab ELi põhiõiguste hartat, mis muutub põhiseaduse lepingu jõustumisega õiguslikult siduvaks. • Põhiseaduse III osa on lepingu mahukaim jaotus, sest see sisaldab üksikasjalikke sätteid ELi poliitikate ja funktsioonide kohta
§ 55. Määruse eelnõu elemendid Määruse eelnõu elemendid on: 1) märge „EELNÕU” ja eelnõu versiooni kuupäev määruse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas; 2) määruse andja; 3) akti nimetus; 4) määruse pealkiri; 5) määruse tekst; 6) allkirjastajate nimed ning ametinimetused. § 56. Määruse eelnõu pealkiri Määruse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu. § 57. Määruse eelnõu teksti ülesehitus Määruse eelnõu tekst koosneb preambulist ja paragrahvidest. 19 § 58. Määruse eelnõu preambul (1) Määruse eelnõu preambulis osundatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel määrus antakse. Preambulis ei osundata sättele, mis ei sisalda volitust määruse andmiseks. (2) Kui ministri määrus antakse volitusnormis sisalduva edasivolituse alusel,
sellega avaliku halduse kandjateks, avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Seda protsessi nimetatakse detsentraliseerimiseks. Detsentraliseerimine tähendab lõpliku otsustusõiguse üleandmist iseseisvatele õigussubjektidele ning ta sisaldab endas olulisi demokraatlikke väärtusi. Avalik-õigusliku ülesande eraõiguslikele isikutele üleandmine Õiguslikud piirid: PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesandeid üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulist (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s välissuhted, rahandus, seadusandlus ja õigusmõistmine. § 37 – riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu. Põhiõiguste tagamine – üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine
Valitusasutuste hallatavad riigiasutused – avalikku võimu ei teosta. Põhiülesanne on teenindav funktsioon või täidavad muid ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid). 1.6 Avalik-õiguslike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine. Õiguslikud piirid: PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesaneid üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulist (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s välissuhted, rahandus, seadusandlus ja õigusmõistmine. § 37 – riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu. Põhiõiguste tagamine – üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine
kohalikud struktuuriüksused). Valitusasutuste hallatavad riigiasutused avalikku võimu ei teosta. Põhiül on teenindav funktsioon või täidavad muid ül kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid). §6 Av õig ül era õig isikutele üleandmine Õiguslikud piirid: PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesaneid üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulist (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s 29 välissuhted, rahandus, seadusandlus ja õigusmõistmine. § 37 riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu.
Põhiülesanne on teenindav funktsioon või täidavad muid ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid). 6. §6 Avalik-õiguslike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine Ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmise piirangud: PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesaneid üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulist (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s välissuhted, rahandus, seadusandlus ja õigusmõistmine. § 37 riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik- õiguslike juriidiliste isikute kaudu. Põhiõiguste tagamine üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine
kohalikud struktuuriüksused). · Valitusasutuste hallatavad riigiasutused avalikku võimu ei teosta. Põhiül on teenindav funktsioon või täidavad muid ül kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid). §6 Av õig ül era õig isikutele üleandmine Õiguslikud piirid: · PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesaneid üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulist (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s välissuhted, rahandus, seadusandlus ja õigusmõistmine. § 37 riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu. 35
seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Üldjuhul peaks kvalifitseeritud seadusereservatsiooni puhul piirangu põhjuste loetelu olema ammendav. Siiski on riigikohus käsitlenud PS § 26 riivet õigustava eesmärgina ka PS § 26 teises lauses nimetamata piirangu põhjust põhiseaduse preambulist tagatud eesti rahvuse ja kultuuri säilimist ning selle kaudu teiste inimeste õigust rahvuslikule identiteedile 136. Selline olukord võib tekkida juhul, kui mõni kaalukas väärtus on piirangute loetelust välja jäänud, mis ammendavusele pretendeeriva kvalifitseeritud seadusereservatsiooni puhul võib juhtuda137. Lisaks eraelu ja kodu puutumatusele ning sõnumite saladuse kaitsele kasutakse teaduskirjanduses ka mõistet privaatsus, mida iseenesest võib pidada üldmõisteks kõigi
annaabi.ee 
