alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Itaalia kirikutel pole läänetorne. Inglismaal: Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Eestis: Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride- tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis
Perrault, Vennad Grimmid, Andersen Charles Perrault(1628-1703) Prantsuse akadeemia liige, kuninga õukonnaliige(kuninga kirjutaja), jurist. Peetakse muinasjutu zanri loojaks. 1697. aastal ilmusid 8 muinasjuttu, ,,Möödunud aegade lood". Teost tuntakse ,,Haneema juttudena"(aastaarv tähtis pedakoogika ajaloos). Algab teadlik folkloori kogumine ja ülestähendamine. Looming: Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. Raamatute peategelane kajastub alati raamatu pealkirjas: nt. Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Sinihabe, Punamütsike, Pöialpoiss jne. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Perraulti muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu, seega on lõpp tihti halb, mitte õnnelik. Muinasjutud on räägitud õukonna jaoks. Värssmuinasjutud: Griselidis, Eeslinahk, Naeruväärsed soovid. Proosamuinasjutud: Uinuv
Esimene poolakas, kes jõudis Euroopa muusika areenile, Lõi täiesti uue klaverimängustiili, tõi kontsertlavale uued tantsud- valss, polonees ja krakovjakk. Tema muusika ei ole seotud kirjandusliku programmiga. Sündis Varssavi lähedal Zelazowa Wola linnas. Elas väikeses mõisas, kus praegu on muuseum. Isa oli rahvuselt prantslane ja õpetas prantsuse keelt. Ema oli aga poolatar. Chopinis ühinesid prantslaslik elegants ja poolakatele omane patriotism. Need omadused olid esindatud ka tema loomingus. Euroopa muusikaelu keskuses Pariisis võis möödunud sajandi esimesel poolel kohata paljude rahvaste nimekaid kunstnikke ja kirjanikke. Eriti rohkesti oli nende seas poola pagulasi. Nad olid kodumaalt lahkunud pärast 1830. - 31. a. ülestõusu mahasurumist. Nii tuli juba noorukina Pariisi ka Frederyk Chopin. Otse enne ülestõusu lahkus ta kodumaalt kontserdireisile. Teated ülestõusu
lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamuinasjutt, kuigi see ei allu rahvamuinasjutu seadustele. lRahvamuinasjutt on kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. lMUINASJUTUAUTOREID VÕRDLEVALT (PERRAULT , GRIMMID, ANDERSEN) lPerraulti peetakse muinasjutu zanri toojaks. Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. (,,Punamütsike", ,,Tuhkatriinu", ,,Tuttpea-Riquet", ,,Eeslinahk", ,,Saabastega kass", ,,Haldjad", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pöialpoisike", ,,Sinihabe"). Tema puhul kajastub peategelane juba pealkirjas. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimist ei ole. Lõpp ei ole alati õnnelik. Muinasjutud on mõeldud õukonna jaoks. lGrimmid kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid muutsid
inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. Tähtvõlvid Oleviste Cambridge'i Kings Roueni katedraali kirikus Tallinnas College'i kabeli fassaad lehvikvõlvid Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega. Teravkaare asemel kasutati ka muid
Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega. Teravkaare asemel kasutati ka muid kaaretüüpe (lansett-, korv- ja tuudorkaar). Akende raidraamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. Prantsusmaal ja anglosaksi maades nimetataksegi hilisgootikat leekestiiliks - 'flamboyant'- stiiliks
· Presidentaalne kord. · 1958.a. V vabariik. · Parlamendi valimistel ülekaalukalt Gaulle partei Liit Uue Vabariigi eest ehk gaulle'istid. · Gaulle kasutas võimu sõja lõpetamiseks. · 1960.a. lasi Prantsusmaa iseseivuda enamikul Aafrika asumaadel. · 1962.a. iseseisvus Alzeeria. · Majanduskasv väga edukas 1960. aastatel. · 1966.a-l lahkus NATO-st. · De Gaulle poliitikas segunesid prantslaslik bravuur ja ajastu realiteetide tunnetamine. Külma sõja kriisid 16.03. Kriis Aeg Põhjused Osapooled Tagajärjed Kuuba 15.okt- Fidel Castro võim USA ja NSV · NSV tunnustab 22.okt 1962 Külm sõda kontrolljoont, USA ja Venemaa raketibaasid
inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega. Teravkaare asemel kasutati ka muid kaaretüüpe (lansett-, korv- ja tuudorkaar). Akende raidraamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. Prantsusmaal ja anglosaksi maades nimetataksegi hilisgootikat leekestiiliks - 'flamboyant'- stiiliks
Mis onsellel ühist Firenze toomkirikuga? Michelangelo 1546-64. Kavandas antiikroomaliku kupli. Firenze kuppel märgib vararenessansi sündi. Eeskujuks Rooma Panteon. 21. Kes, kuhu ja millal lasi rajada Versailles´ lossi ja pargi? Prantsuse kuningas Versaille linnakesse. Põhimõttel kõik teed viivad rooma. E. Versaillesi. Rajati Jules Hardouin Mansardi ja Louis le Vau projekti järgi. 1661- 1710. 22. Kes kavandas Louvre´i idafassaadi 17. sajandil. Kuidas avaldub selles prantslaslik barokk? Mison selle erinimi? annab ilme võimsate , üle kahe korruse ulatuvate paarissammaste tõepoolest rahulik ja pidulik rütm. Autor oli Claude Perrault. Tasakaalukas ja soliidne arhidektuur. 23. Millal ja mis stiilis valmis Pariisi Panteon? Millest on eeskuju võetud? 1755-92 klassitsistlikus stiilis, Rooma Panteonist. 24. Millal ja mis stiilis valmis Madeleine´i kirik? Mis ajast ja mis hoonest on lähtutud ja miks? Antiik
Kokkupuuted teiste maadega mõjustasid oluliselt inglise arhitektuuri arengut. Juba 12.sajandi lõpul levis Põhja Prantsusmaalt Inglismaale gootika, olles seetõttu esialgu tegevasti mõjustatud prantsuse eeskujudest. Gooti stiili üheks varasemaks näiteks Inglismaal on Canterbury katedraali kooriosa (12.saj.), mille ümar koorilõpmik viitab otseselt prantsuse mõjudele. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Parimad näited inglise hilisgootikast on Wellsi katedraal ja mõningad kuulsate Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolidele kuuluvad hooned. 13.sajandi II poolest kuni 15.saj. keskpaigani oli Saksa aladel tsunftikäsitöö õitseaeg, jõudsalt arenesid kalevitööstus, metallurgia ja mäetööstus
Kokkupuuted teiste maadega mõjustasid oluliselt inglise arhitektuuri arengut. Juba 12.sajandi lõpul levis Põhja Prantsusmaalt Inglismaale gootika, olles seetõttu esialgu tegevasti mõjustatud prantsuse eeskujudest. Gooti stiili üheks varasemaks näiteks Inglismaal on Canterbury katedraali kooriosa (12.saj.), mille ümar koorilõpmik viitab otseselt prantsuse mõjudele. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Parimad näited inglise hilisgootikast on Wellsi katedraal ja mõningad kuulsate Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolidele kuuluvad hooned. 13.sajandi II poolest kuni 15.saj. keskpaigani oli Saksa aladel tsunftikäsitöö õitseaeg, jõudsalt arenesid kalevitööstus, metallurgia ja mäetööstus
Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne. Täiuslikkuse saavutas gootika Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides Pariisi, Reimsi, Chartres'i ja Amiens'i peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks inglise ehitistel puudub prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. ( http://paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arhitektuur.htm) 12 KASUTATUD ALLIKAD Viirand, Tiiu. 1982. Kunstiraamat noortele. Tallinn: Kunst Kangilaski, Ott ja Jaak. 1967. Kunsti kukeaabits. Tallinn: Kunst Kangilaski, Jaak. 2003. Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst http://et.wikipedia.org/wiki/Salisbury_katedraal 05.02.2010 http://et.wikipedia.org/wiki/Reimsi_katedraal 11
samas riiki tõhusalt juhtida. Koloniaalimpeeriumi kooshoidmiseks, pidas riik 1946-1954 sõda Indo-Hiinas, sai Vietnamis aga alandavalt lüüa.1960-ndad aastad majanduslikult edukad. 1960dnad ongi ajalukku läinud kui Gaulle´i kümnendina. Riigi isepäisuse ja eripärase Ameerika-vastasuse olulisemaks avalduseks oli lahkumine NATO sõjalisest organisatsioonist 1966.a. DE Gaulle´i poliitikas segunesid prantslaslik bravuur ja ajastu realisteetide tunnetamine. 1968-Pariisis noorte rahutused,reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle neile võrdlemisi jäigalt. Seetõttu marsalli populaarsus langes ja mõistnud seda astus ta 1969.a ragasi. Gaulleistid jäid ka edaspidi Prantsusmaa üheks kõige mõjukamaks poliitiliseks jõuks. SAKSAMAA: 1949.a mais loodi Saksamaal uus demokraatlik riik-Saksa Liitvabariik.Sel puhul toimusid paljudes linnades rahvapeod.Eriti popul. Hüüdlause:"HURRAA!ELAME VEEL!" maj
vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Erinevused rajooniti. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. · Gooti stiil: kirikute skulpturaalsed kaunistused, maalikunst, vitraaz, tahvelmaal Kirikute skulpturaalsed kaunistused Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Abstraktsuse ja tinglikkuse asemele ilmus ka ornamentikasse looduslähedane kodumaiste taimede matkimine
Teda huvitas ristiusu praktiline külg. Moraal on vanem igast religioonist. Skeptitsism. FRANCOIS SANCHEZ (1562-1632): päritolult portugaallane. Arstiteaduse professor Toulouse'is. Ainult Jumal teab ja tunneb, milline see maailm on. Kõik, mida meie tunnetame, on tõe ja vale vahepeal. Inimesele kättesaadavad vaid vahepõhjused - causae secundae. Filosofeerima peab, kuid peab olema teadlik oma puudulikkusest, julgesti asuma katsete teele - üleskutse praktilise teaduse suunas. Prantslaslik skeptitsism, kuid säilinud ka usklikkus Prantsuse renessansi mõtlejate juures. ITAALIA: Pole ühtegi viimistletud süsteemi. Enamasti on tegemist loodusfilosoofiaga. BERNARDINO TELESIO (1508-1588): õpib Paduas. Hiljem Roomas, kus tutvub silmapaistvate õpetlastega. Sensualist. Tunnetuse aluseks on vaba ning eelarvamusteta, vahetule kogemusele toetuv looduse vaatlemine. Järeldused, mida teeb teoreetiline mõistus, on vaid oletused tõe kohta. Üksnes kogemuste varal antu on tõde.
Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja- Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega. Teravkaare asemel kasutati ka muid kaaretüüpe (lansett-, korv- ja tuudorkaar. Akende raidraamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. Prantsusmaal ja anglosaksi maades nimetataksegi hilisgootikat leekestiiliks - 'flamboyant'- stiiliks
annaabi.ee 
