Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest
Religiooni iseloomustus Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti. Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises
Tartu Karlova Kool BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS Usundiõpetuse referaat Autor: Kati Ilus 9a klass Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 BUDISM JA BUDDHA........................................................................................................4 BUDDHA ÕPETUSED.........................................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6
ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest. Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on budismil ka mitmeid väiksemaid vorme. Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil
2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha.
Budism 2009 Budism Budism on Buddha Skjamuni ning see arvatavasti 6.5. saj eKr ning selle põhjal Indias tekkinud õpetus ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris
jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid Dharma ratas ehk seadmuseratas sümboliseerib Buddha õpetust ja tema vaimset autoriteeti. Sümbol on kaheksa kodaraga ratas. Lootos - sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Dalai-laama See tiitel on Tiibeti budistide usujuhi tiitel (Dalai tähendab Tarkuse Ookean ning laama tähendab õpetajat). Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama (surnud laama sünnib uuesti lapsena). Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935
alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetusesk oli taoism lühikest aega 2. saj eKr Hani riigi algusaegadel. Hiina budism budism jõudis Hiinasse 1. saj pKr Indiast mahajaana (`Sure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
· Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal. · Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha. · Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine. Ta on kõige oleva looja ja hävitaja. Teda kujutatakse neljakäelisena. · Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2. Sõjanui 3. Merikarp (maailm tekkis merikarbi abil tekitatud heli läbi) 4. Tsakra · Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele, pühendudes Visnule või mõnele tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool siinse maailma illusaarsust (maya).
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
sufi müstik; islamiaskeedid; moodustavad ordusid; puuvillane riie mufti islami seadusetundja; sariaadi tõlgendaja messias halastaja; päästja; lunastaja; võitu; salvitu; lunastaja ja halastaja, kes toob Jumala riigi; kreeka keeles Kristus; kristlastele juba ilmunud, Jeesuse näol rabi koguduse eeskõneleja judaismis; eespalvetaja munk jumalale pühendunud meessoost isik; tõotuste kaudu seotud orduga; ei ole vaid kristluses, vaid ka budismis nunn jumalale pühendunud naissoost isik; üldreeglina saanud pühitsuse; andnud tõotuse ja on organisatsiooni liige; dharma õpetus, seadus; kohustus; budismis; dharma ratas on kaheksaosaline tee toora juutide pühakiri; kujunes Paabeli vangipõlve ja Pärsia ülemvõimu ajal lõplikult; osa Tanachist ehk Vanast Testamendist; 15 Moosese raamat; kõige olulisem talmud judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr; koostatud rabide poolt;
Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted.