Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 4 OT KOMPENSATSIOONIMEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi elektromotoorjõu Mõõteskaalaga potentsiomeeter, nullgalvanomeeter, määramine. pingeallikas (alaldi), uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja elektromotoorjõu (emj, ε) määramiseks. Pinge UAB vooluahela lõigul AB on võrdne selle lõigu otste potentsiaalide vahe
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 4 TO: Kompensatsioonimeetod Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi Mõõteskaalaga potentsiomeeter, elektromotoorjõu määramine nullgalvanomeeter, pingeallikas, uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid Skeem: 3. Katseandmete tabelid Potentsiomeetri õlapikkuse mõõtmine Uuritav Normaalelement ' element
parameetri väärtused muutuda väga suures ulatuses suvalise, varem mittetuntud programmi piires. Joonisel9 on loodud jälgivregulaatori põhimõtteskeem. Regulaator võimaldab heaegselt pöörata sama nurga võrra juhtiva ja juhitava mehhanismi võlle, mis pole omavahel mehhaaniliselt ühenduses. Selles seadmes võib juhitava mehhanismi võlli pöörata juhtimisrattaga. Juhitava mehhanismi võll pannakse liikuma täiendava mootoriga. Nurga muutuste signalisaatoriks on potentsiomeeter R1, mille liugurit nihutab operaator juhtimisratta abil. Mõõteelemendiks antud regulaatoris on potentsiomeeter R2, mille liuugur nikub üheaegselt mootori rootoriga. Võrdlevaks elemendiks on kolmepositsiooniline polariseeritud relee Rpol, mille ergutusmähis on lülitatud vooluringi etteande ja mõõtepotentsioonimeetri liuguri vahele. Mõlemad potentsiomeetrid on sama alalispinge all. Kui reguleeritava objekti ja etteandva
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 4 nimetusega ALALISVOOLUKOMPENSAATOR aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 8. mai 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Alalisvoolukompensaator e. potentsiomeeter on klassikaline täppismõõtevahend, millist kasutatakse alalispinge mõõtmiseks ning mõõtevahendina vähem täpsete mõõtevahendite kontrolliks. Töö eesmärk Tutvumine kompensatsioonmõõtemeetodiga ning alalisvoolukompensaatori omaduste ja kasutamisvôimalustega. Mitmest môôtevahendist koostatud môôteskeemi summaarse môôtemääramatuse arvutus. Mõõtevahendi kalibreerimine teise täpsema mõõtevahendiga. Töövahendid
AR20030320-1 Elektrikeskus AS RAAM00004 Toiteklemmid, 140MC/D AR20030323-8 Suur Sadam OÜ RAAM00001 Mootorikaitselüliti 16-25A AR20030518-17 Power OY TRAN00001 Transport Schenker AR20030602-18 Power OY KILP00004 Summer 24V AC AR20030617-19 Hea Paber OÜ SAGM136091 Sagedusmuundur PowerFlex4 AR20030617-19 Hea Paber OÜ MUUD00001 Potentsiomeeter AR20030617-19 Hea Paber OÜ KILP00004 Summer 24V AC AR20030617-19 Hea Paber OÜ MUUD00002 Kontaktplokk AR20030701-20 Trend AS SUJK00001 Sujuvkäiviti AR20030701-20 Trend AS MUUD00004 Seadme paigaldustööd AR20030701-21 Pinge AS PROG00003 Häälestus AR20030701-22 Super Elektrotehnika AS INSY00001 Intouch Runtime 256 Tag without I/O
itsioon, kuhu tahetakse mootorit keerata ning mootor püüab seejärel seda positsiooni hoida. Kui mootor oma signaalida etteantud asendist välja viia, hakkab see koheselt ennast tagasi "tasakaaluasendisse" viima, meenutades oma käitumisega vedru. Servomootor ei võimalda pidevat pöörlemist, vaid liikumist teatud nurga võrra. Servomootorite eeliseks on suur erivõimsus ja lihtne juhitavus. Servomootor koosneb: Alalisvoolu mootor Ülekanne, mis vähendab kiirust Tagasiside andur - reeglina potentsiomeeter Servomootorit ei juhita tavaliselt analoogpingega, vaid digitaalse PWM (pulse width modulation) signaali- ga. Mootori sisendisse antakse kindla aja järel impulsse, mille pikkus määrab ka servomootori nurga. Levinud on servomootorid, mille impulsusagedus on 20 ms ja ühe signaali pikkus 1-2 ms. 1 Servomootor ja PWM signaal
1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. 2. Tööks vajalikud vahendid 1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter. 2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga. 3. Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega
Üliõpilane: Kristi Tammet Teostatud: 28.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Sildalaldi Töö eesmärk: Töövahendid: Alaldi kasutamine, selle Ühefaasiline sildalaldi, ampermeeter, väljundtunnusjoonte ning vahelduvpinge voltmeeter, alalispinge alaldatud pinge voltmeeter, potentsiomeeter, ostsilloskoop. pulsatsiooniteguri määramine. Skeem Teooria Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulsseerivaks alalispingeks. Alaldid jagunevad tüüritavateks ja mittetüüritavateks. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav aga türistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, mis sisaldavad nii dioode kui türistore
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 21.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 1 OT Pooljuhtdiood Töö eesmärk: Töövahendid: Pooljuhtdioodi pinge-voolu Diood, toiteallikas, potentsiomeeter, tunnusjoone määramine ja selle ampermeeter, voltmeeter. kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Pooljuhtdioodid on kahe väljastusega ühe pn- siirdega elektronseadised. Nende valmistamisel kasutatakse lähtematerjalina räni germaaniumi või galliumarseniidi monokristalli, kus lisandite kontsentratsioon ei tohi ületada 10-8 %. Dioode liigitatakse siirde kuju ja mõõtmete järgi punkt- ja pinddioodideks. Punktdioodidel on avaldava
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 28.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Türistor Töö eesmärk: Töövahendid: Türistori pinge-voolu tunnusjoone Türistor, toiteallikas, potentsiomeeter, määramine ja selle kasutamise ampermeeter, voltmeeter. oskuste arendamine. Skeem Teooria Lihttüristor (üheperatsiooniline türistor) on mitme pn - siirdega pooljuhtseadis, mis päripinge olemasolul pärast tüürvoolu impulssi juhib voolu anoodilt katoodile. Türistori aluseks on ränikristallist plaat või ketas, millel asetsevad vaheldumisi p- ja n- juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastuseks on välimised pooljuhtkihid
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 5 OT WHEATSTONE’I SILD Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve,
ühest seisundist teise sisendsignaali väärtusel a. Takistusandurid. Takistusandur on mõõtemuundur, mis muundab nihke või pöördenurga muutuse elektritakistuse muutuseks. Takistusandur koosneb püsitakistist ja sellel libisevast kontaktist (liugurist), mille asendi muutumisel muutub tema ja püsitakisti otspunktide vaheline takistus. Elektriahelasse võib olla takistusandur olla lülitatud reostaadina või potentsiomeetrina. Joonisel 0.2.6 a ja b on reostaatskeemlülitus, c ja d potentsiomeeter skeemlülitus. Lülitused a ja b on praktiliselt samased. Takistuse muutus reostaatskeemis toob endaga kaasa voolutugevuse muutuse ahelas, mida kasutatakse edasiseks ülekandeks ja võimenduseks süsteemis. Potentsiomeeter skeemis kasutatakse pinge muutust. Joonisel 0.2.6.h on kujutatud takistusanduri staatiline karakteristik, kus sisendiks on liuguri liikumine l ja väljundiks tema takistuse väärtus r elektriahelas. Liuguri asendil
Toiteplokk koosneb kahe sekundaarmähisega transformaatorist T1; kahest täisperioodalaldist D1 ja D4 ning aladile järgnevatest silukondensaatoritest C1 ja C3; Impulss-stabilisaatori moodustavad integraalskeemid U1, U2 ja paispoolid L1, L2 ning silukondensaatorid C2, C5; paispoolide vool kulgeb peale integraalskeemis lülititransistori sulgumist läbi Schottky siirdega alaldusdioodide D2, D3; tagasisideahela moodutavad kahesektsiooniline lineaarse tunnusjoonega potentsiomeeter P1 ja püsitakistid R1, R2. Kondensaatorid C2, C5 peavad olema madala impedantsiga (Low ESR) elektrolüütkondensaatorid, kuid siiski tuleb nad sillata parasiitsete komponentide mõju vähendamiseks keraamiliste kondensaatoritega C4, C6. Kõrgema taktsagedusega integraalskeemide LM2592HV ja LM2596 kasutamisel on vajalik sillata ka alaldatud võrgupinge silukondensaatorid C1, C3 keraamiliste kondensaatoritega [4].
Anal. elektr tegeleb pidevate signaalidega. Ka looduslik signaal on analoogsignaal. Digi. elektr kasutab kahendarve (1;0) Suurte arvude esitamiseks arvutis on vaja 10milj. transistore. Analoogarvutis võimendid + logaritmaatorid + summeerijad + integraatorid(töötas elektrisignaalide abil) ka opvõimendid olid seal. 1.6. Elektroonika passiivkomponendid Takisti USA-s R U = IR mittelineaarsel puhul reguleeritavad potentsiomeeter, lülituse häälestamiseks R element, mis muudab elektrienergia soojuseks. Kui R on skeemis väheneb kasutegur. Takistid on lineaarsed ja mittelin(termistor). Takisti parameter on takistus R. Parasiitnähtusesk on takisti juures parasiitmahtuvus, mis tekib kõrgetel sagedustel. Kondensaator C, Alalisvoolul kondekas voolu ei juhi ehk toimib kui isolaator! Vahelduvvoolul juhib voolu, toimub pidev ümberlaadimine.
kloori ja naatriumhüdroksiidi: 59. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Laetud osakeste tekitatud elektrivoolu ja potentsiaali (pinge) uurimiseks on vaja tekitada vooluring. Elektrokeemiline rakk on seade mis suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. (wiki). Koosneb: Soolasild – elektrit juhtiv lahus, mis eraldab kahte elektroodiruumi. • Elektrijuhe. • Potentsiomeeter (millivoltmeeter). • Anumad ehk elektroodiruumid. • Lahused, millesse elektroodid on sukeldatud. 60. Lahustumissoojus. Lahustumisentalpia. Lahustumisentroopia. Lahustumissoojus - Soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis. Lahustumisentalpia - 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpia muutus. Lahustumisentroopia – Teine oluline parameeter lahustumise kirjeldamiseks on lahustumisentroopia
Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1…33 pF. Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist paralleelsed poolümarad plaadid. Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestuskondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1…470 pF. 27. Lineaarne ja logaritmiline potentsiomeeter. Liuguri trajektoori järgi saab potentsiomeetreid liigitada pöördtakisteiks, mille liuguri süsiharja pööratakse rõngakujulisel takistuskehal mööda ringikaart, ja lükandtakisteiks, mille liugurit on võimalik nihutada sirgjooneliselt edasi-tagasi. Väga täpselt võimaldab takistust seada kruvitakisti, mille liugur on sirgjooneliselt nihutatav käigukruvi pöörates. Kaksiktakistil on kaks takistuskeha, kusjuures liugureid saab
signaalimuundurit süsteemis [3]. Joonis 2.3. Automaatjuhtimissüsteem [3] 2.2.1. Regulaator Regulaator (governor) on automaatjuhtimissüsteemi n.ö. otsustav element, mis moodustab hälbe alusel juhttoime. Seega kuulub ka regulaatori ees olev summeerimissõlm ehk võrdlussõlm juhtseadme koosseisu. Samuti kuulub sellesse kooslusesse ka seadesuuruse tekitamise element, milleks lihtsamal juhul võib olla tavaline lüliti (protsess käivitada või seisata) või potentsiomeeter, mille liugkontaktiga saab seadesuurust sujuvalt muuta. Üks lihtne bimetallregulaator (temperatuuri releetoimeline regulaator) on näidatud Joonis 2.4. Bimetallregulaator koosneb kahest erineva joonpaisumisteguriga metallilehest, mis 9 soojenedes paisuvad erinevalt. Selline regulaator sobib näiteks elektriradiaatorisse.
See on sisendpinge, mida võib anda üksikule sisendile, või ka sisendite vahelise pingena. 4. Nihkepinge (Input offset voltage UIO) nagu juba mainitud ei ole OPvõimendid ideaalsed ja üks ideaalist kaldumine ilmneb väljundpinges st. väljundis pole sisendpinge puudumise mittepinge null, nagu see peaks olema, vaid see erineb nullist (maa suhtes) mingi väärtuse võrra. Vanematüübiliste OPvõimenditel lisatakse väljastpoold potentsiomeeter, mille abil reguleeritakse väljundi nihkepinge nulliks. Kuna väljundi nihe sõltub küllalt oluliselt mitte ainult OPvõimendi tüübist, vaid ka kasutuslülitusest, siis iseloomustus parameetriks väljundi nihkepinge ei sobi. Selle asemel kasutatakse sisendpinge nihke mõistet, mis on kujutletav
Mootor pöörleb ühes suunas. Kui S1 on alumises asendis siis L2 saab toite otse võrgust. Kui S1 on keskasendis siis mootor võib seiskuda vahepositsioonil. SQ1 ja SQ2 lõpplülitid mis kaitsevad mootorit, nendega mootor lülitatakse välja kui ta on ühes või teises äärmises asendis. S1asemel võib kasutada regulaatori väljundreleed või regulaatori juhtimisplokki mis töötab transistoridel, mille abil saab juhtida täiturmehhanismi kontaktivabal meetodil. Potentsiomeeter mille liugur on ühendatud mootori võlliga võib kasutada kas jäiga tagasiside teostamiseks, kui P reguleeris seadust. Saab kasutada täiturmehhanismi väljundvõlli asendi näitamiseks. Elektromagnetklapid. Tihti kasutatakse täiturmehhanismidena ja võivad olla kahes positsioonis avatud või suletud, s.t. nendega saab teostada kahepositsioonilist reguleerimist. Sellise lihtsa klapi puudus on see, et ta klapi avamisel tarbib pidevalt voolu (ei ole
Kui S1 on keskasendis siis mootor võib seiskuda vahepositsioonil. SQ1 ja SQ2 lõpplülitid mis kaitsevad mootorit, nendega mootor lülitatakse välja kui ta on ühes või teises äärmises asendis. S1asemel võib kasutada regulaatori väljundreleed või regulaatori juhtimisplokki mis töötab transistoridel, mille abil saab juhtida täiturmehhanismi kontaktivabal meetodil. Potentsiomeeter mille liugur on ühendatud mootori võlliga võib kasutada kas jäiga tagasiside teostamiseks, kui P reguleeris seadust. Saab kasutada täiturmehhanismi väljundvõlli asendi näitamiseks. Elektromagnetklapid. Tihti kasutatakse täiturmehhanismidena ja võivad olla kahes positsioonis avatud või suletud, s.t. nendega saab teostada kahepositsioonilist reguleerimist.
Ei ole põhilist erinevust pH mõõtmisega. Klaaselektrood on sisuliselt ka ISE. ISE mõõtmistel on rohkem tegemist segavate ioonidega kui pH mõõtmise juures. 94. Potentsiomeetriline tiitrimine. Selle eelised ja puudused indikaatoriga tiitrimisega võrreldes. Potentsiomeetrilise tiitrimisega saab täpsemalt määrata lõpp-punkti. Potentsiomeetriline tiitrimine on töömahukam kui pole automaattitraatoreid. Vajab lisa aparatuuri (potentsiomeeter). Saab töötada häguste lahustega. Saab määrata lõpp-punkti värvilistes lahustes. Ei sobi jälgede määramiseks. Kindla stöhhiomeetriaga peab olema. Eelised: täpsem ekvivalentpunkt, saab tiitrida häguseid ja intensiivse värvusega lahuseid, automaattitraator on kiire ja mugav. Puudused: keerukam aparatuur. 95. pH mõõtmise praktilised aspektid pH mõõtmine on potentsiomeetria olulisim rakendus. pH-meeter on sisuliselt voltmeeter, mis
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...
välj JOONIS 9.5. K = - R2/R1 Valemis olev miinus märk osundab lülituse faasipöördetoimele. Negatiivse tagasiside vajadus tuleneb eelkõige operatsioonvõimendi suurest võimendustegurist. Peale tagasisideelementide lisatakse operatsioonvõimendile veel sageli sagedusomadusi korrigeeriv RC filter ja väljundi nihkepinge korrigeerimise potentsiomeeter. 81
: r& 1-faasilised mudetid 0,1...4,0 kW 3-faasilised mudelid 0,2...7,5 kW w Suur kiiruse ja momendi reguleerimistäpsus IW 16 valitavat (programmeeritavat) kiirust Iffi Sisseehitatu d RS-422t495 port, mis vöimaldab ühendada tsentraalse juhtseadmega kuni 32 muundurit lw PID regulaator w Sisseehitatud potentsiomeeter kiiruse või momendi seadmiseks Iffi Kasutatav Modbus, profibus-Dp, Device Net ja CAN bus võrkudes l@ Kasutusalad: konveierid, mikserid. Alļalaadimise ļingid robotteh ika, tsentrifuug id, erinevad n lnqliskeeIne prospekį 320K tööpingid jne
S Lüliti juhtimisahelas (lihtlüliti, ümberlüliti, juhtimisnupp, lõpplüliti jne) F Kaitseaparaat (sulavkaitse, kaitselüliti, maksimaalvoolurelee, bimetalltermorelee) QF Lülitus- ja kaitseaparaat jõuahelas (nt kaitselüliti) SF Lülitus- ja kaitseaparaat juhtimisahelas (nt kaitselüliti) R Takisti, reostaat, potentsiomeeter V Pooljuhtseadis (diood,türistor, transistor,alaldussild jne) Samuti on oluline teada,et juhtimisaparaatide kontakte tähistatakse juhtimisskeemidel lähteasendis, näiteks kaitselüliti väljalülitatud asendis, kontaktori mähise vooluvabas olekus, juhtimisnupu mittevajutatud olekus jne; samatüübiliste juhtimisaparaatide tähttähised varustatakse järjekorra- numbritega, näiteks KM1, KM2,..., KMn;
annaabi.ee 
