Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:28.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 18 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni abil. Magnetron alusel koos solenoidiga, vahelduvpinge allikas, 2 alalispingeallikat, milliampermeeter, ampermeeter, voltmeeter, reostaadid, juhtmed.. Skeem Töö käik. 1. Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potentsiomeetrid keerake nullasendisse. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4
detsember Töö nr: 4 POOLJUHTSTABILITRONI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma pooljuhtstabilitroni oma- Juhtmed dusi. Ränistabilitroni pinge-voolu tunnus- joonte ja koormustunnusjoonte ülesvõtmine Reostaat x2 (ECO 1 tube 210Ω 1,7A) ning analüüs. Stabilitroni parameetrite Takisti määramine tunnusjoonte alusel. Pooljuhtstabilitron KC156A KC156A Milliampermeeter x2 ( ) Voltmeeter x2 (Metrahit 2+) UZ = 5…6,2 V IZ =10 mA IZmin = 3mA IZmax = 55 mA Pmax = 0,3 W Joonis 4.1 Stabilitron pingestabiliseerimislülituses 3. Võtta üles stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon UZ = f (IZ), kui IK = 0 ja RP = const. (Joonis 4.2). Katsetulemused kanda tabelisse 4.1. Tabel 4
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT allkiri: MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine Magnetron, toiteplokk, milliampermeeter, magnetroni abil. ampermeeter, voltmeeter. Skeem Töö teoreetilised alused. Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e , m s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu
Füüsika laboratoorne töö nr 1 Alalisvoolu ahel Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 ALALISVOOLU AHEL 1. Tööeesmärk Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist latud juhti 1 ja 2 potentsiaalide 1 ja 2 (joon.1). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potentsiaalid ühtlustuvad, väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Alalisvooluahel Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab.
Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma bipolaartransistori omadusi. Juhtmed Tutvuda bipolaartransistori tööga ühisbaas- (ÜB-) ja ühisemitter- (ÜE-) ühenduses. Reostaat x2 Võtta üles transistori sisend- ja väljund- Bipolaartransistor (KT361E) tunnusjoonte sarjad, määrata nõrga signaali Toiteallikas x2 (PS613) režiimi parameetrid (h-parameetrid) ÜB- ja ÜE-ühenduses, võrrelda erinevate ühen- Milliampermeeter x2 (M104) duste puhul transistorastme olulisemaid Voltmeeter x2 (PSY) parameetreid. KT361E Pc =150 mW (t a=35 C) U CER 35V I C 50mA f T 250 MHz h21E 50...350 Rthja 670k / W + – Joonis 7.1 Transistori lülitusskeem ÜB-ühenduses 3. Võtsime üles tunnusjoonte sarjad: IC = f (UCB)
1. ALALISVOOLUAHEL 1.1. Töö eesmärk Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. Joonis 1. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekitamine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Error: Reference source not found). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Langude ülekandmise tulemusena potentsiaalid ühtlustuvad, väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab.
ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega φ1 ja φ2 ( joonis 1 ).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mōjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 1.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 9 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni Magnetron, milliampermeeter, amper- ja abil. voltmeetriga varustatud toiteallikad. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e m , s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas,
sulgekontakt toimeseadis 10. ELEKTRIMÕÕTERIISTAD JA ANDURID Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus 15 Elektrimõõteriist to Termoandur Registreeriv mõõteriist P Rõhuandur Integreeriv mõõteriist Valgusandur mA Elektrimõõteriist näitena milliampermeeter o Impulsiloendur Voolumähis Pingemähis Ühefaasiline Kolmefaasiline vatt vattmeeter mee ter Arvesti t Aegrelee Programmkell V Digitaalvoltmeeter
järeldada, et suurendades juhtme pikkust kasvab ka juhmete mõjuv jõud. Sama tulemust näitasid ka katsed. 1.1 Töö eesmärk. Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 10 Joonis 9. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2 Töö vahendid. Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3 Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Joonis 9). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 10
sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on milliampermeeter ja vool peab olema vahemikus 0...5 mA või 0...20 mA. Jõukompensatsiooniga muundurid? Joonis? Termopaaride väljundsignaalide muundamiseks normeeritud kujule kasutatakse täiendavaid muundureid. Vedelike, gaaside ja auru kulu ja hulga mõõtmine 25. Kulu mõõtmine: arvestid(kogu kulu) ja mõõturid(hetk kulu). -Muutuva rõhulangu kulumõõturid (on kohalik takistus ja mõõdetase rõhulang) -püsuva rõhulanguga kulumõõturid (rotameetrid)
sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on milliampermeeter ja vool peab olema vahemikus 0...5 mA või 0...20 mA. Jõukompensatsiooniga muundurid? Joonis? Termopaaride väljundsignaalide muundamiseks normeeritud kujule kasutatakse täiendavaid muundureid. Vedelike, gaaside ja auru kulu ja hulga mõõtmine 25. Kulu mõõtmine: arvestid(kogu kulu) ja mõõturid(hetk kulu). -Muutuva rõhulangu kulumõõturid (on kohalik takistus ja mõõdetase rõhulang) -püsuva rõhulanguga kulumõõturid (rotameetrid)
Teiseks võimaluseks on gaasiindikaatori kasutamine, mis reageerib laiba lagunemisel tekkivale väävelvesinikule (H2S). Selles kasutatakse pliiatsetaati, mis gaasiga reageerimisel muutub mustaks. Kasutatakse ka elektrisondi, millega saab otsida nii kuivast kui ka niiskest või soisest pinnasest või veest. Ta mõõdab elektritakistust. Laiba lagunemisest tingituna on selle ümber elektritakistus madalam kui mujal. Kui otsimisseade läheneb laibale, näitab milliampermeeter voolutugevuse järsku tõusu. loeng: 25.11.2006 2. mitmesugused valgusallikad o nende hulgas UV-valgusallikad, kasutatakse mitmesuguste bioloogilist laadi osiste (veri, sperma, higi) otsimisel, samuti õlijälgede avastamisel. Kehaeristusjäljed helenduvad UV kiirguses sinkjalt, õli jälgede luminentsvärvus sõltub õli koostisest (nt mineraalõli võib helendada
Teha järeldus: millise ahela tööreziim on parim, kas võrdse või mittevõrdse koormusega faasides? Põhjenda mõõtmistulemusi. LABORATOORNE TÖÖ NR. 21* Eesmärk: kolmefaasilise elektriahela uurimine. Kolmnurktühendus. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Vahendid Tüüp Süsteem Vahejaotus Mõõtepiirkond 1. Ampermeeter ~0 6 A 2. Milliampermeeter ~0 250 mA 3. Voltmeeter ~0 60 V 32 4. Hõõglambid 36 V / 60 W 3 tk. (HL1), (HL3), (HL5) 5. Hõõglambid 36 V / 40 W 3 tk.(HL2), (HL4), (HL6). Juhtmed 15 tk.(1,5 mm2) 2. Vooluringi L1 L2 L3 skeem ~0-5 A
annaabi.ee 
