3. numeraal arvsõna 4. pronoomen asesõna 5. verb- tegusõna 6. adverb määrsõna 7. konjunktsioon sidesõna 8. interjektsioon hüüdsõna 9. prepositsioon eessõna 10. postpositsioon MORFEEM Morfeem on väikseim keeleüksus millel on tähendus, morfeemid on: kõik sõnajuured ehk tüved aga ka liited, tunnused ja lõpud. SÕNAJUUR Sõnatüvi millele ei ole liidetud tunnuseid. Liitsõna peab olema kaks juurt. ALLOMORFID On morfeemide variandid. Nad annavad edasi üht tähendust aga eri kujul. Aosastav d ; t ; o osastava käände allomorfid ( kuu/d; tütar/t; pesa).
IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse PRS preesens e olevik PRT partitiiv e osastav kääne PST lihtminevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsipartikkel / küsimuse marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis SG singular e ainsus SPL superlatiiv e ülivõrre SUP supiin ehk ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2) TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
prepositsioon two events, things or people in terms of time, space, on, at, under, before, during and other abstract relations. Prepositions can occur as single words (at, by) or in pairs (out of, next to). postposition tagasõna, postpositsioon adposition kaassõna, suhtesõna, adpositsioon conjunction, connector sidesõna, Refers to items used to mark logical relationships Mary felt ill and could not go to konjunktsioon between words, phrases, clauses and sentences. There school. are two types of conjunctions: coordinating and He failed the exam (main) although
Sõnajärg lauses muutub, kui lauset tõstetakse esile ja muutub rõhuasetus või muutub lause infostruktuur (uus info lause lõpus). Glossid: A - agent P - patsient S mittesihitisliku lause ainuke osaline ABS - absolutiiv ERG - ergatiiv DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine ANTIPASS - antipassiiv MASC - meessugu FEM naissugu Q kvantor (keegi, igaüks) DET artikkel P, PREP prepositsioon e eessõna P, PSP postpositsioon e tagasõna C - sidesõna vertikaalne orientatsioon too seal all, too seal üleval; relatsiooniline orientatsioon e suhtes rannikuga: too põhjas, too lõunas. Deiksis ehk keelend, mis on otseliselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga ehk kui ei tea, millises kontekstis kasutatakse, ei saa aru. Nt: kas sa nendega juba rääkisid? - kellega? Millest? Verbid minema ja tulema, kohasõnad ees ja taga, lausumishetk eile, täna, homme
Kaassõnade jaotus vastavalt käänetele, millega seoses neid konstruktsioonides kasutatakse: 1. Genitiiviga esineb enamik postpositsioone, nt all, pool, vältel, peal, äärde, ümber, tõttu, kaupa, viisi ning mõned prepositsioonid, nt üle, ümber, läbi. 2. Partitiiviga esineb enamik prepositsioone, nt enne, keset, vastu õhtut, mööda teed, piki randa. 10 Partitiiviga esineb ka nii pre- kui postpositsioonina talitlev mööda ja postpositsioon pidi. 3. Genitiivi ja partitiiviga, nt alla, kaudu, ligi, pärast, vastu, nt alla (postp) + genitiiv = kohasuhted: metsa alla, rehe alla alla (prepos) + partitiiv = suunasuhe: alla mäge, alla voolu pärast = põhjus asja pärast (postpos), aeg: pärast loengut (prepos) 4. Genitiivi ja nominatiiviga, nt postpos läbi (väljendab nii aega kui ka põhjust ja vahendit), otsa, nt talv läbi, päev otsa; genitiiviga läbi väljendab põhjust: minu käe läbi, genitiiviga otsa
· Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad
6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust;
Sõnamoodustus: · Nimisõna-, verbi- ja adverbiliited · Tuletusalus (verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes, vokaal- või konsonanttüvi) 3 Vormiõpetus: · Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid · 10 käänet, ei ole akusatiivi; komitatiivi on postpositsioon, -na, -ni, -ta arverbiliited. Paralleelvormid. · 7 käändkonda + ebareeglipäraste noomenite rühm · 6 pöördkonda + ebareeglipärased verbid · Käändkondadesse jagunemine põhineb ainsuse N, G, P ja mitmue P vormidel. · Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutati põhivorme. Lauseõpetus: · Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed · Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnsatus, ellips, liitlause.
jooksvalt eesti keelde). Iseloomulikud jooned: u, v = u; , v = ü; o, ö = õ; e, æ = ä; i, y = i. Pikk vokaal lahtises silbis enamasti ühe tähega, kinnises silbis ja e puhul 2-ga. Harvea kasutab h-d vokaalipikendusmärgina. Võõrtähed: x, f, ch, ck, tz, sz, y, ß. Rohke häälikuline varieerumine, mis näitab, et kirjaviis oli arengujärgus. Genitiivi -n on enam-vähem kadunud, on säilinud üksikutes stereotüüpväljendeis. Komitatiivi asemel on postpositsioon kaas. Mitmuses on ülekaalus de-mitmus, mis näitab, et 17.saj alguses oli de-mitmus eesti keeles juba üldlevinud. Mitmuse osastavat leidub harva, selle asemel kasutatakse mitmuse nimetavat. Võrdluse tunnus on mb. Verbi ainsuse 1. pöörde lõpu kasutus on vahelduv. Mitmuse 3. pööre on tugevaastmeline. Infinitiivid on da-tunnuselised. Imperatiivi ainsuse ja mitmuse 3. pöördel on lõpp t. Tingivas kõneviisis on pöörde lõpud. Mineviku kesksõnad enamasti nud/-tud-lõpulised
kirjesse. Sama sõnaliigi sõnadel on sama distributsioon, nad esinevad samas ümbruses, neid saab üksteisega asendada ja moodustavad seetõttu vormiklassi. Tavalisemad sõnaliigid: substantiiv e nimisõna pronomeen e asesõna numeraal e arvsõna kvantor artikkel adjektiiv e omadussõna adverb e määrsõna verb e tegusõna prepositsioon e eessõna postpositsioon e tagasõna konjunktsioon e sidesõna Fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Fraasi keskmeks e põhisõnaks (tuumaks) on mingi sõnaliigi sõna, millega seonduvad teised moodustajad, mis moodustavad põhisõnaga konstruktsioone. Funktsionaalses grammatikas on fraaside asemel rühmad. Fraasid: nimisõnafraas NP omadussõnafraas AP määrsõnafraas ADVP kaassõnafraas PP tegusõnafraas VP
A adjektiiv e adjective ilus, kaval omadussõna ADV adverb e määrsõna adverb nüüd, kiiresti V verb e tegusõna verb ütelda, teha P, PREP prepositsioon e preposition ilma, ingl in, at eessõna P, PSP postpositsioon e postposition taga, ääres tagasõna C konjunktsioon e conjunction ja, et sidesõna Sõnaliigid (part of speech) -> fraasid (P, phrase) Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP Omadussõna ehk adjektiiv AP - adjektiivifraas Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP - verbifraas Määrsõna ehk adverb AdvP Arvsõna ehk numeraal - QP
Q kvantor e määrasõna quantifier keegi, igaüks DET artikkel determiner ingl a, the A adjektiiv e omadussõna adjective ilus, kaval ADV adverb e määrsõna adverb nüüd, kiiresti V verb e tegusõna verb ütelda, teha P, PREP prepositsioon e eessõna preposition ilma, ingl in, at P, PSP postpositsioon e tagasõna postposition taga, ääres C konjunktsioon e sidesõna conjunction ja, et Sõnaliigid (part of speech) > fraasid (P, phrase) Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP Omadussõna ehk adjektiiv AP Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP Määrsõna ehk adverb AdvP Arvsõna ehk numeraal QP Asesõna ehk pronoomen PronP Määrasõna ehk kvantor QP
Tähendus on see tajutud asi viimase lause juures. Hoidekeel lapse jaoks kasutatakse lihtsustatud sõnakesi. Rühmitamisel oluline mis tunnusele laps toetub. (nt viskad tokk õhku on linf, vees on see kala, käes on tokk). SÕNATÄHENDUSE OMANDAMINE .. GRAMMATIKA ARENG *üldised seaduspärasused: Grammatika areng algab lapsel esialgu sõnade lineearsest seostest. Järjest tpsemalt on vaja oma tegevust verbaliseerida. Liitsõna eelduseks saab olla mingi lausung. Postpositsioon sõnalõpp/+ sõnad peal, all jne. Seal-sigal. Vaja on hakata laused ühendama ja sisestama. Kasutama hakata vabu laiendeid. Tuleb omandada olulised muuteoperatsioonid. Eriti meil pole õigus alustada lauselaiendusest , vaid baaslause ühendamisest. Keeruliste lausete asendamine 2-3 lihtsamaga on hea (Y). Meil pedagoogidel on vaja eeloskusi kujundada, sest puudega lastel seda ise nagu ei teki või on see häiritud. Vigades on agrammatismid sobimatu sõnajärg, muutevorm
annaabi.ee 
