Postmodernistlikud tunnused Mati Undi ,,Sügisballis'' Teos ,,Sügisball'' on aastal 1979 ilmunud Mati Undi postmodernistlik romaan. Teoses on palju postmodernistlike tunnuseid, romaanis ei ole kindlat õiget ega valet, iga lugeja loeb erinevalt ja näeb erinevalt põhjuseid ja tagajärgi, seetõttu ongi tegemist postmodernismiga. Järgnevalt toon välja tunnused, mida leidsin. Esimesena tooksin välja selle, et teos on fragmenteeritud ehk ühel hetkel räägib Maureri tegemistest ja teisel hetkel Laura mõttemaailmast ja tegemistest. Teoses oli kindlasti ka urbaniseerumist ja getostumist, leian, et see väljendus selles, et kogu teose sündmustik toimus Mustamäel ja harva viidi tegevustik välja sealt ümbrusest. Getostumine tuleb välja sellega, et Mustamägi on kui eraldatud linnaosa ja nähtamatu.
kõrgus. Semiootikud on analoogilis aegu kultuuris kirjeldanud kui „teatud kunstisuundumuse informaatilise reservuaari” ammendumist, mis tähistab ühe arenguetapi lõppu, mil kunst ise muutub kunstiaineseks ning kultuur tervikuna pöördub enesereflektsiooni ja enesetunnetuse poole. 5. Kümnendi teisel poolel peamiselt noortekunstis hakkas domineerima nn. teispoolsete võimaluste – mütoloogia, legendide, iseenese alateadvuse kasutamine. Tegemist ei olnud ainult postmodernismiga kaasas käiva alternatiivsuse ja kõikjale leviva ambivalentsusega, ka kohalik surutis ja suletus sundisid looma teisi maailmu selliste eksisteerivate kõrvale, millega oli ebameeldiv tegeleda. Iseloomulik oli ka see, et uued ideed ja rakenduslik innivatiivsus liikusid aladele, mida siiani „kõrge” kunstiga võrreldes teisejärguliseks on peetud. Parim näide selle kohta on jõuliselt esile tõusnud plakatikunst, mis terve kümnendi jooksul endale tähelepanu nõudis
Postmodernism kui postmodernistlik ajastu- kultuuriepohh, mis algas pärast modernismi(1960.- 70. Aastatel) ja mille lõppu pole paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui postmodernistlik kirjandus, kunst jne- kirjandusvoolu nimetus( nagu ka näiteks romantism, ekspressionism), termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Kuigi nende tunnuste suhtes valitsevad märgatavad erimeelsused, on siiski mõned esileküündivamad mõisted, mida on alatai postmodernismiga seostatud. Siin on esitatud olulisemad neist: 1.eklektiivsus 2.laialivalguvus 3.marginaalsus 4.subkultuursus 5.kõik on lubatud 6.intertekstuaalsus 7.globaliseerumine(e ülemaailmastumine) 8.urbanism 9.dehumaniseerumine 10.tehnoloogilises 11.eurotism 12.eksperimentaalsus 13.kontseptuaalsus 14.fiktiivsus 15.nihilism(kõige eitamine) 16.hullumeelsus 17.absurd Postmodernismi tunnused Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud:
Avatud novell tegevus hajusam, puänt võib puududa. Jutustus tegelaste arv suurem kui novellis, tegevus ei ole aga nii sisutihe, vaatluskese võib liikuda mitme paralleelse tegevusliini vahel. Jääb novelli ja romaani vahele. Miniatuur (laast) viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Tavaliselt kas lüürilise meeleolu kujutamine või filosoofiline mõtisklus. Essee arutlev lühipala, esitab arutleja subjektiivseid seisukohti. Postmodernismiga on tekkinud lühivorme, mida ei saa nimetada miniatuurideks, kuna puudub neile omane viimistlus. Neid võib kutsuda tekstiks, palaks, lühilooks.
seisukohtadega (,,Vari ja viiv") Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. XII PILET 1. ,,Isa Goriot" teose sisu, põhiprobleemid, idee 2. Valida üks 2 temaatika vahel: a) Iseloomusta modernismi võrdluses postmodernismiga. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsiaalsus, võõrandumine, grotesk. b) Iseloomusta 20.saj eesti draamat üldiselt ja analüüsi oma valikul 1 vastava autori näidendit: E. Vilde, A. Kitzbergi draamad, O. Lutsu külakomöödia. Tammsaare psühholoogilised draamad. Väärtuste kriis E. Vetemaa näidendites. Ajaloopöörised, rahvas, mälu ja identiteet J. Kruusvalli või Madis Kõivu näidendites. Modernism:
- Rahvajutustaja ja kuulajad (rollijaotus) lähtub jutustamise ja jutustajate kirjeldustest Näide: Jyrki Pöysä ettekanne ISFNR-i kongressil Ateenas juulis 2009 - Modernse ühiskonna lood on nn linnalood või tänapäeva muistendid - Postmodernse ühiskonna lood võiksid olla elulood Vastavalt on jaotunud ka uurijate huvi. Probleem: nii nn linnalugusid kui ka elulugusid on jutustatud alati ei seostu pelgalt modernismi või postmodernismiga? Pärimuslik ajalugu kui uurimisviis: Aja ,,kohalolek" pärimuses: - Klassikalises pärimuses: ajalooline teema või motiiv ajalooline muistend - Pärimusliku ajaloo vaatepunkt: mineviku pärimusrühmakeskne tülgendus kui üks võimalikke ajaloopilte. Mis avaneb erinevates zanrites o Allikateks peamiselt elulood, teemajutustused - Eesti folkloristikas: 1990. Aastatel interdistsiplinaarne uurimiskontekst 31. oktoober
Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne. See on nö kõne surnud keeles, kujutlusvõime ja fantaasia surm. Postmodernistlikes kunstiteostes sügavuse mõõde puudub. Uuel ajastul näeb Jameson tasapinnalisust, individuaalsuse kaotamist. Modernistlik ajastu oli rajatud indiviidile. Nüüd inimesed elavad pealiskaudses nüüd hetkes. Fragmentaalsus iseloomustab postmodernismi tema meelest. Jameson vaning of affect-tundejõu kahanemine-kaasnes postmodernismiga Maailm on jagatud kolmeks: tunded: isiklikud, personaalsed. Miski, mida inimene fikseerib oma eelmistele kogemustele tuginedes. Tunde jaoks on vaja biograafilisust. Neid osatakse nimetada. Emotsioonid: sotsiaalsed. Tunde esitamine. Erinevalt tunnetest on emotsioonidel võimalik ka teesklus. Emotsioone esitatakse teiste jaoks, väga tihti esinetakse. Esitatakse avalikult. Antakse küll edasi oma tundeid, aga oodatakse teistelt mingeid reaktsioone. afektid: prepersonaalsed. Kõige abstraktsemad
Uuenduse ja pessimismi põimumised (Poliitiline taust. Üldtoon läks tumedamaks, kuid uuenduslikud dendentsid ei katke, lähevad edasi. Masenduse mäss. Iroonia (poliitilisega seotud) Madaldumine (massikultuuri pealetulek 1960ndate II poolel) Modernism või postmodernism? (murrang algatatakse 1960ndatel. Kiire ja jõuline, kuid kitsa kandepinnaga. Muutuse algus pigem modernistliku taustaga, kuid hiljem postmodernismiga märgid). Proosa 1960. ja 1970. aastate vahetusel: proosa tähtsustumine ja proosa radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika + realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing,
Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne. See on nö kõne surnud keeles, kujutlusvõime ja fantaasia surm (seebiooperite kõneviis). Postmodernistlikes kunstiteostes sügavuse mõõde puudub. Nostalgiline modernismi järgi. Jameson ,,vaning of affect"- tundejõu kahanemine -kaasnes postmodernismiga. Maailm on jagatud kolmeks: 1. Tunded: isiklikud, personaalsed. Miski, mida inimene fikseerib oma eelmistele kogemustele tuginedes. Tunde jaoks on vaja biograafilisust. Neid osatakse nimetada. 2. Emotsioonid: sotsiaalsed. Tunde esitamine. Erinevalt tunnetest on emotsioonidel võimalik ka teesklus. Emotsioone esitatakse teiste jaoks, väga tihti esinetakse. Esitatakse avalikult. Antakse küll edasi oma tundeid, aga oodatakse teistelt mingeid reaktsioone. 3. Afektid: prepersonaalsed
parim),J.P.Sartre(rõhutab subjektiivset valikut, isikliku valiku olemust . See pöörab tähelepanu nendele igapäevastele asjadele, mis moodustavad teadvuse vahetu sisu, ega käsita teadvust ennast abstraktse ja formaalsena, vaid mõistab seda alati asjadele suunatud teadvusena.)M.Merleau Pontyd(rõhutab inimese kehalisust.Ütleb, et kõik ei ole võimalik ajaloolise konteksti ega enda tahte otsusena võtta e. kõik ei olene endast.Tema olulisus seisneb selles.et eda hakatakse hiljem postmodernismiga seostama ja talle toetuma. Sõna fenomeloogia tähendab fenomenide uurimist.Fenomenid on asjad, nagu me neid teadvuses tajume, erinevalt asjadest, nagu nad tegelikult ja meie kogemusest sõltumatult on. Fenomeloogia on järelikult meie teadvuse kogemuses olevate asjade uurimine; selle uurimine, kuidas inimene asju tajub ja kogeb, kuidas asi inimese kogemuses välja paistab e. ennast näitab ning milline on selle kogetava asja tähendus ühe kindla kogemusakti raames.
on ühiskonna elu lahutamatu osa ja intellektuaalide ülesandeks on analüüsida ja kujundada, aga mitte passiivselt jälgida. Sel perioodil (60ndad) samastab kitshi massikultuuriga ja kõrgkultuuri avangardiga. Kitsh parasiteeris avangardil ja postmodernses kultuuris nad leppisid ära. Postmodernism õppis massikultuurilt erinevaid vastuvõtu stimuleerimise tehnikaid, sõltuvalt "interpreteerivatest kooslustest". Välistelt tunnustelt on kitshi kerge postmodernismiga segi ajada, aga kitsh ei suutnud intellektuaalset publikut kaasa haarata (kitsh ei ole võimeline "lõbustama, samal ajal mitte hoidudes probleemidest"), siis PM kaasab just sellise auditooriumi, kes n suuteline hindama irooniat, teose "tehtust", leida intertekstuaalsed koodid, st lõbutseda, kuid omandad ka uut teadmist. Innovatsioon ja kordus -- põhitelg arutlustes massikommunikatsiooni epohhi kunsti zhanridest, liikidest ja võimalustest. Modernism ja metafoor -- alati midagi uut
vastuolusid taotletud stiili suhtes. Ometi ei saa praegusel ajal loomingut tõsiselt võtta millegi muu, kui postmodernismina. Nimed Kunsti, kirjanduse, filosoofia ... voolude nimetamine, nimevõtmine on iseenesest väga huvitav protsess. Enamasti on hakatud teatud sarnast kunstivormi nimetama kusagil selle tekke käigus ja mitte päris alguses. Kui on saanud välja kujuneda juba mingi leviv stiil, on leitud tabav nimi, mis kõigile meenutab just seda suundumust. Postmodernismiga on selles suhtes teist moodi, et ei olnud algul märgata mingi erilise suuna tekkimist. Märgati küll, aga mitte uue tekkimist vaid olemasolevate tunnustatud või teadvustatud väärtuste kaldumist, lagunemist. Sõna postmodernism pandi nähtusele alles hiljem. Nähtust hakati teadvustatult akadeemiliselt uurima alles 80-ndate keskpaigas. Kuna on tegu väga keerulise nähtusega, siis ei olnud algul sellist asja võimalik täheldada, kui ühtset stiili
öelda, et need on psühholoogilise rõhutasetusega näidendid. Püshholoogia on ka natuke imelikuvõitu. Freudihuviline Vahing tunneb huvi ka mingite psühhopoatoloogiliste tendentside vastu – töötab samal ajal kohtu pühhiaatrina. „Suvekoolis“ segased poja ja vanemate suhtes, mingi autobiograafiline taust on seal olemas. Kui rääkida iroonilisest mänguisest, siis seda kajastab just Mati Und 70ndatel väga hästi. Postmodernismiga seoses või ka eraldi välja tuua, nn sotsioloogilise teatri sünd. See ajastub sinna aega, kus tuli „Olin 13-aastane“ lavale. Enn Vetemaa draamas(s 1936) Ta on selline rikkalik ja pillav tegelane, et tal on identiteete rohkem kui üks. Ta on draamakirjanikuna kuidagi eraldi teema. Ta on sündinud Tallinnas. Ta õpib muusikat, koolitab end heliloojaks ja kirjutba ka 60ndatel aastatel heliteoseid. Mingiks ajaks jätab ta selle katki, kuid vanemas eas on ta sellega taas tegelema hakanud.
rõveda sisuga luuletused. Mõistet ,,postmodernism" kasutatakse eelkõige kahes tähenduses. Postmodernism kui ajastu kultuuriperiood, mis algas pärast modernismi ja mille lõppu pole paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui kirjandus kirjandusvoolu nmetus, termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Erinevate tunnuste suhtes valitsevad erimeelsused, kuid need on esileküündivamad mõisted, mida on postmodernismiga seostatud. 1. Elektilisus vaadete stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Lõpuks tundus, et midagi uut pole veel võimalik teha. Selline tõdemus tähendaski postmodernistliku ajastu algust. On väidetud, et esimene postmodernist oli kunstnik Marcel Duchamp. Tema kuulsaim taies selles vallas oli 1917 ,,Purskkaev", mis kujutas endast
annaabi.ee 
