kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel. Inimeste kodu-töö ja puhkepäevased pendelränded. Tööpaiga valik karjäärivõimaluste ja sissetulekute järgi jne. Leiti, et kõige tähtsam on info omamine koha kohta, kui seda ei ole otsustab inimene subjektiivselt (kõik inimesed on erinevad). Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur. 4. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused
10 konstruktsioonide alguseks ei tohiks panna rida ettekirjutusi seaduste näol ja võiks olla minimaalne põhimõtete keeld. See uus lähenemine on olnud radikaalne tagasilükkamine jäigast determinismist - üks nurgakive traditsioonilise ratsionalismile ja pealegi ta oli vastutav ja liberaalse kodanliku ühiskonna demokraatliku meeleolu üle, keeldude arv peaks olema võimalikult väike. Oma vastuseisu, idealistliku metafüüsilise positivismiga, seejuures ise jäädes idealismi poodajaks, vaatamata pühendumisele teadus suhtes. Mõistega "positiivne religioon" ei olnud Comte vastuolus, vaid vastupidi, tema aluseks oli usk inimeste ideedesse,"mõistlik inimene" jõusse, kes tänu teadmistele vabalt muudab ja parandab maailma. Lingvistilise filosoofia õitseaeg selle klassikalises vormis toimus 50ndatel ja varajase 60ndatel. Seejärel toimus isegi siis tähtsate otnoloogiliste probleemide juurde
kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel. · Inimeste kodu-töö ja puhkepäevased pendelränded. Tööpaiga valik karjäärivõimaluste ja sissetulekute järgi jne. · Leiti, et kõige tähtsam on info omamine koha kohta, kui seda ei ole otsustab inimene subjektiivselt (kõik inimesed on erinevad). · Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina · Kultuur tähendab mõistuse kollektiivset "programmeerimist", mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. · Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas.
Martin Heidegger ( 1880-1976 ) Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) ,,Tõde ja meetod" ( kujundab koolkondlikku hermeneutilist ringi ) Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu ) 1. Lugeja ja tekst 2. Fenomenid ( asjad sellistena, nagu me neid teadvuses tajume ) 3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Esialgu ei olnud psühhoanalüüs kirjandusliku suundumusega. Arenes välja psühholoogiast, psühhiaatriast. Tähtsad on autor, tegelane keel ( autorikeskne, psühhoanalüütiline keelekasutus ). Teadvus, eelteadvus ja mitteteadvus e alateadvus. 34. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 30ndatest 60ndateni. Tekst ja kriitika ( loobutakse autorikesksusest, tekst ise peab kõnelema )
protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel. Inimeste kodu-töö ja puhkepäevased pendelränded. Tööpaiga valik karjäärivõimaluste ja sissetulekute järgi jne. Leiti, et kõige tähtsam on info omamine koha kohta, kui seda ei ole otsustab inimene subjektiivselt (kõik inimesed on erinevad). Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur 3. Ärikultuur. Erinevus teistest kultuuridest: · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel
(Mitte küll hea/halb järeldusi, nagu proovivad teha traditsionalistid, vaid selliseid järeldusi, millest annab midagi ennustada/tuletada). Nt. heaolu, kaubandussuhted, sõjalised kulutused. Mõõtmisel on mõte siis, kui on võimalik kasutada võrdlust. Behavioristid on sisse toonud sõltumatuse muutuja (põhjuslikkuse mõiste - mingi asi põhjustab midagi). Jaguneb kaheks: Positivism Postpositivism Vastuolus positivismiga ja kohati sarnane traditsionalismiga. (Postmodernism - uurimismeetod, mis püüab vältida väga selgeid paikapanemisi, suhtuda asjadesse pehmemalt ning pöörata tähelepanu väärtustele) Olemine Objektivistid Maailm on selline nagu ta on, maailm on reaalne Subjektivistid Maailm on meie enda välja mõeldud Tunnetamine Seletamine Miski on põhjustatud millestki. Baseerub hüpoteeside püstitamisele. Mõistmine
c. Stanley Fish (Kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). 35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. a. Strukturalism sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). b. Genfi koolkond? c
mida on 20.sajandil kasutatud. Biheiviorism ja linnageograafia (lk 109-116) 1960ndatel hakkasid linnageograafias arenema vastukaaluks positivismile biheiviorism ja humanism. Mõlemal lähenemisviisil on sarnane eesmärk : arvestada inimeste väärusi, käitumist ja otsustamist laiemalt kui linnaökoloogias ja varajastes majandusteooriates. Muus osas aga erinevad nende lähenemisviisid suuresti. Kui biheiviorism oli põhimõttelisel veel seotud positivismiga, olid humanistid positivismi suhtes väga kriitilised. Biheivorism on teaduslik lähenemisviis, mis keskendub inimese käitumise uurimisele. Biheivorisitid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Biheivorismist mõjutatud linnageograafid kritiseerisid majanduse aspektide ületähtsustamist inimeste käitumise seletamisel. Olulisemaks peeti sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid.
Kui uurida grammatilisi struktuure, võib leida erinevaid tõdesid. Inimene on selline nagu ta räägib. Inimestevahelised arusaamatused tulenevad erinevatest keeltest. (Keel = maailmapilt, mõtlemine). Eristatakse nn. varast ja hilist Wittgensteini. Hiline Wittgenstein eitas seda, mida kirjutas varane Wittgenstein. THOMAS KUHN (19221996) Postpositivist. Põhiteos on "Teadusrevolutsioonide struktuur", mille järgi Kuhni kõige enam tuntakse. 20. sajandil tekkis rahulolematus positivismiga. Kuhn tahtis positivismi ületada. Tema filosoofia keskne mõiste on paradigma (teaduse tegemise näidis, mis õpitakse selgeks kõrgkoolis; kuni viimase ajani on olnud valitsev Newtoni paradigma). Paradigma on 15 muutumatu nn. normaalse teaduse arenguperioodil. Normaalteadus ei vaja filosoofiat. Teaduse revolutsioonilisel etapil toimub paradigma vahetus. Siis on teadlased sunnitud tegelema ka filosoofiaga
("ootushorisont" - ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide väärtuste kogum). Ning Stanley Fish (Kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Freud on v äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki). Üldiselt lähtub freudilikust
("ootushorisont" - ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide väärtuste kogum) ning Stanley Fish (kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone, ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Freud on äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki), üldiselt
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine
arvestus algseisundi ennasthävitavate tagajärgedega teeb sotsiaalsed institutsioonid ja absoluutse monarhia möödapääsmatuks] Ka riiki piirava mõistusliku loomuseaduse tõlgendusõigus oli riigil, isegi kui see mõne teoreetilise tõlgendusega vastuollu läks (pragmatism ja utilitarism?). Õiguse sisu üle otsustas võimu autoriteet. Riigialama käitumise ainus mõõdupuu on selle riigi (positiivne) seadus. H-i loomuõigusõpetus tipnes selliselt [naturalistliku?] positivismiga. [11]John Locke (1632-1704) Empirist: inimene on sündides [12]tabula rasa. Mõistuses ei ole midagi, mida enne pole olnud meeltes. Vt. Kaks traktaati referaat (Loengukonspekt OI 2005 LOCKE ref.doc). [13]Jean Jacques Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis käsitöölise peres; isa kasvatada; Vana-Rooma vabariiklikud ideaalid. Prantsusmaa ajalooline taust: Revolutsiooniline loomuõigusõpetus, ent siiski naturalistlik. Dijoni Akadem
jagamatult ühtne (analüüsimata tervik), mida ilma et kummalgi oleks vale hiljem võib jagada osadeks. Teised filosoofilised (Borghossian, 2010, ,,Mis on relativism" Akadeemia) suunad: objekt ja subjekt on algselt lahususes, mida hiljem võib püüda liita. (lk. 54-55) Silver Rattasepp (,,John Dewey", Akadeemia, 2011, 1, 53-57) · Pragmatism ühildub positivismiga: ,,põlgab verbaalseid lahendusi, kasutuid küsimusi ja metafüüsilisi abstraktsioone" (James, 2005: 45) Positivismi kriitika Teadusfilosoofia märksõnad - Positivism
annaabi.ee 
