· Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad · Karmid seadused ning tugev sõjavägi · Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Sellepärast ongi Rooma ning Kreeka kunst väga sarnane. Ning roomlaste ühekss teeneks ajaloos peetakse Kreeka kunstipärandi säilitamist. Portreeskulptuurid. Skulptuure toodi tihti Kreekast ning ka kopeeriti neid. Skulptuurid olid realistlikud ning tõetruud. Ei üritatud kehade ebatäiuslikkust varjata. Enamasti kujutati iseend või valitsejaid. Naisterahvaste portreid iseloomustas maaliline juustekäsitlus või rõivastus. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse kuju puhul. Maalikunst.
jõuline o MOOSESE FIGUUR o maalikunsti juurde suunas ta Julius II, kes pani ta Raffaeliga võistlema O SIXTUSE KABELI LAGI JA IDASEIN motiivid piiblist lage katavad täiuslikud inimkehad, kuid poosid tihti ebaloomulikud idaseinal "VIIMNE KOHTUPÄEV" · tegelased alasti, kes talle ei meeldinud · kujutatud Jeesust kohtumõistjana O MEDICITE HAUAKABEL FIRENZES Portreeskulptuurid Medicitest. Neli ööpäeva hetke kujutavat alasti skulptuuri.
Tegelased ja sündmused valiti piiblist. Teemadeks olid: KRUTSIFIKS (ristilöödud Jeesuse kujutamine), MADONNA (ema Maarja koos oma poja Jeesusega), PIETA (Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega), KOLGATA GRUPP (laiendatud krutsifiks, kus ristilöödud Jeesus on oma jüngritega), MAARJA KUULUTUS ja KÜLASTUSGRUPP, PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG. Katkueelset aega peeti gooti ajastu kõrghetkeks, sest siis hakkasid üle pika aja tekkima portreeskulptuurid. Esialgu olid need suurtest annetajatest kirikutele (Uta ja Ekkehard). Erandiks oli ka ratsamonument väejuhist Bamburgis. Suursugune ja rahulik kunst muutus aga järsult pärast katku, kui kunst muutus tundelisemaks ning hakati näitama Kristust kannatavana ning kujutati surmatantsuteemat. Samuti Kolgata Gruppi. CHARTRES'is ja REIMS'is oli palju skulptuure, sest seinte peal polnud palju vaba ruumi maalide jaoks. Reimsis suur skulptuuride grupp: KÜLASTUSGRUPP,
Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Akvedukt (Pont du Gard) Skulptuur Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum. Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid. Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid. Julius Cesar Tiberius Skulptuurid Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks. Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi tema matuseurn.
Kettaheitja- klassikaline periood Hellenism: • Periood Aleksander Suure surmast kuni esimese Rooma keisri troonileastumine. • Skulptuurile lisandub dünaamika. • Sel perioodil muutus skulptuuri mõte ja selle temaatika oluliseks. • Idealiseeritust vähem. • Populaarsemaks muutus portreeskulptuurid, mis aeg-ajalt olid ebameeldivalt otsekohesed. • Skulptuurid olid, kas suured või väiksed - vahepealset sel perioodil eriti ei leidunud Laokoon - hellenistlik periood 2.3 Maalikunst / vaasimaal: • tahvelmaal, seinamaal • ainuke tõepärane allikas – vaasimaal • Vaasimaali kuldaeg vaasimaalid jagunevad : 1. Geomeetriline stiil - esimene kreeka kunsti mälestusmärk 2
Tähtsaimad ja kõige kuulsamad Vana-Rooma ehitised on nt Rooma Panteon, Colosseum ja Carcalla termid. Colosseum on aga oma aja kõige suurem amfiteater. Amfiteatris tõusevad reeglina pingiread astmetena üles ja seal viidi läbi rahva koosolekuid ja meelelahutustegevusi. Roomast sai alguse ka triumfikaarte püstitamine. Need püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaeti reljeefidega. 11. Rooma Pantheon 12. Colosseum 13. Carcalla termid Skulptuur Kõige tuntumad skulptuurid Roomas olid portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid. Portreesid püüti kujutada väga täpselt, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati samuti päris sündmusi ja lahinguid. Kui 476. aastal eKr kehtestati keisrivõim, hakati paigutama linna väljakutele ka ausambaid. Samuti paigutati erinevate tähtsate isikute skulptuure. Uuenduseks olid ka ratsamonumendid. Kõige paremini säilinud ratsamonumendiks on Marcus Aureliuse skulptuur Kapitooliumi väljakul Roomas. 14
· Geomeetria-tänu ehitamisele. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala, ning püramiidi ja silindri ruumala. Bii. · Arstiteadus-aitasid kaasa surnute palsameerimisega saadud teadmised. 12. Too näiteid Egiptuse kirjandusest. · Hümnid(ülistuslaulud jumalajaile) · Püramiidi raamatud · Surnute raamatud · Õpetussõnad · Sinuhe jutustus- novell 13. Millised kaanonid olid kujunenud egiptuse kunsti käsitluslaadis? · Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud · Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses · Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid · Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena · Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
ülikutele. Amon-Ra tempel Karnakis. Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid. Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II). Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel. Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale. Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud. Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena. Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena. Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos
kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati stseene igapäevaelust jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid, orjatare. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates ning silmi kujutleti ülidselt suurtena. Püramiidides asetsevatesse hauakambritesse paigutati koos muumiaga erinevad portreeskulptuurid, ehted ja muu tema vara. Muumia hauakamber ehiti erinevate rikkustega, et ta hauatagune elu tuleks igati rikkalik. Giza püramiidid sümboliseerivad hinge surematust ja hauatagusesse ellu uskumist. Püramiidide hiiglaslikud mõõtmed ühenduses lihtsa, kuid täiuslikult korrapärase vormiga jätavad vapustava elamuse. Püramiidides võib näha inimvaiu võitu aine üle. Giza püramiididest on kõige suurem ja kuulsam Cheopsi püramiid. Selle lasi ehitada XXVII sajandil eKr
muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust. Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask. Muumiaga koos asetati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Võib öelda, et oma olemuselt oli Egiptuse kunst matusetalituse kunst, sest surm oli kujunenud omaette rituaaliks. Ka arhitektuuris pöörati enam tähelepanu haudehitistele kui eluhoonetele. Vaaraole hakati haukambrit ehitama juba tema võimulesaamise alguses kogu riigi jõududega. Skulptuur ja maalikunst
Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos
On seotud usuga. Egiptuse reljeef on madal ja sageli on kujutise kontuurid plaati süvendatud. Reljeef on pinnaline, mitte plastiline. Nad on suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud. Perspektiivi ei kasutatud, aga üritati luua loomutruud pilti, eriti lindude ja loomade kujutamisel. Karakterilt on Egiptuse maalid piltkirjad. Nad täiendavaid pilte hieroglüüfidega, mis selgitasid kujutiste sisu. Eredavärvilised reljeefid katavad hauatemplite seinu. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige suurejoonelisemad. Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast tehti vaaraode portreekujutised võimalikult massiivsed ja monumentaalsed ning püsikindlast materjalist. Kui on tegu üldfiguuriga, on pea ühest kiviplokist. Kolossaalsetel kujudel on 2 poosi, seisev ja istuv, kujutatakse jäigas poosis. Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees toetuspunkt.
Egiptuse templid olid suuremõõtmelised ja rangelt tõsised ning mõjusid oma suuruse tõttu lausa ängistavalt. Rikkalik kaunistus ja arhitektuuridetailide monumentaalsus rabas vaatajat igal sammul. 2.2. Egiptuse skulpuur Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Neile kõigile on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus, mis valitseb ka arhitektuuris. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige populaarsemad. Uskumuse kohaselt elas inimese kaitsevaim ka nii kaua, kuni säilis surnu portreekujutis. Seepärast püüti, eriti vaaraode puhul, portreesid teha kõigil ajastutel võimalikult massiivseks ja monumentaalseks ning püsikindlast materjalist, et nad tuulele, vihmale ning päikesele vastu peaksid. Näide portreeskulptuurist (allikas: http://wwwdelivery.superstock.com/WI/223/1899/PreviewComp/SuperStock_1899-42026.jpg )
(Kangilaski 2003). Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised 2 pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask (Spence 2000). Muumiaga koos astati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Võib öelda, et oma olemuselt oli Egiptuse kunst matusetalituse kunst, sest surm oli kujunenud omaette rituaaliks (Plazy 2002). Ka arhitektuuris pöörati enam tähelepanu haudehitistele kui eluhoonetele. Vaaraole hakati haukambrit ehitama juba tema võimulesaamise alguses kogu riigi jõududega.
fetiš- üleloomulikult kummardatav ese, millele omistatakse üleloomulik jõud Majades seinamaalid: tantsivad inimesed, jahtimine, loomad Jeeriko (Jericho)- Maailma vanim linn u. 8000 e.Kr Hakati kaevama 1920ndatel üle 10m kihte asub ka tänapäeval asustatud alal piibli linn jne. Kaitsemüürid- näitavad et tegemist oli sõjaka piirkonnaga Modelleeritud inimkolbad, portreelised näod, arvatavasti esivanemate kultusega seotud. Aitab surnutel teispoolsuses edasi elada.(esimesed portreeskulptuurid?) Matmisviis: surnutele pandi kaasa varemate surnute modelleeritud kolbad, eriti laste haudades Kellpeekrite kultuuri keraamika geomeetriline ornament. Kultuurid hakkavad eristuma keraamika kujundamise järgi (Naise iidol-anum, Vidra, Rumeenia) Materialide mitmekesistumine (Karu, merevaik, Taani) Megaliitehitised Euroopas Neoliitikum ja pronksiaeg Malta nroliitilised templid u 5200-2300 e.Kr (Mnajdra) Hagar Qim Ovaalsed teineteisele järgnevad struktuurid, pühapaigad ja templid,
· Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr · Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri IV Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst · Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale · Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud · Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses · Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid · Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena · Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
Tähtsamad jumalad: Osiris ja Isis, Seth, Ra. Egiptlaste arvates ei olnud nende valitseja vaarao mitte jumalate esindaja, vaid ise üks jumalatest. Ta suhtles ise teiste jumalatega või volitas selleks preestreid. Kogu vanaegiptuse kunsti mõjutas uskumus, te inimese elu võib jätkuda pärast surma, sellepärast oli kunsti eesmärgiks surnutele hauataguse elu kindlustamine. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Hinge asupaigaks sobisid ka portreeskulptuurid, mis aetati samuti koos muumiaga hauda. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. 5)Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. 6)Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Vaaraod lasid endale juba eluajal püramiide ehitada, sest nende ehitamiseks kulus tohutult aega. Ehitajate kasutuses olid ainult kõige lihtsamad abivahendid kangid ja
Vahel võeti surimaske (vahast, valati kipsi), et teha võimalikult täpne skulptuur. Keisririigi ajal muutusid need keisri sümboliks, nende ees tuli kummardada jne. 1. Büst kujutatud on pea- ja õlaosa. Tuntumad Julius Caesarist ja senaatoritest nt Vana patriits 2. Täisfiguur e togatus täispikkuses skulptuur, tavaliselt kas toogas või raudrüüs. Nt ,,Augustus triumfaatorina" (togatus Augustusest, raudrüüs) Keisririigi ajal muutusid portreeskulptuurid keisri sümboliks, nende ees tuli kummardada jne. Samuti rajati keisri auks templeid ja kujusid, nt. kolosse hiiglasikke kujusid, kuulsaim Nero koloss. Säilinud on Constantinuse koloss, millel on üldistatud näojooned. ,,Tetrarhid" 4 keisri skulptuur: sageli oli võim jagatud 4 mehe vahel Ratsamonumendid omased Rooma skulptuurile, kujutati aadlikke, nt Marcus Aureliuse ratsamonument, ta oli stoitsist pooldas rahu säilitamist.
On seotud usuga. Egiptuse reljeef on madal ja sageli on kujutise kontuurid plaati süvendatud. Reljeef on pinnaline, mitte plastiline. Nad on suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud. Perspektiivi ei kasutatud, aga üritati luua loomutruud pilti, eriti lindude ja loomade kujutamisel. Karakterilt on Egiptuse maalid piltkirjad. Nad täiendavaid pilte hieroglüüfidega, mis selgitasid kujutiste sisu. Eredavärvilised reljeefid katavad hauatemplite seinu. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige suurejoonelisemad. Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast tehti vaaraode portreekujutised võimalikult massiivsed ja monumentaalsed ning püsikindlast materjalist. Kui on tegu üldfiguuriga, on pea ühest kiviplokist. Kolossaalsetel kujudel on 2 poosi, seisev ja istuv, kujutatakse jäigas poosis. Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees toetuspunkt.
· Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr · Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri · Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale surnu hinge asupaik · Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud · Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses · Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid · Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena · Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
annaabi.ee 
