VITAMIIN D Leidumine: enamik D-vitamiinist omandame päikeselt. Toidust saamiseks on vajalik A-vitamiini olemasolek. Miks vaja? Kaltsiumit siduva valgu sünteesi ergutamiseks. Puudusel: väsimus, luumurdude aeglane paranemine, hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus. Üledoseerimisel: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, tõuseb kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres. VITAMIIN E Leidumine: taimeõlides, tomatites, porgandites, kalas, pähklites, päevalilleseemnetes, munakollases, seapekis. Miks vaja? Pidurdab rakkude vananemist, hoiab ära või lahustab veretrombe, vähendab vere kolesterooli sisaldust, soodustab toitainete transporti rakkudeni. Puudusel: steriilsus, kuiv nahk, iseeneseslikud abordid, enneaegsed sünnitused. Üledoseerimisel: vererõhk võib tõusta, (vähetoksiline).
Vitamiinid Miks me vajame vitamiine? Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Vitamiin A A Vitamiini ehk retinool on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Avitamiini leidub maksas, võis, munades, porgandites ja kõrvitsas. Vitamiin B Bvitamiinid on 8 vesilahustuvat vitamiini, mis esindavad tähtsat osa raku ainevahetuses. Varem arvati, et tegu on ühe vitamiiniga ning seda nimetati Bvitamiiniks. Hiljem leiti, et tegu on erinevate ainetega, mis esinevad samades toitudes. Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab
ja puuviljades ning marjades. B-vitamiin • B-vitamiine on vaja küünte,naha ja juuste normaalseks arenguks ja normaalseks närvitegevuseks. • B-vitamiini on palju täisteratoodetes,ubades, hernestes,piimas,kalas ja lihas. Tähtsad teadmised • Kiudainet soovitatakse süüa 20-25 g päevas. • 20 g kiudainet on näiteks: – 400 grammis täisteraleivas – 1 kilogrammis õuntes – 900 grammis kartulites – 800 grammis kapsas – 1400 grammis porgandites TÄNAN KUULAMAST • LOODAN, ET TE SAITE JUURDE TEADMISI. • LOODAN, ET TOITUTE TERVISLIKULT.
Liitumine veega e. hüdraatimine CH2=CH2 + H2O ® CH3CH2OH Liitumine halogeenidega CH2=CH2 + Cl2 ® CH2ClCH2Cl Liitumine vesinikhalogeniididega CH2=CH2 + HCl ® CH3CH2Cl Polümerisatsioon n CH2=CH2® [CH2CH2]n põlemine a) täielik, b) mittetäielik a) C2H4 + 3O2 ® 2CO2 + 2H2O b) C2H4 + 2O2 ® C + CO2 + 2H2O ALKEENIDE LEIDUMINE LOODUSE Mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides Taimedes Kautsukipuu mahlas Okaspuudevaigus porgandites leidub karoteeni Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni Loomades Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mis koosnevad akleeni ühenditest Alkeenide kasutamine Alkeenid moodustavad koos alkaanide, alküünide ja areenidega orgaanilise põhisünteesitööstuse peamise tooraineallika Eteeni kasutatakse suurtes hulkades polüetüleeni, etanooli, 1,2 etaandiooli ja teiste keemiasaaduste tootmiseks
kaltsiumi. Naatriumi tähtsus organismis: 1) Närviimpullside edasikandja, 2) Happe tasakaalu säilitamiseks organismis vajalik, 3) Vee hulga reguleerija kudedes, 4) Vererõhu mõjutaja, 5) Rakuvälise vedeliku põhikatioon. 4 Kaalium Kaaliumi leidub taimse päritoluga toiduainetes. Kaaliumi on palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, banaanides jt, puu- ja juurviljades. Leidub teda ka vähesel määral lihas. Teda leidub veel vere erütrotsüütides ja raku protoplasmas. Kaalium mõjub samuti hästi südamele ja närvisüsteemile. Kaaliumil on oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Liigsel kaaliumi tarbimisel võib tekkida neerupuudulikkus või probleemid neerudega. Kaaliumi päevane soovitus on 3100-3500mg. Kaaliumi tähtsus:
· oluline naha tervisele. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · reflekside puudulikkus, häired lihaste töös, · närvisüsteemi häired, · raskused hingamisel. Liigtarbimine Kaaliumi liig eritatakse tavaliselt uriiniga. Väga suured kaaliumi annused võivad olla toksilised, eriti neeruprobleemidega inimestel. Allikad Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained. Teda on palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, sibulates, peedis, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides. Lisaks leidub teda ka vähesel määral lihas. Vajalik närvi- ja ajurakkude tööks ning osmootse rõhu reguleerimiseks. Teeb koostööd naatriumiga organismi veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks. Vajalik lihaste ja närvide funktsioneerimiseks. Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus:
C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. Mineraalained · Seleeni sisaldub pärmis, kalades, krevettides, krabides, tailihas, piimaproduktides, teristes ja sibulas. Toiduainete seleenisisaldus sõltub kasvupinnase seleenisisaldusest. Toidu töötlemine ja valmistamine kõrvaldab olulise osa seleenist. Kõige paremini omastub seleen pärmist. Madala valgusisaldusega toiduained
Sobivad kuni 50 kg mahutavad kotid. Kotisuud kinni ei seota. Hoidla puudumisel saab porgandit säilitada ka kuhjades või kraavides liivaga kihitatult. Kraavis säilitamiseks peab valima kuivema koha, kus vesi liiga ei tee. Hiirte tõrjeks on soovitav kuhi või kraav katta kuuseokste või traatvõrguga. Enne säilimapanekut tuleb kõik vigastatud ja haigustunnustega juurviljad tervete hulgast hoolikalt välja sorteerida. Porgand-hea jume ja nägemise andja Porgandites on hulgaliselt beeta-karotiini, mille organism töötleb ümber A-vitamiiniks. A- vitamiin tagab meile terved hambad ja luud, toetab immuunsüsteemi ja aitab võidelda viirusinfektsioonidega. A-vitamiinis sisalduvad retinoidid aitavad võidelda vistrike ja teiste nahaprobleemidega, samuti on porgandil oluline roll ka hea nägemisteravuse säilitamisel, eriti just vanemas eas.Ühes keskmise suurusega porgandis on vaid 26 kalorit. Sellest piisab inimese päevase A-vitamiini vajaduse rahuldamiseks
Langetada käsi. Teha 1012 korda. 4. Istuda, kummagi käe kolme sõrmega vajutada hetkeks kergelt ülemistele silmalaugudele. 34 korda. Toitu õigesti Silmade tervise seisukohast on tähtsal kohal C-vitamiin (leidub näiteks sidrunis, kiivis, paprikas, kapsas), E-vitamiin (mandlis, avakaados, nisuiduõlis) ja A-vitamiin (spinatis, selleris, porgandis) ning tsingirikkad toidud (näiteks loomaliha, maks, piimatooted). · Avitamiin leidub tursamaksaõlis, maksas, porgandites, munas, piimas, sibulapealsetes. · B grupi vitamiinid seemnetes, pähklites, teraviljas, erinevates köögiviljades. · Cvitamiin leidub palju kibuvitsamarjades, astelpajumarjades, tsitruselistes, kapsas ja teistes marjades ja köögiviljades. · Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides.
Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. Viimane asjaolu aitab vältida või leevendada kõhukinnisust. Kiudainet soovitatakse süüa 20 25 g päevas. 20 g kiudainet on näiteks 400 grammis täisteraleivas, 1 kilogrammis õuntes, 900 grammis kartulites, 800 grammis kapsas ja 1400 grammis porgandites. Ainult ühte toiduainet sellises koguses päeva jooksul ära süüa on palju võitu. Seetõttu on oluline süüa iga päev mitu kiudaineterikast toiduainet. Lisaks põhitoiduainetele valkudele, süsivesikutele ja rasvadele on organismile vajalikud veel mikrotoiduained. Mikrotoiduainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist
Isegi tugeva vaeguse korral võib veresisaldus veel normis olla. Kui kaaliumisisaldus veres on 4 mekv/l piires, on kahtlus defitsiidile, alla 3,8 mekv/l aga viitab juba kaaliumivaegusele. Spordiga tegelemisel tuleb sellega kindlasti arvestada. Kaaliumi sisaldavad preparaadid on olulise tähtsusega südamelihase düstroofia ennetamisel ja ravil, mis sageli tekib just kroonilise kehalise ülepingutuse korral. Kaaliumit leidub palju banaanides, kartulites, kapsas, porgandites ja rosinates. 2.4 RAUD Tähtsus sportlastele on suur. Raud osaleb organismi paljudes funktsioonides, mis on seotud kehalise pingutusega. Organismi rauavajadus kasvab eriti vastupidavusaladel, kus võib sageli esineda ka rauavaegust ja aneemiat. Sageli on sportlike tulemuste languse põhjuseks (eriti naistel) just organismi madal rauasisaldus. Organismi rauavarudest 2/3 osa asub hemoglobiinis, müoglobiinis, fermentides ja transferriinis. Raud on tähtis organismi
Miljonite aastate evolutsiooni jooksul pole taimedel arenenud mittemingisuguseid mehhanisme, mis reguleeriks selliste lahuste imamist. Seetõttu imavad nad liiga suurel hulgal kergesti kättesaadavaid ioone nagu näiteks nitraadi ioone. Tulemusena kasutatakse nitraate ainult osaliselt, et ehitada kudesid ning ülejäänud koguneb taime lehtedesse, tüvedesse ja juurtesse. Paljud uuringud on näidanud oluliselt kõrgemat nitraatide sisaldust kartulites, porgandites, kapsastes, peetides, selleris, porrus ja petersellis kui need on toodetud tavapõllumajanduses mitte orgaaniliselt. (Lairon et al., 1984; Mäder et al., 1993; Rembialkowska 1998,2000; Wawrzyniak et al., 2004; Bender et al., 2009) Võrdlev uuring (Worthington 2001), näitas madalamat nitraadi sisaldus orgaanilistes köögiviljades. 176 võrdlusest 127 näitasid madalamat nitraadi sisaldust orgaanilistel põldudel, 34 kõrgemat nitraadi sisaldust
Kaalium vähendab ajurabanduse riski. Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust. Kaaliumi liig eritatakse tavaliselt uriiniga. Väga suured kaaliumi annused võivad olla toksilised, eriti neeruprobleemidega inimestel. Tuleb olla teadlik, et neerukahjustuste korral ei tohi süüa kaaliumi rikast toitu. Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained. Teda on palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, sibulates, peedis, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides. Lisaks leidub teda ka vähesel määral lihas. JOOD (I) Jood on abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel. Jood on oluline ainevahetuse kiiruse ja erksuse puhul ja aju arengus. Vaegus tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine
põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga. Näiteks okaspuudevaigust toodetavas tärpentiinis on pineeni, porgandites leidub karoteeni, mis annab porgandile ka iseloomuliku värvuse. Karoteenisarnaseid terpeene nimetatakse karotenoidideks. Nende hulka kuuluvad tomati värvainelükopeen. Karoteeni molekulid sisaldavad väga pikka üksteisega seotud kaksiksidemetega ahelat.Sellised struktuuriüksused neelavad teatud lainepikkusega osi valgusest ja me näeme neid värvilisena. Karoteenist moodustub ka A-vitamiin (retinool), kuid viimane ei ole värviline seetõttu, et tema kaksiksidemete
Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga. Näiteks okaspuudevaigust toodetavas tärpentiinis on pineeni, porgandites leidub karoteeni, mis annab porgandile ka iseloomuliku värvuse. Karoteenisarnaseid terpeene nimetatakse karotenoidideks. Nende hulka kuuluvad tomati värvaine lükopeen. Karoteeni molekulid sisaldavad väga pikka üksteisega seotud kaksiksidemetega ahelat. Sellised struktuuriüksused neelavad teatud lainepikkusega osi valgusest ja me näeme neid värvilisena. Karoteenist moodustub ka
Maksarakud produtseerivad sapi koostisosi (sapisooli, sapipigmente, kolesterooli). Sapisoolad ja happed kindlustavad peensooles rasvade emulgeerimist, et need alluksid lipaaside toimele, samuti võimaldavad A ja D vitamiinide resorbeerumist. Maksas esinevad suured vitamiinide varudvit.B12antianeemiline faktor, rasvlahustuvad vit. A, D, E, K, vesilahustuvad vit. riboflaviin, nikotiin, foolhape, sünteesib provitamiinist karotiin (leidub porgandites ja aedviljade rohelistes lehtedes) K vitamiini.Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin).Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. Inaktiveerib hormoone insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid.Veredepoo ja veedepoo.
Sapisoolad ja -happed kindlustavad peensooles rasvade emulgeerimist, et need alluksid lipaaside toimele, samuti 1 võimaldavad A ja D vitamiinide resorbeerumist. Maksas esinevad suured vitamiinide varud-vit.B12-antianeemiline faktor, rasvlahustuvad vit. A, D, E, K, vesilahustuvad vit. riboflaviin, nikotiin, foolhape, sünteesib provitamiinist karotiin (leidub porgandites ja aedviljade rohelistes lehtedes) K vitamiini.Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin).Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid.Veredepoo ja veedepoo.
Organismis muudetakse fütoöstrogeenideks, hormoonidele sarnasteks ühenditeks mis aitavad blokeerida hormoonsõltuvate ja teiste vähkkasvajate teket. Leidub sojaubades, kaunviljades, tofu - s. Vitamiinid-antioksüdandid: A,C, E C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante. E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. A vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades, rohelistes lehtköögiviljades, tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. 13. Peatükk. LISAAINED EHK E-AINED Vanimad lisaained on sama vanad kui inimkond, nad lisandusid toidule tulest ja suitsust.
kosmeetikumides säilitusainetena, kuna neil on hea antibakteriaalne ja seenevastane toime. Levinuimad parabeenid on: butüül-, etüül-, metüül-, isobutüül- ja propüülparabeen.[10] Parabeenid on küll sünteetilist päritolu, kuid analooge on leitud ka loodusest. Taimede maailmas tuntakse parabeene kui 4-hüdroksübensoehappeid ning nende derivaate võib leida erinevates puuviljades, köögiviljades, samuti ka odras, maasikates, mustades sõstardes, virsikutes, porgandites, sibulas, kakaoubades, vaniljes, viinamarjades, pärmiekstraktis, veiniäädikas ja juustus. [10] Tõhusalt funktsioneerivad parabeenid toodetes, mis on valmistatud vee baasil. Õlidel baseeruvate toodete puhul ei ole parabeenid nii efektiivsed (taimsetes õlides siiski efektiivsemad). Seega, parabeenid on pH tundlikud ja toimivad paremini happelises 12 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo
sapipigmente, kolesterooli). Sapisoolad ja -happed kindlustavad peensooles rasvade emulgeerimist, et need alluksid lipaaside toimele, samuti võimaldavad A ja D vitamiinide resorbeerumist. 4. Maksas esinevad suured vitamiinide varud -vit.B12-antianeemiline faktor -rasvlahustuvad vit. A, D, E, K -vesilahustuvad vit. riboflaviin, nikotiin, foolhape -Sünteesib provitamiinist karotiin (leidub porgandites ja aedviljade rohe- listes lehtedes) K vitamiini. 5. Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin). 6. Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. 7. Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid. 8. Veredepoo ja veedepoo Tartu Tervishoiu Kõrgkool 20
annaabi.ee 
