Pastinaak Mariel Kast K212 Mis on pastinaak? Pastinaak ehk aed-moorputk on 40-100cm kõrgune kaheaastane rohttaim. Õitseb juulis ja augustis. Juur on lihakas, magusa maitsega ja aroomikas. Võib risttolmneda looduslikult kasvava hariliku moorputkega. Faktid pastinaagi kohta Pastinaak on pärit vahemeremaadelt. Pastinaak on iidne kultuuritaim. Botaaniliselt on sugulane porgandile ja petersellile. Pastinaak kasvab suuremas osas Euroopas metsikult. Ei ole väga nõudlike kliimatingimustega.
2.2 ja 1.3) Joonis 1. Porgandist tehtud neeldumisspekter Nagu näha neeldumisspektri graafikust, siis kaks täiesti eristatavad neeldumismaksimumi ja kolmas peaaegu eristatav neeldumismaksimum on olemas. Karotenoidi sisalduse arvutamine proovis: K = (A * V * d * 103) / (E1cm1% * g) K = (0,2214*28* 0.6837*103) / (2650*0,51) = 3,14 mg% Kirjanduse alusel on -karoteen domineeriv karoteeni isomeer porgandis, mis annab ka porgandile iseloomustava oranzi värvi. Analüüs ja kokkuvõte Kuna porgandis domineerib -karoteen siis see annab porgandile iseloomuliku oranzika värvi. Heptaaniga ekstraheerimisel lahus muutus helekollaseks. Kirjanduse alusel leidsin, et porgandis sisaldub ka muid abipigmente mis muutis katsetulemust ja neeldumisnihet. Karotenoidide protsendiline sisaldus oli mul 3,14mg%. Ühik milligrammi protsendis (mg%) on 1000 korda väiksem kui protsent (%). Kui võtta 100 grammi porgandit, siis saan
Kuid liiga kobe muld ei ole siiski hea. Kuna porgandi seeme on väga väike ja algareng aeglane, siis on ta eriti nõudlik külvieelse mulla suhtes. Muld peab olema ühtlaselt haritud ja tihendatud. Tihedamas mullas on ka porgandi kõrvaljuurte kontakt vee ja taimetoitainetega parem, see soodustab taimede kasvamist. Tugeva üleväetamise korral tekivad tärkamishäired, porganditaimik hõreneb, juurviljade kuju moondub ja saagikus väheneb. Värsket sõnnikut ei soovitata porgandile anda. Heaks orgaaniliseks väetiseks on kõdusõnnik ja mitmesugused kompostid. Taimtoitainetest vajab porgand kõige rohkem kaalumi, fosforit ja lämmastikku. (1) Mina kasutan oma maa väetamiseks Kemira väetistest porgandile sobivat Horti 3-me, 50 g ruutmeetri kohta. Seega 5000 m2 kulub 250000 g ehk 250 kg väetist. Kasvukoha valik ja mulla ettevalmistamine Porgandi kasvatamise edukus sõltub üsna palju õigest kasvukoha valikust- millisel mullal ja
Töö eesmärgiks on taimsest materjalist eraldatud karotenoidide segu võ karotenoidide ja klorofülli segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril, uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine,-karoteeni sisaldus määramine uuritavas proovis, klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik: 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: - Peenestasin tüki porgandit riiviga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,33 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass. - Lisasin umbes 10 kordse koguse (võrreldes porgani proovi kaalutisega) veevaba Na2SO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile 20 ml portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri 100 ml mensuuri.
vitamiin, kuid ta ei ole värviline.Karoteen annab porgandile iseloomuliku värvuse.Looduslik kautsuk sisaldab samuti 1.alkeen-küllastumata süsivesinikud,mille molekulides on süsinik kaksiksidemeid, kuna kaksiksidemed on seal üksteisest aatomite vahel kaksikside.Alküünid-küllastumata lahutatud,siis sel põhjusel on kautsuk ka värvusetu.5.Alkeenide
Töö eesmärgiks on taimsest materjalist eraldatud karotenoidide segu võ karotenoidide ja klorofülli segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril, uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine,-karoteeni sisaldus määramine uuritavas proovis, klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik: 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: - Peenestasin tüki tomatit noaga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,10 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass. - Lisasin veevaba NaHSO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli värvitu. Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid.
Ettevaatlik tuleb olla värviliste kommide, jookide, pika säilitusajaga küpsetiste ja vorstide pakkumisega. 4 · Laste toit olgu valmistatud võimalikult naturaalsetest toiduainetest ja vaheldusrikas. · Laste puhul võib olla oluline puu- või köögiviljatüki suurus või selle töötlemise viis. Nad võivad eelistada tervet porgandit riivitud porgandist tehtud salatile või hautatud porgandile. Võib lõigata koos lapsega erinevaid kujundeid. · Väga suur puu- ja köögiviljade tarbimine (rohkem kui 9 portsjonit päevas) ei ole samuti kasulik, sest siis ei suudeta süüa teisi vajalikke toiduaineid (piim, liha, kala, leib jm). Nii võib tekkida valkude, asendamatute rasvhapete ja mõne vitamiini ja mineraalaine vaegus. Süües palju magusaid puuvilju (banaan, viinamarjad), saadakse liialt süsivesikuid. · Puu- ja köögiviljades leidub peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid
väärtusi. Reeglina kasutatakse sellist A väärtust, mis vastab kõrgeimale tipule. Arvutus põhineb nimetatud lainepikkusele vastava A väärtuse ja samal lainepikkusel mõõdetud ekstinkstsioonikoefitsiendi väärtuse suhtele. K= = 3,665 mg % Porgandis on valdavalt 88% vett, 7% suhkrut, 1% valku, 1% kiudaineid, 1% tuhka ja 0,2% rasva. Kiudainest moodustab enamuse tselluloos. Porgand sisaldab suhkrutest sukroosi, glükoosi, ksüloosi ja fruktoosi. Porgandile iseloomulik maitse tuleneb glutamiinhappest ning teistest vabadest aminohapetest. 100 g porgandi kohta on ligikaudu 6000 kuni 54000 mikrogrammi karotenoide. (Wikipedia). Kaalutis 0,52 g Sisaldus 3,665 mg % 100 g porgandi kohta peaks olema 5,4-6 mg %. Järeldan sellest, et prooviks oleva porgandi karotenoidide sisaldus on väiksem tavapärasest. Ilona Juhanson, 123964YASB LIPIIDIDE REAKTSIOONID
Seetõttu on otstarbekas kasvatada porgandit mõne sõnnikut saanud kultuuri järel. Sobivamad on eelviljad, mis jätavad endast järele ka umbrohupuhta maa (näiteks peakapas, kartul). Hoiduda tuleb porgandi külvamisest maatükkidele, kus on levinud mitmeaastased umbrohud, eriti orashein. Kui maa vajab lupjamist, tuleb lubiväetis anda samuti eelviljale. Suuri mineraalväetise annuseid, eriti kevadise mullaharimise alla, ei tohi porgandile anda, sest kasvu poolest on noored porganditaimed tundlikud väetiste kõrge kontsentratsiooni suhtes. Keskmise viljakusega muldadel võiks sügisese mullaharimise alla anda mitte rohkem kui 40 - 50 g superfosfaati ja 30 g kaaliumkloriidi ning lisaks kevadel veel 20 g ammooniumsalpeetrit või 15 g karbamiidi 1 m² kohta. Hea väetis on ka puutuhk, sest puutuhaga väetatud maal kasvavad eriti hea maitsega porgandid. Lahjavõitu mullal on kasulik anda kevadise
põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga. Näiteks okaspuudevaigust toodetavas tärpentiinis on pineeni, porgandites leidub karoteeni, mis annab porgandile ka iseloomuliku värvuse. Karoteenisarnaseid terpeene nimetatakse karotenoidideks. Nende hulka kuuluvad tomati värvainelükopeen. Karoteeni molekulid sisaldavad väga pikka üksteisega seotud kaksiksidemetega ahelat.Sellised struktuuriüksused neelavad teatud lainepikkusega osi valgusest ja me näeme neid värvilisena. Karoteenist moodustub ka A-vitamiin (retinool), kuid viimane ei ole värviline seetõttu, et tema kaksiksidemete ahel on selleks liiga lühike
võimalikult keskkonnasõbralike vahendite ja meetmetega. Valik, millist taimekaitset rakendada sõltub suuresti kasvatatavast kultuurist, eesmärgist (kas söödaks, toiduks või tööstuslikuks tooraineks), saagi suurusest. Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse. Selle taimekaitse kursuseprojektis kirjutan lähemalt erinevatest võimalikest tõrjevõtetest ning koostan keemilise tõrje tabeli talinisule, kartulile, porgandile ja maasikale. 2. Ennetavad tõrjevõtted Kõige tähtsam ennetatavaks tõrjevõteteks on eelnev mullaharimine.Kui mulda pole korralikult haritud või on mullaharimistööd üldse jäänud eelnevalt tegemata, siis võib see üsnagi kahjulikult mõjuda saagile. Samuti suureneb kulu ka herbitsiidide ja fungitsiidide koha pealt. Üks olulisi aspekte on ka kindlasti see, et seeme peab olema puhas umrohtudest ning kindlasti ka haigustele vastupidav.
Schetelig), Plantacote Pluss 4M ja Plantacote Pluss 6M (Kemira tooted). Viimastena mainitud väetistes lahustuvad toitained järk-järgult vastavalt 4 ja 6 kuu jooksul. Toitainete lahustumise kiirus sõltub ka kasvusubstraadi temperatuurist. Väetamise tehnoloogiad Väetamine mullaharimise käigus istutus- või külvieelne väetamine jälgida tuleks, et väetis ei puutuks otseselt kokku seemnega või vastistutatud taime juurtega, sest võib neid põletada. Näiteks porgandile antakse külvieelselt kompleksväeisi arvestusega 50-70 kg N hektarile. Kasvuaegne pealtväetamine kasutatakse kas granuleeritud või vedelväetist. Enamasti viiakse läbi korduvalt kasvuperioodi jooksul. Vegetatsiooniperioodi esimesel poolel kasutatakse lämmastikku sisaldavaid, teisel poolel rohkem P-K- väetisi. Näiteks porgandit võiks kasvuaegselt väetada 1-2 korda normiga kuni 30 kg/ha lämmastikku.
tahame minna pakku lõikudes kõrva teeb healt rong see on kaeblik vile teine rong kõrvaltee pealt saadab ta kuradile LISA 5 MULLAMUINASJUTT 23 aiamaale läksin saamaks käsi rakku kuid vaoharjalt käisin sügavale vakku ja võis sealt vist tulla mulle küll ka silma sest ma nägin mulla salajast maailma vihmaussi-Gretel ütles sääl üks Hans et küll on ikka veetlev täna õhtul sunset ütles Kalle Kartul Pille Porgandile häälel kokkumurtul palun ära mine juurikaid ja mutte kohtasin seal veelgi mõistsin nende jutte kõike mida öeldi tundus sain et ainet sealt romaaniks terveks kuid oaastased taimed hirnusid mind herneks kulla poiss on võlts see kannavad kõik maski näiteks peeti üldse
ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga. Näiteks okaspuudevaigust toodetavas tärpentiinis on pineeni, porgandites leidub karoteeni, mis annab porgandile ka iseloomuliku värvuse. Karoteenisarnaseid terpeene nimetatakse karotenoidideks. Nende hulka kuuluvad tomati värvaine lükopeen. Karoteeni molekulid sisaldavad väga pikka üksteisega seotud kaksiksidemetega ahelat. Sellised struktuuriüksused neelavad teatud lainepikkusega osi valgusest ja me näeme neid värvilisena. Karoteenist moodustub ka
annaabi.ee 
