ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal..............................4 1.2. Netosissetulekute ja väljaminekute struktuur linna- ja maaleibkondades Eestis 2003. ja 2007. aastal......................................................................................................6 2. ERI VÕIMSUSKLASSI TRAKTORITE KASUTAMINE EESTIS MAAKONNITI 2001. JA 2005. AASTAL..................................................................................................9 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG.........................................................11 3.1. Loomade ja lindude arvu muutused Eestis perioodil 1980-2007......................11 3.2. Puuvilja- ja marjasaak Eestis aastatel 1990-2008.................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................14 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007
põllumajanduse arendamiseks, üks neist PRIA toetus. Kõige rohkem on põllumajandus arenenud Viljandi-, Järva-, Tartu- ja Jõgevamaal. Eestis on kasutusel 965 907 hektarit põllumajandusmaad 2013.aasta seisuga. Põllukultuuride kasvupind sellest 609 395 hektarit. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu toodang kokku 899,5 miljonit eurot, 1 sellest ligi 48% moodustas loomakasvatustoodang ja 43% taimekasvatustoodang. Suurimad tootmisharud on piimatootmine (28% kogutoodangust), teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda) Metsandus Eesti maismaast peaaegu poole ehk 49% katab mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni
......4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga .............................................................................................................. 7 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG...........................................................9 3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001.....................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11
ja 2007.aastal, Statistikaamet] Joonis 3. Põllumajanduslikud majapidamised majandusliku suuruse järgi aastal 2001 ja 2007 FADN üldkogumiga on hõlmatud 2001.aastal 75,3 % Eesti põllumajandusliku tootmise standardkogutulust, 14,9 % põllumajanduslike majapidamiste koguarvust ja 71,0 % põllumajandusmaast ning 2007. aastal olid näitajad vastavalt 92,6 %, 58,7% ja 87%. [Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda] 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG 3.1. Lamba- ja kitsekasvatus Eestis aastatel 2001-2005 Lambakasvatusele oli 1993. aasta halb madalate kokkuostuhindade tõttu, lammaste arvukus vähenes drastiliselt. Samal aastal õnnestus aga K. Halliku organiseerimisel eluslammaste eksport Süüriasse ja Ungarisse. Lambakasvatajad said eksporditud lammastest 2...5 korda kõrgemat hinda kui Eestis. Tänu edukale ekspordikorraldamisele kasvas ELaSi liikmete arv 402-ni; lambaliha siseturu hinnad
Nimetatud näitaja kasutamise korral iga loomakasvatustoodangu liigi kohta saadakse erinevad näitajad vastavates mõõtühikutes.Kogutoodang rahalises vääringus võimaldab ühe ainsa arvuga iseloomustada kogu loomakasvatuse kogutoodangut.Kogutoodang nn valgu -; rasvaühikutes on teiseks võimaluseks (rahalise vääringu kasutamise kõrval) iseloomustada loomakasvatuse kogutoodangu ühe arvnäitajaga. Nimatatud näitaja kasutamise korral teisendatakse kogu toiduks tarbitav loomakasvatustoodang valgu -; rasvaühikutele.Need kogused summeeritakse ja saadakse kogutoodang nn valgu -; rasvaühikutes.Loomakasvatuse produktiivsust iseloomustavaks näitajaks on loomakasvatustoodang ühe looma kohta ( piimatoodang lehma kohta aastas, munatoodang kana kohta aastas, villatoodang ühe lamba kohta aastas). Põhinäitajate dünaamika.1. Liha kogutoodang sõltub eelkõige realiseeritud loomade arvust. Liha kogutoodangust moodustab põhilise osa sealiha. Juba 1960.a. ületas liha
Antud näitaja puuduseks on asjaolu, et jääb avamata (selgitamata) milliseid loomakasvatuse toodanguliike kogutoodang sisaldab ja milline on loomakasvatustoodangu struktuur. Kogutoodang nn valgu rasvaühikutes on teiseks võimaluseks (rahalise vääringu kasutamise kõrval) iseloomustada loomakasvatuse kogutoodangut ühe arvnäitajaga. Valgu rasvaühiku kasutamise idee autoriks oli prof. Leida Lepajõe. Nimetatud näitaja kasutamise korral teisendatakse kogu toiduks tarbitav loomakasvatustoodang valgu rasvaühikutele. Iga konkreetne tooteliik sisaldab teatava koguse valku ja rasva. Need kogused summeeritakse ja saadakse kogutoodang nn valgu rasvaühikutes. Antud näitaja kasutamine kerkis päevakorrale nõukogude perioodil, kui tookordsed hinnad ei peegeldanud loomakasvatustoodangu tegelikku väärtust (kogutoodang rahalises vääringus ei iseloomustanud loomakasvatustoodangu tegelikku väärtust). Olgu märgitud, et ka käesoleval ajal on põllumajandustoodangu
220) Põllukultuuride tasuvuse hindamine: 1. realiseerimistulemuste alusel kaubalistel kultuuridel 2. väärindushinna alusel söödakultuuridel 221) 222) 8. Tootmise efektiivsus loomakasvatuses 223) Kasumit kujundavad tegurid; Loomakasvatuse struktuur; Üksikute tootmisharude majanduslik hindamine 224) Põllumajandustoodang 225) Põllumajandustoodang = taimekasvatustoodang + loomakasvatustoodang 226) 2010. aastal oli 8074 põllumajandustootjat (väh 2 ha maad ja tegeleb tootmisega turustuseesmärgil) 227) - taimekasvatus 2583 228) - loomakasvatus 1894 229) Veisekasvatuse ökonoomika 230) Veisekasvatus = piimakarjakasvatus ja veiseliha tootmine. 231) Piimakarjakasvatuse kui haru hindamine: 232) 1. Makrotasandil o Majanduslik hinnang harule o piimatootmise seisundi hinnang 233) 2
annaabi.ee 
