Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 25.09.2009 Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, töö põhimõtte ja käsitlemisega. 2. Määrata RO2, O2, CO sisaldus põlemisgaasis. 3. Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. Tööks vajalikud vahendid: 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2. Gaasipõleti. Töö käik: Mõõta gaasipõletist väljunud gaaside koostis protsentides ja seejärel arvutada liigõhutegur kasutades järgnevat valemit. 21 = O2 21 - 79 100 - (O2 + CO2 ) Katsetabel: Katse Komponentide sisaldus Liigõhutegur NR CO2 % O2 % COppm 1 2,3 16,7 5 4,5 2 10,3 2,7 421 1,1 Järeldus:
Antud praktikumi eesmärgiks on tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. Kasutades sama andurit, määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. Pärast katsete lõppu arvutada liigõhutegur põlemisgaasis. Põlemisgaasina oli kasutusel maagaas. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseteks kasutati Fyrite Pro gaasianalüsaatorit, mis on elektrokeemiline gaasianalüsaator, selle juurde kuulub ka gaasi proovivõtuseadis. Proovivõtuseadis koosneb mõõtesondist, mille on ühendatud gaasivõtu voolik analüüsitava gaasi imemiseks mõõteriista detektorisse. Voolikusse on paigaldatud termopaar gaasi temperatuuri mõõtmiseks ja riista külge võib vajadusel ühendada ka täiendava termopaari ruumiõhu temperatuuri mõõtmiseks. Uuritav gaas läbib enne mõõteriistasisenemist filtri. Lisaks gaasivõtu voolikule on ka tõmbevoolik. Tõmme tekitatakse pumba abil.
1. Töö eesmärk 1. tutvuda fyrite pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2. Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis ja muid põlemist iseloomustavaid parameetreid. 3. Mõõtmistulemuste alusel arvutada ja võrrelda gaasianalüsaatori poolt arvutatud parameetrite väärtuseid. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti 3. Töö käik Tutvuti Fyeite pro gaasianalüsaatori ehitus ja tööpõhimõtetega: kuidas mõõta ja kalibreerida aparaati peale mõõtmist. Seejärel avati maagaasi torustiku kraan ja süüdati gaasipõleti ning reguleeriti sobiv põlemisreziim. Seejärel lülitati sisse gaasianalüsaator, käivitumiseks kulus aparaadil 60 sekundit. Nüüd valiti sobiv kütuse tüüp F1, F2, F3 või F4
Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk 1. Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2. Määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. 3. Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides Kasutatud seadmed 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti Töö käik Kasutades Fyrite Pro gaasianalüsaatorit mõõtsime kui palju sisaldub analüüsitavas gaasis O2 ja CO. Samuti arvutab ja kuvab analüsaator ekraanile CO2 sisalduse. Tabel 3.1. Mõõtmisandmed 2
Oliver Saare 146034 Õppejõud H.Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud SKEEM 1.Töö eesmärk 1.Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2.Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis 3.Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. 2.Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2.Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti. 3.Töö käik 1.Kontrollida, kas analüsaator on korralikult koostatud. 2.Asetage sond värske õhuga ruumi ja suruge analüsaatori (I/O) nupule. 3.Avage maagaasi torustiku kraan, süüdake põleti ning reguleerige välja üks võimalik põlemisreziim. 4.Asetage sond põlemisgaaside torusse ja kinnitage. Valige seadmelt kütuseliik. 5.Sooritage katse. 6
Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 6.11.2009 Aruanne esitatud: 27.11.2009 Aruanne vastu võetud: 2 Töö eesmärk: Tutvuda väikese ja keskmise võimsusega madalrõhu veesoojendus(keskkütte-)kateldega ning teostada ühe katla soojustehniline katsetus tema kasuteguri, väljund(kasuliku) võimsuse ja erivõimsuse määramiseks. Tööks vajalikud vahendid: 1. Üks TTÜ soojustehnika instituudi katlalaboris paiknevatest kateldest (Molle), 2. Elektrokeemiline gaasianalüsaator Bacharach PCA 65, 3.Radiatsioonipüromeeter Omega või Fluke 4. Vedelkütuse kulumõõteseade, 5. Laokaalud tahke kütuse koguse mõõtmiseks, 6. Stopper, 7. Mõõdulint, 8. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid, 9. Vedelkütuse sertifikaadi koopia, 10. Kateldele paigaldatud mõõteseadmed temperatuuride ja veekulu mõõtmiseks, 11. Soovitatavalt Notebook või flopiketas töö käigus salvestatud mõõteseadmete edasiseks töötlemiseks
Autode hooldus- ja remondisüsteem Tehniline hooldus ehk tehnohoole Auto on nagu laps, mille eest tuleb hoolitseda ning mis maksab raha Kõige suurem ihnus on kokkuhoid õli arvelt Peeter Pedaja Tehniline hooldus Toote (seadme vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud: Töövõime vahetu tagamine (profülaktika, jooksva remondi, kontrolli) Tööks ettevalmistamine (reguleerimine, tankimine, diagnoosimine, määrimine) Tööd, millest enamik sooritatakse üksiksõlmi ja agregaate maha võtmata ja demonteerimata. Tehnilise hoole parameetrid on hooldava personaali suurus, varuelementide hulk ja ajalised näitajad. Tõrge Tõrge on seadme töövõime osaline või täielik kadu ( ühe või mitme põhiparameetri väljumine lubatud piiridest. Tõrke võ...
abil. 40. Termomagneetilised ja magnet-mehaanilised gaasianalüsaatorid. Termomagnetilisi gaasianalüsaatoreid kasutakse enamasti vaba O2 määramiseks. Gaasikomponendid jagunevad diamagnetilisteks (magnetväljas tõmbuvateks) ja 21 paramagnetilisteks (magnetväljas tõukuvateks). Hapnik ongi üks väheseid diamagnetilisi gaase. Magnet-mehaaniline gaasianalüsaator koosneb: 1- rootorist, 2- püsimagneti poolustest, 3- kandetrossist, 4- peeglist, 5- valgusallikast, 6- skaalast. Skeem jaotatud lehelt 22 41. Elektrilised gaasikoostise andurid (O2, CO ja CO2 sisalduse mõõtmiseks). Elektrilistel gaasikoostise andurid on kompenseeritud mõõteskeemiga magnetilised
abil. 40. Termomagneetilised ja magnet-mehaanilised gaasianalüsaatorid. Termomagnetilisi gaasianalüsaatoreid kasutakse enamasti vaba O2 määramiseks. Gaasikomponendid jagunevad diamagnetilisteks (magnetväljas tõmbuvateks) ja 21 paramagnetilisteks (magnetväljas tõukuvateks). Hapnik ongi üks väheseid diamagnetilisi gaase. Magnet-mehaaniline gaasianalüsaator koosneb: 1- rootorist, 2- püsimagneti poolustest, 3- kandetrossist, 4- peeglist, 5- valgusallikast, 6- skaalast. Skeem jaotatud lehelt 22 41. Elektrilised gaasikoostise andurid (O2, CO ja CO2 sisalduse mõõtmiseks). Elektrilistel gaasikoostise andurid on kompenseeritud mõõteskeemiga magnetilised
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja tra...
järgnevad venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, lätlased. Majandus. Täideti järjekordse (10.) viisaastaku plaani partei poolt oli ülesandeks seatud tootmise efektiivsuse suurendamine. Toodangu eriti head kvaliteeti tähistas kvaliteedimärk, 69 Pullat, 1984, lk 116. 70 Komsomol ehk Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing 71 Pullat, 1984, lk 116-117. 72 EE 10.kd ,,Võru" lk 526. 24 mille said üks gaasianalüsaator, mille tootjaks oli linna suurim ettevõte Arnold Veimeri nimeline Tootmiskoondis ,,Võru Aparaat" e rahvakeeli gaasitehas; matkakingad mille tootjaks oli Võru Naha- ja Jalatsivabrik; kappsein Võru Mööblivabrikult ja vene juust Võru Piimatoodete Kombinaadilt. Võru linna majanduslik panus oli 1,14% ENSV omast. R. Pullati raamatust jääb mulje, nagu kõik liiguks ülesmäge. Tegelikult oli majanduse taandareng tuntav; kohalikku majanduspoliitikat ei olnud olemas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
