Kogu energia valem E = E_p + E_k Soojushulga tähis Q Soojushulga ühik J Soojushulga valem Q = cm(t_2-t_1) Erisoojuse tähis c Erisoojuse ühik J/kg°C Lõpptemperatuuri tähis t_2 Algtemperatuuri tähis t_1 Temperatuuri ühik °C Keemissoojuse tähis L Keemissoojuse ühik J/kg Sulamissoojuse tähis λ Sulamissoojuse ühik J/kg Soojushulga valem keemisel Q = Lm Soojushulga valem sulamisel Q = λm Laengu tähis q Laengu ühik C Laengu valem q = ±ne Elektronide arvu tähis n Elementaarlaengu tähis e Voolutugevuse tähis I Voolutugevuse ühik A Voolutugevuse valem I = q/t Pinge tähis U Pinge ühik V Pinge valem U = A/q Takistuse tähis R
raskusjõud ehk Fr Fr= mg enda poole kõiki kehasid. gravitatsioonijõud Füüsikaline suurus, mis näitab keha võimet energia E teha tööd Fookuskaugus on lõik läätse optilise fookuskaugus f 1 m keskpunkti ja fookuse vahel. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju suurust jõud F 1N vedrudünamomeeter teisele.
Soojenemine – kehatemp. Tõusmine, keha neelab energiat. Jahtumine – Kehatemperatuuri alanemine, energia eraldub. Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal=4.2J. T=Q/cm. Põlemine: On keemiline protsess, eraldub alati soojust. Soojushulk sõltub: 1)Kõttemass 2)Kütuse liik (k) Q=km Sulamine ja tahkumine: Sulamine on soojusnähtus, kui tahke aine muutub vedelikuks. Tahkumine on soojusnähtus, kui vedelik muutub tahkeks ja selle käigus soojus eraldub. Sõltub: 1) Materjalist (λ) lambda on sulamis- ja tahkumissoojus. Q=λm. Elektriõpetus: Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib ja seletab paigal seisvate loetud kehade vaastastikumõju. Elektriseerimine on kehadele elektri laengu andmine (hõõrumine)
suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedusest,teguri g väärtusest ja keha ruumalast Fü=gV *Keha ujub,kui keha tihedus on väiksem vee omast TÖÖKS nim seda kui mingi jõu mõjul keha liigub. Töö=jõud*teepikkus A=Fs (1J-dzaul) VÕIMSUS on töö tegemise kiirus Võimsus=töö/aeg N=A/t (W-vatt) Kineetiliseks energia-liikumisenergia Ek=mv 2/2 Potentsiaalne energia-kehade vastastikmõju energia Ep=mgh MEHAANIKA KULDREEGEL:ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu
m/V V - ruumala (m³) 4.TÖÖ A J(dzaul) 1. A=F x s 2. A=F x s x cos cos - nurk, mille all jõudu rakendatakse F- jõud (N) 6. VÕIMSUS N W(vatt) 1. N=A/t 2. N= Fxv A- töö (J) v- kiirus(m/s) 8. OPTILINE TUGEVUS D dpt (dioptria) D=1/f f - fookuskaugus (m) 9. AINE HULK n mool 1. n=m/M 2. n=N/NA N- molekulide arv, m- mass(g), NA- 6,02 x 10(astmel 23) M-molaarmass (g/mol) 11. RÕHK p Pa(paskal) p=F/S S- pindala (ruutmeetrites) 12. VEDELIKU SAMBA RÕHK p Pa p= (roo) x g x h h- nivoo (m) kõrgus 13
Füüsikaline suurus Tähis Valem Ühik tihedus =m/V kg/m3 mass m kg ruumala V V = Sp*h m3 raskusjõud F F = m*g N üleslükkejõud F=g*V (r - roo) raskuskirendus g N/kg , m/s2 rõhk P, p P=F/S Pa p = *g*h (r - roo) pindala S m2 kõrgus h, l, s m kiirus v v=s/t m/s aeg t s teepikkus s, l m töö A A=
10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv 16.Võnkeperiood T=1/n [s] 17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz] 18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 20. Isotermiline protsess P1V1/T1 = P2V2/T2 21. Isobaariline protsess T=absoluutne temp [gelvin] 22. Isohooriline protsess 23. Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=cm kolm t [j] kolm t temp muutus c- erisoojus 24. Soojushulk sulamisel Q=lm[j] 25. Soojushulk keemisel Q= Lm[j] 26. Kütuse kütteväärtus Q=gm g-soojushulk 27. Kasutegur n=q kasum/q kogu 28. Coulomb`i seadus F= K# Q1 Q2/ r2 34. Voolutugevus I=q/a [A] q-laengute arv 42. Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud F=BIL vasak-pöial 43. Magnetväljas liikuvas juhis indutseeritud EMJ E=BLV parem-sõrmed R=g l/s U/I/R Rööp u=u1=u2 , i=i1+i2
Elektrivälja punkti potentsiaal Elektrimahtuvus Magnetiline induktsioon Magnetvoog Induktiivsus Ühikute definitsioonid 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1-voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. 1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke).
A töö (J) t töö tegemise aeg (s) · Mehaanilise energia jäävuse seadusi: energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. · Kesktõmbekiirendus näitab, millise kiirusega muutub kiiruse vektor suunda. Kesktõmbekiirendus on alati suunatud ringi keskpunkti poole. , milles ak - kesktõmbekiirendus v keha kiirus, joonkiirus r raadius · Võnkeperiood on ühe täisvõnke arv ringi ajaühikus. Tähis f ja ühik (1Hz) · Hälve on keha kaugus tasakaaluasendis. · Võnkeamplituut on maksimaalne hälve. SOOJUÕPETUS IDEAALNE GAAS JA TERMODÜNAAMIKA ALUSED · Ideaalne gaas on gaas, mille molekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning molkulide vahel ei ole vastastikmõju. · Termodünaamika esimene seadus: keha siseenergia või muutuda kehale antava soojushulga
Asteroidid kujutavad endast põhiliselt Marsi ja Jupiteri orbiitide vahelisel alal Päikese x ümber tiirlevaid väikeplaneete. Kõige suurem planeet Päikesesüsteemis on Maa 7. Millised kaks järgmistest väidetest on õiged? (2 p.) Jada : I=I1=I2=I3 U=U1+U2+U3… R=R1+R2+R3 Juhtide jadaühendusel… võrdub kogupinge üksikutel pingete summaga. x ühe juhi läbipõlemisel vooluring ei katke. on voolutugevus jada otstel võrdne üksikutel juhtidel tekkivate voolutugevuste summaga. on kõikides jadamisi ühendatud juhtides voolutugevus sama väärtusega. x on juhtide kogutakistus võrdne üksikute juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. on pinge kõikidel jadamisi ühendatud juhtidel alati sama väärtusega. on ühesuuruse takistusega juhtide kogutakistus väiksem üksikjuhi takistusest. 8. Millised kaks järgnevatest väidetest on õiged? ( 2 p.)
V RT − pμg dp −μg dp= dh; = dh RT p RT Kui temperatuur on konstantne, siis −μgh ln p= RT ⏟ lnC integreerimiskonstant −μgh RT p=C ∙ e ,kui h=0, siis p0 =C Eeldusel, et temperatuur kõrgusega ei muutu, saame baromeetrilise valemi: −μgh RT p= p0 e 36. Mis on aine erisoojus, moolsoojus ja keha soojusmahtuvus. Kuidas need on suurused on omavahel seotud? (Põhjendada) Soojusmahtuvus näitab, kui suur energia kulub mingi keha soojendamiseks ühe kraadi võrra. Erisoojus näitab, kui palju energiat kulub 1 kg aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Moolsoojus näitab, kui palju energiat kulub ühe mooli aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Soojusmahutuvus on arvuliselt võrdne keha erisoojusega, kui keha mass on 1kg (massiühik).
võimsus A W (vatt) N = t võimsus N = UI W (vatt) soojusvahetus Q = cm(t 2 - t1 ) J (dzaul) sulamissoojus Q = m J (dzaul) aurustumissoojus Q = Lm J (dzaul) soojushulk põlemisel Q = qm J (dzaul) juhist eralduv soojushulk Q = I 2 Rt J (dzaul) juhist eralduv soojushulk U2 J (dzaul) Q= t R voolutugevus q A (amper) I = t voolutugevus U A (amper) I = R
Raskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisega. Pg =mg Kaal (G) jõud, mis mõjutab keha poolt alust või riputusvahendit P =mg, kiirendusega keha kaal P=m(g±a) 35. Dünaamika põhiseadus F=ma Mingi kehake mõjuv jõud on võrdne keha massi ja keha kiirenuse korrutisega. 36. Pascali seadus-vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi. 38. Archimedese seadus-igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, - vedeliku tihedus V - keha ruumala g - vaba langemise kiirendus m - keha mass 39. Sirgliikumise hetkkiirus ja kiirendus kiirus antud hetkel v=s/t kiirendus antud hetkel a=v/t Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus
Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus) N võimsus; ühikuks on vatt (W)
Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, eraldub temast elektrivoolutööga võrdne soojushulk.Q=A=IUT=I2Rt
W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=... ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2... ; R=R1+R2+... Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetes: R=2R1 Juhtme takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline tema ristlõike pindalaga ning sõltuv materjalist
D = 1/f A=U*I*t D optiline tugevus [ 1dptr A elektrivoolu töö ( 1J ) Rööpühenduse korral: (dioptria) ] U pinge ( 1V ) f fookuskaugus ( 1 cm ) I voolutugevus ( 1A ) I = I1 + I2 t aeg ( 1s ) I voolutugevus ( 1A ) = m/V tihedus ( 1g/cm³ ; A = I² * R * t Kui rööbiti on ühendatud n 1kg/dm³ ; 1kg/m³ ) A elektrivoolu töö ( 1J ) ühesuuruse takistusega m mass ( 1 kg , 1 g ) I voolutugevus ( 1A ) juhti, on juhtide V ruumala ( 1cm³ ; R - takistus ( 1 ) kogutakistus n korda 1dm³ ; 1m³ ) t aeg ( 1s ) väiksem üksikjuhi
1 20000 s Infraheli v λ=vT = f m 330 s λ= =u . 20,6 m 16 Difusioon Mõisted: aine mass, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S – m, difusiooni tegur ( m 2 /s ) D, kontsentratsioon punktis A n1, kontsentratsioon punktis B n2, vahemaa A ja B vahel l n1−n2 Edasikantud aine mass: m=D S⋅t l Soojusjuhtivus Mõisted: soojushulk, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S – Q, ainekihi paksus l, temperatuur ainekihi erinevates osades T1 ja T2 T 1−T 2 Ülekantav soojushulk: Q=k S ⋅t l Sisehõõre Mõisted: impulss, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S, mis eraldab kahte teineteisest kaugusel l olevat ainekihti p, ainekihtide kiirused v1 ja v2, sisehõõrdetegur, mis oleneb ainest η
1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti
p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q = qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö Ringprotsess: U = 0 A =Q A > 0 sisemised jõud
p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q = qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö Ringprotsess: U = 0 A =Q A > 0 sisemised jõud
nulli temp. juures) ja vastupidi. Molekulaarkineetilises teoorias on gaas ideaalne, kui (tema molekulid ei oma 5 môôtmeid ega môjuta üksteist mingite jôududega.) puudub vastasmôju molekulide vahel. Soojushulk on energiahulk, mille keha saab vôi annab ära soojusülekandel. Ühik J(dzaul), tähis Q. Sulamine on aine üleminek tahkest vedelasse agregaatolekusse. Selleks kulub soojushulk: Q = . m m - aine mass (kg) - sulamis- ehk kristalliseerumissoojus näitab energiahulka, mis tuleb kulutada, et 1kg kristallilist ainet sulaks oma sulamistemperatuuril [J/(kg .K)]. Kui keha tahkub ehk kristalliseerub, siis sama energia vabaneb. (seepärast "miinus") Q = _ . m Aurumine on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Kôige paremini aurub iga aine oma keemistemperatuuril, mis sôltub ka välisrôhust. Aurumiseks kulub soojushulk: Q = L . m , kus
9. Bernoulli võrrand – Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ρ(roo) on staatiline rõhk p, vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ρgh ja dünaamilise rõhu ρv2/2 summa jääv suurus. p+ ρgh+ ρv2/2 = const. Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbolentsele iseloomustab Reinholdsi arv. Rek=1000 Toricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse v2= 2gh1 10. Termodünaamika I printsiip. Süsteemile antud soojushulk läheb siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Q=U2-U1+A (Q-soojushulk, U-siseenergia, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühikuks on (J). 11. Isotermiline protsess – protsess kus const. temp. on antud gaasihulga ruumala pöörvõrdeline rõhuga. pV=const e p1/p2=V1/V2 p- rõhk v-ruumala Isobaariline protsess – protsess, kus temp tõusmisel 10C võrra suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt
Vastavalt Newtoni teisele seadusele on keha poolt saadav kiirendus pöördvõrdeline massiga. Seega suurem keha saab tühise kiirenduse, et seda kiirendust me ei märka. Maa mass on 10²³ korda suurem inimese massist, seega ka on samapalju väiksem tema kiirendus). Newtoni kolmas seadus ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Ohmi seadused: Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle vooluringi osa takistusega. I-juhti läbiva voolu tugevus [1A] U-juhi otstele rakendatud pinge [1V] R-juhi takistus[1 oom] · Juhi takistus on 1 oom, siis kui pingel 1V läbib seda juhti vool tugevusega 1A. Juhi takistus sõltub: 1)võrdeliselt juhi pikkusest 2)pöördvõrdeliselt juhi ristlõike pindalast 3)materjalist 4)temperatuurist.
20*C) moodutab takistuse juurdekasv temp tõusul 1*C võrra R2 - R1 = · (t 2 - t1) R2 =R1(1+2t) R1 12. Ohmi seadus + ül U I= Voolutugevus ahela lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega R ja pv-ne lõigu takistusega. E Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I= E = U +U 0 = IR + IR0 = I ( R + R0 ) R + R0 Voolutugevus vooluringis on võrdeline toiteallika emj ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega.
abil). x = A sin(ωt+ϕ0), kus x-hälve tasakaaluasendist, A-võnkeamplituud, ωt- võnkumise faas, φ0-algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2π. 18, Pendlid M= I*E, kus m on jõumoment, I on inertsmoment ja E on nurkkiirendus Vedrupendel Vedrupendli periood T sõltub pendlikeha massist m ja vedru jäikusest k. Mat. pendel – idealiseeritud süsteem, kus kaalutu ja venimatu niidi otsa on riputatud ainepunkt(pendli võnkeamplituudi muutmisel jääb pendli võnkeperiood samaks) Matemaatilise pendli periood ei sõltu pendlikeha massist, vaid ainult pendli pikkusest l ja raskuskiirendusest g. Füüsikaline pendel - suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber(pendli võnkeamplituudi muutmisel jääb pendli võnkeperiood samaks). Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes,
Ampere'i seadus F=B*I*l*sin alfa; F jõud (N) kui risti e 90 O, F=B*i*l B magnetiline induktsioon (T) I soolutugevus (A) l juhtme pikkus (m) 1. SI-süsteemi põhiühikud pikkus, meeter, m; mass, kilo, kg; aeg, sekund, s; elektrivoolu tugevus, amper, a. 2. Newtoni I seadus. Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui talle ei mõju teised kehad või need mõjud kompenseeruvad. 3. Newtoni II seadus, valem, ühikud. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m F jõud (N) ; m mass (kg); a kiirendus (m/s2). 4. Newtoni III seadus, valem. Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega. F1=-F2 F1 esimese keha jõud (N); F2 teise keha jõud (N) 5. Mida nimetatakse võimsuseks? Valem, ühikud.
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s
f-i abil). x = A sin(ωt+ϕ0), kus x-hälve tasakaaluasendist, A-võnkeamplituud, ωt- võnkumise faas, φ0-algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2π. 16.Pendlid. Vedrupendel Vedrupendli periood T sõltub pendlikeha massist m ja vedru jäikusest k. Mat. pendel – idealiseeritud süsteem, kus kaalutu ja venimatu niidi otsa on riputatud ainepunkt(pendli võnkeamplituudi muutmisel jääb pendli võnkeperiood samaks) Matemaatilise pendli periood ei sõltu pendlikeha massist, vaid ainult pendli pikkusest l ja raskuskiirendusest g. Füüsikaline pendel - suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber(pendli võnkeamplituudi muutmisel jääb pendli võnkeperiood samaks). Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje
A = Fs N =A: t F= mg p=F:S A töö (J) N võimsus (W) F jõud (N) p rõhk (Pa) F jõud (N) A töö (J) m mass (g) F jõud (N) s teepikkus (m) t aeg (h, s) g 10 S pindala Q = mc (tk tm) Q = Lm Q = m Q soojushulk (J) Q soojushulk (J) m mass (g) c erisoojus (J/kg*oc) L keemissoojus (J/kg) sulamis- t temperatuur (oc) m mass (g) I=q:t I=U:R U=A: q I voolutugevus (A) I voolutugevus (A) U pinge (V) q elektrilaeng (C) U pinge (V) A elektrivälja töö (J) t aeg (s) R takistus () q elektrilaeng (C) R = (l : S) l juhtmelõigu pikkus (m)
Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. Akogu E = q Ohmi seadus vooluringi kohta voolutugevus vooluringis võrdub elektromootorjõu ja kogutakistuse suhtega. E I= (NB! Valemis on E, tegelikult peab olema E) R+r Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks, ühendatakse vooluallikaga rööbiti. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Voolutugevus I A Pinge U V Takistus R Vooluallika sisetakistus r
Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
