Vladislav Hülged ja meriveised Hülged ja on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja loibadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged
taimetoiduline elab metsaservas, raiesmikus, avamaal tegutseb öösel pesas 2- 4 poega Eesti metsloomad Valgejänes halljänesest väiksem talvel valge, suvel pruunikas taimetoiduline elutseb põõsastes, rohu sees, metsas tegutseb öösel 2-5 iseseisvat poega Eesti metsloomad Metssiga kaalub 60- 150 kg pikkus 130- 175 cm, õlakõrgus kuni 100 cm karv mustjaspruun kõigesööja poegimiseks ehitab emane pehme pesa 4- 6 vöödilist põrsast Eesti metsloomad Ilves kaalub 8- 15 kg pikkus 80- 105 cm tähniline, lühike saba, kõrvaotstes karvatutid kiskja eelistab risustunud metsi osav ronija poegi 2- 3 Eesti metsloomad Mäger kaalub kuni 24 kg pikkus kuni 90 cm karm mustjas karvastik segatoiduline elab kuivas metsas urumeister poegi 2-6 magab talveund
karjatatakse. Sel juhul rohusööda (silo või hein) söötmine jalutuslalal, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) lume puhul lammaste aastaringsel väljaspidamisel lambad eelistavad viibida söödaplatsi lähedal, seistes sageli samal kohal, kus neid söödetakse
Lähemalt vaadates näitab nii mõnigi sea tegu, et tegemist on targa, puhtust armastava ja lausa eeskujuliku loomaga. Siiski ei jää mõnikord ka seatemp tegemata. Kult täiskasvanud isane metssiga Emis täiskasvanud emane metssiga Kesik ühe- kuni kaheaastane noorloom Põrsas kuni üheaastane siga Poegimispesa (metssea pesa on kangainstallatsioon kuhu lapsed saavad sisse pugeda) Metssiga on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui suurim imetaja, kes poegimiseks pesa ehitab. Tiine emis tassib kokku pisikesi oksaraage, pilliroogu ja muud alustaimestikus leiduvat ning sätib need ükshaaval seest õõnsaks kuhilaks. Poegimispaiga ehitab emis tavaliselt kuuse- või pilliroopadrikusse. Pesaelu ajal on emis kaitsepositsioonis ja võib olla ohtlik, kui inimene talle ligidale satub. Sama kehtib emise kohta, kes on põrsastega juba poegimispesast välja kolinud. Muul ajal on Eesti metssead rahumeelsed ja hoiavad eemale, kui inimest haistavad.
emiste võõrutamine 03.02.2009 1. ja 2. emiste paaritamine 04.02.2009 2. ja 3. emiste paaritamine 05.02.2009 3. ja 4. emiste paaritamine 06.02.2009 4. ja 5. emiste paaritamine 07.02.2009 5. ja 6. emiste paaritamine 08.02.2009 6. ja 7. emiste paaritamine 09.02.2009 7. ja 8. emiste paaritamine 10.02.2009 8. ja 9. emiste paaritamine emiste ja ruumi ettevalmistamine poegimiseks, 27.06-01.07.2009 ja abistamine poegimisel põrsaste sündimine ning vastsündinute 27.06-01.07.2009 hooldamine põrsaste märgistamine kaalumine hammaste lõikamine sabade lõikamine vaktsineerimine vitamiinide süstimine raua- ja vasepreparaatide süstimine
saab tulla ja minna nii, et kaldalt keegi ei märka. Magamiseks kasutab saarmas lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. Saarmas puhkab päeval ühes oma arvukatest pesadest, kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega. Tillukesed, pimedad ja abitud, suruvad pojad end ema vastu, joovad tema piima ja otsivad sooja tema tihedast kasukast. Poegade lühike beebikarv ei paku head kaitset. Hulk päevi ei jäta ema poegi hetkekski üksi, ka mitte selleks, et jahil käia. Kala toob talle tema paariline.
märka. Magamiseks kasutab saarmas lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. Saarmas puhkab päeval ühes oma arvukatest pesadest, kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega. Tillukesed, pimedad ja abitud, suruvad pojad end ema vastu, joovad tema piima ja otsivad sooja tema tihedast kasukast. Poegade lühike beebikarv ei paku head kaitset. Hulk päevi ei jäta ema poegi hetkekski üksi, ka mitte selleks, et jahil käia. Kala toob talle tema paariline.
Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. Veedab suurema osa ajast vees, maismaale tuleb ainult paaritumiseks ja poegimiseks. Kasutatud kirjandus: Internet: http://bio.edu.ee/loomad/ http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes Laste Loomaentsüklopeedia; Eesti Entsüklopeediakirjastus Punane Raamat, Tallinn Valgus 1982
päramised Vasikad imevad 5-7 korda päevas Võõrutamine Lehmvasikad ca 8 kuud Pullvasikad ca 11 kuud Tootmistingimused Hobused Ainult esmapoegijad lahkuvad poegimise ajaks karja juurest. Poegivad sagedamini öösel. Peale poegimist lakub mära varssa. Varsal kulub ema äratundmiseks umbes nädal. Esimesel elunädalal imevad varsad neli korda tunnis. Viiendal elunädalal ainult korra tunnis. Võõrutamine 40 nädalaselt, kuid võib ka hiljem kui mära ei ole Kassid Eelistavad poegimiseks varjulist kohta. Poegimise ajal lakub küll pojad kuivaks, kuid suuremat tähelepanu pööravad poegadele alles siis kui kõik on sündinud. Kui pojad sündinud, siis sööb päramised ära. Poegadel on imemiskord Kuu vanustele poegadele hakkab ema tooma lisasööta. Koerad Tiinuse lõpul liiguvad vähe. Poegimise ajal lakub küll kutsikad kuivaks, kuid rohkem hakkab neile tähelepanu pöörama alles siis kui poegimine lõppenud. Poegimise lõpul sööb päramised ära.
kõrbeteni välja. 7.Sigimine Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris. Sel perioodil liituvad ka kuldid karjaga. Sigimisperioodil võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt. Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast. Pärast seda hüljatakse pesa ning hakatakse tarvitama lisaks emapiimale ka muud toitu. Täielik üleminek muule toidule toimub umbes neljandal
keegi ei märka. Magamiseks kasutab saarmas lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. Saarmas puhkab päeval ühes oma arvukatest pesadest, kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega. Tillukesed, pimedad ja abitud, suruvad pojad end ema vastu, joovad tema piima ja otsiva sooja tema tihedast kasukast. Poegade lühike beebikarv ei paku head kaitset. Hulk päevi ei jäta ema poegi hetkekski üksi, ka mitte selleks, et jahil käia. Kala toob talle tema paariline.
nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. SUUREMATES SEAFARMIDES lastakse emistel poegida VOORUDENA. Voorpoegimisel seemendatakse/paaritatakse 1-2 nädala jooksul võimalult palju emiseid. Tiinestunud emised viiakse 1 nädal enne poegimist poegimissigalasse, kus neid hoitakse kuni võõrustamiseni (1 nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse. SIGADE PIDAMINE *Normaalne põrsas kaalub sündides 1,2-1,5 kg. *Kahe kuuga 16-18kg- sellistel sigadel rohkem tailiha ja vähem pekki ja lihtsam nuumata, läheb vähem sööta. *Noorte põrsaste ainevahetus kiirem. Emisepiim-põrsaste peamiseks söögiks, kust saab kõik vajaliku peale raua ja vee. Põrsaste rauatarve-vajavad 5-7mg rauatarvet päevas, muidu tekib aneemia. Saavad rohust. Põrsaste jootmine-vajavad lisaks emisepiimale vett.
20. sajandi alguses elas Läänemeres paarsada tuhat viigrit, tänaseks on alles jäänud vaid 10 000. Eestis oli 1996. aastal umbes 1500 viigerhüljest, Soome lahe Eesti vetest on liik viimasel kümnendil taandunud. Väga aeglast juurdekasvu Läänemeres võib märgata vaid Põhjalahes. Suurimaks ohuks viigritele on merre kogunenud keskkonnamürgid, mis pärsivad hüljeste sigimisedukust ja nõrgestavad vastupanuvõimet haigustele. Eesti vetes mõjuvad ebasoodsalt ka soojad talved, kui poegimiseks sobivat jääd jääb väheseks. Selleks, et viigreid kaitsta on nad arvatud kaitsealuste liikide II kaitsekategooriasse ja punase raamatu tähelepanu vajavate liikide hulka. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Joonis 1. Viigrite levik Eestis aastatel 1980 2001. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) 7 Teine üks tuntumatest Eestis elavatest ohustatud liikidest on lendorav. Ta on levinud
Ovulatsioonid leiavad aset alles innafaasi teisel poolel. Sugurakkude suure arvu tõttu võib ovulatsiooniperiood kesta 4-6 h. Sugurakud on küll 20-24 h eluvõimelised, kuid viljastumisvõime on parim 4-6 h peale ovulatsiooni. Spermidel kulub emassuguorganitesse jõudmisest veel u 2 h enne kui on viljastumisvõimeline. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 h peale esmast seemendust. 8. Paarituste ja poegimiste plaanimine 9. Sigade kunstlik seemendamine 10. Emiste poegimiseks ettevalmistus ja poegimine 11. Emiste ahtrus ja abort 12. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid 13. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 14. Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine 16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse
1 Erik Kumari. Punane raamat. Tallinn: Valgus, 1982. lk 232 2 Barbara Taylor. Arktika ja Antarktika. Tõlge Eesti keelde: Koolibri, 1995. lk 42-43 Hülge liigikirjeldus 5 Hülged ja mereveised on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja lobadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Hülgeid on enim jahedates meredes- Antarktika ja Arktika vetes. Mereveised kuuluvad mereveislaste seltsi; need aeglased ja kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. 6 Audru hüljes kolib Äntu kalade kõrvale
paaritamisel vähemalt 210 päeva vanune ja kaaluma 110 kg. Kas emised on terved? Põletikud, sõravigastused või muud haigused on sageli inna puudumise põhjused. Õigeaegse ravi ja järjekindla vaktsineerimise abil saab hoida karja hea tervise juures. Siinkohal tuleks regulaarselt konsulteerida loomaarstiga. Kui haigussümptomid korduvad, tuleks otsida põhimõttelisi vigu loomade karja toomise, karja majandamise ja hügieeni tasandil. 31. Emiste poegimiseks ettevalmistamine ja poegimine EMISTE POEGIMISEKS ETTEVAKMISTAMINE JA POEGIMINE TIINETE ja IMETAVATE emiste hooldamine (õigeaegne ümberajamine poegimissigalasse vähendab poegimisstressi, väheneb vastsündinud põrsaste suremus, piimas rohkem antikehi). POEGIMISEKS ettevalmistamine ja POEGIMINE (allapanu kasutamine võimaldab emisel teha pesa, ta pole nii närviline, ei tõuse tihti üles, ase on kuiv, põrsad leavad kergemini nisa ja poegimine kulgeb kergemalt)
Kui isasiil riskib üheainsa ööga kümmekond korda maanteed ületades oma eluga, siis emasiil vaid paaril korral. Põhjus on väga ürgne ja üldine - meessugu on juba loomu poolest liikuvam. Seepärast tekivad vähegi suuremate maanteede servadesse surnud tsoonid. Aeg-ajalt ilmuvad sinna vaid oma kodu otsivad uljad siilinoorukid. Lõunaeestlaste oma siil. Samal ajal kui siilivana uljalt jahti peab, on ta naised paikseks muutunud. Kus sa raskejalgsena ikka tormad! Siiliemad valmistuvad poegimiseks. Peagi mugistab igas lastetoas vähemasti viis pimedat ja paljast selli. Esialgu on neil seljas vaid sadakond pehmet okast. Kuid isu on neil õnneks hundi oma. Kasvamisega on kiire. Talve saabudes peab juba pool kilo kaaluma. Vastasel korral kevadel enam ei ärka. Selleks ajaks katab siili selga kuni 8000 okast. Mitte 16 000, nagu lugematud kirjatükid enamasti korrutavad. Paljudele on ilmselt üllatus kuulda, et Eestis elab kaks erinevat siili. Lõunaeestlastel on
( 1...3 kg/t) · Söögisooda vähendab vatsa happesust ja atsidoosi riski (0,2 kg lehma kohta) · Mükotoksiinide sidujad (alumiiniumsilikaat, bentoniit, või savil põhinevad tooted) · Mükotoksiinid on siis hallitusseente poolt toodetav mürk. Afrotoksiinid on kalakasvatajate mure, peaaegu kõik välismaal toodetavad söödad, tuleb lisada mükotoksiinide sidujaid. Poegimiseelse ratsiooni iseärasusi · Valmistada lehm ette poegimiseks ja järgmiseks laktatsiooniks. · Siis veel proteiini ainevahetuse muutuseks. · Siis veel energia ainevahetuse muutusteks. · Rasvhapete süntees muutub 8kordseks. · Glükoosi süntees 8kordseks. · Proteiini süntees 2kordseks. · Suureneb toitainete vajadus udara näärmekoe arenguks, ternespiima sekretsiooniks, loote arenguks. · 1...2 nädalat enne poegimist väheneb kuivaine söönus.
Sigimine - Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris. Sel perioodil liituvad ka kuldid karjaga. Sigimisperioodil võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt. Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad 3 piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast
võtta kaalus juurde ja kasvatada selga paksem kasukas. Pakkuda tuleks talle rohkem ja veidi rasvasemat toitu kui suvel. Pealegi kütivad õuekassid suvel palju ning vajavad juba sellepärast siis vähem lisatoitu.(Allikas: http://cats.suite101.com Refereerinud Vivika Veski) 5.3.Poegimine Paljud kassid poegivad jaanuaris-veebruaris ning õuekassi pojad sünnivad siis väga karmidesse tingimustesse. Samuti võib poegima hakkav õuekass lahkuda kodust, et otsida kohta, mis tundub talle poegimiseks parem.(Allikas: http://cats.suite101.com Refereerinud Vivika Veski) 18 6.Kassi eest hoolitsemine puhkuse ajal 6.1.Kassihotell Kõik inimesed tahahaksid puhkusele minna, sõpru külastada, sõita eksootilisele maale või lihtsalt päikese käes peesitada. Aga selle jaoks on vaja midagi kassiga teha. Mõned kassiomanikud arvavad, et parim võimalus on panna oma lemmik usaldusväärsesse kassihotelli, kus tal on turvaline olla.
põllumaad ja metsakultuure; karmil talvel vajab lisatoitu. Talvel on metssead aktiivsed päeval, muul aastaajal videvikus ja öösel. Karjaeluviisiga, omaette hoiavad üksnes vanad võimsad kuldid, kelle ainus vaenlane on inimene. Tavaliselt saab metssiga suguküpseks 2. eluaastal, kuid väga soodsa toidu ja ilmastiku korral ka 1. eluaastal. Indleb novembrist jaanuarini, kandeaeg 4 kuud. Pojad sünnivad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad umbes nädalaks ajaks. Poegimiseks ehitab emis tihnikusse või madalate okste alla sooja pehme pesa. Pojad on sündides vöödilised, kaaluvad kuni 1 kg, esimesel elusügisel kuni 30 kg. Eestisse ilmusid metssead pärast pikemat vaheaega 1930. aastail, praegu elab neid kõikjal; olulised jahiulukid. 1990. aastal oli Eesti 14 000 metssiga, ametlike andmete järgi kütiti 7000 isendit. Metssea eluiga võib ulatuda kuni 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa 10 aastat. Metssiga puudus Eestis täielikult 17, kuni 19
Puhkease- puhas, kuiv, põhk. Ei tohi lõastada. Laudaperioodil peavad nad pääsema jalutusalale, kui laudas pole vastavalt piisavalt ruumi. Lõppnuuma ajal võib laudas pidada (ei tohi ületada 1/5 nende elueast ega olla pikem kui 3 kuud). VASIKAD: Üle ühe nädala vanuste vasikate eraldi latrites pidamine ja lõastamine on keelatud. Ööpäevas peab neile võimaldama vähemalt kaheksa tundi loomulikku või kuntslikku valgust. Poegimiseks tuleb nii laudas kui ka karjamaal loomale eraldada varjuline koht. Laudas sobib selleks eraldi latter, kus lehm saab vasikaga mõned päevad peale poegimist kahekesi olla. Alates teisest elunädalast ei tohi vasikad koos emadega enam eraldi latrites pidada, sest nad peavad harjuma karjas olema. VILJASTAMINE JA RISTAMINE: Eelistatud loomulik viljastamine, vajadusel kuntslik seemendus. Muud meetodid on keelatud. Inna kuntslik esilekutsumine on keelatud. Ristamine peab olema
Külmlautade puhul kasutatakse lammaste jootmiseks külmakindlaid jootureid. Külmlautade kasutamise ja lammaste aastaringse väljaspidamise eelduseks on uttede kevadine poegimine, mis kindlustab tallede sündimised soojemal aastaajal (märts, aprill, mai), et vältida tallede sünnijärgset alajahtumist ning sellest tingitud tallede suuremat surevust. Traditsiooniliselt on uttede poegimisajad Eestis langenud talvekuudele (detsember, jaanuar, veebruar). Seda nimetatakse uttede talviseks poegimiseks. Selline poegimisaeg sobib rohkem lammaste pidamisel soojemates lautades. Lambaid peetakse lautades peetakse enamasti sügavallapanul ja tunduvalt vähem restpõrandatel. Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas
annaabi.ee 
